3-07-956 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-956 Haldusasi J.L. i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 24.04.2007 vaideotsuse nr 13-25/93 ja 16.03.2007 käskkirja nr 1-3.13-3/11 ning 24.04.2007 ettekirjutuse nr 13-9/47 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.L. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – J.L. Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
- juuni 2007 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- J.L. esitas kaebuse, milles taotleb PRIA käskkirja 16.03.2007 nr 1-3.13-3/11, vaideotsuse 24.04.2007 nr 13-25/93 ja ettekirjutuse 24.04.2007 nr 13-9/47 tühistamist. PRIA peadirektori käskkirjaga nr 1-3.13-3/11 16.03.2007 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse tagasi nõudmine“ on tagasi nõutud kohustuseperioodil makstud põllumajandusmaa metsastamise toetus ning tehtud ettekirjutus selle tagasimaksmiseks. Käskkirjale on aluseks võetud Euroopa Komisjoni 29.04.2004 määrus nr 817/2004 art 36, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 11 lg 1, § 44 lg 1, § 45 lg 1 ja § 66, Põllumajandusministri 12.01.2005 määrus nr 1 “Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 21 lg 1 ning eriolukorrad nr 13-20/67 ja nr 13-20/
- Ettekirjutusega nr 13-9/47 24.04.2007, mille aluseks on PRIA peadirektori 16.03.2007 käskkiri nr 1-3.13-3/11 ning ELÜPS § 64 lg 1 p 4 ja § 65, kohustati J.L. i tagasi maksma toetusraha summas 61 552.46 krooni. Vaidemenetluse käigus on 24.04.2007 vaideotsusega nr 13-25/93 jäetud rahuldamata kaebaja vaie 16.03.2007 põllumajandusmaa metsastamise toetuse tagasinõudmise käskkirja nr 1-3.13-3/11 peale. Kaebuse kohaselt on aastaid hiljem võimatu sellisel looduslikult metsastuval maa-alal taastada toetusõiguslikke piire 2003-2004 seisuga, mistõttu ei ole 2006-2007 mõõtmised siduvad kaebaja 2003 ja 2004 taotletud toetustel näidatud pindade suhtes, kuna kaebaja on lähtunud tol perioodil kehtinud nõuetest. 2005 põllumaade metsastamise taotlus on vastu võetud, seda on menetletud ning toetussumma on välja makstud ning on ebaõige seda tagasi nõuda. Kaebaja on deklareerinud 2003 endale kuuluva loodusliku rohumaa PRIA põldude registri poolt kaebajale väljastatud ja hiljem ka toetusõigusliku pinna määramisel aluseks olnud ortofoto abil. 2004 oli see aluseks pindalatoetuste taotlemisel ja 2005 põllumaade metsastamise toetuse taotlemisel. 2005 põllumaade metsastamise toetuse abiga metsastatud maa-ala asub Meelespea kinnistul, mis on maatulundusmaa alasihtotstarbega looduslik rohumaa 6,59 ha ulatuses ja metsamaa 0,88 ha ulatuses ning 2005 asus ühe põllumassiivi nr 48950081370 koosseisus koos kahe teise kinnistuga, kogupindalaga 30,10 ha. Metsastamistoetuse taotluse on kaebaja esitanud 02.03.2005 ning kaebaja eesmärgiks on istutada looduslikult metsastuvale maa-alale okaspuud. 2006-2007 on toetusõiguslikke pindalasid PRIA poolt täpsustatud ja läbi viidud erinevaid mõõtmisi, mille käigus on mõõdetud välja loodusliku rohumaa aladel lagedad pinnad ning alla 0,3 ha pinnaga põllud on registrist kustutatud.
- PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kaebaja põllumassiividel teostatud mõõtmisi ning kontrolli tulemusena on tuvastatud põllumassiivide registrisse kantud massiivipiiride ja pindala mittevastavuse kindlakstehtud piiridele ja pindaladele. Deklareerija peab ise kandma hoolt selle eest, et kõik esitatud andmed põllumassiivide kohta oleksid õiged, s. h õigesti märgitud piirid, pindalad, ning õige maakasutus. PRIA peadirektori vaidlustatud käskkirjaga nõuti kaebajalt tagasi alusetult saadud põllumajandusmaa metsastamise toetus, kuna taotletud pinna ja kindlakstehtud pindala erinevus on üle 20%. Põllumajandusministri 12.01.2004 määruse nr 1 § 21 lg 1 kohaselt nõutakse alusetult makstud toetus tagasi. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- juuni 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on PRIA toiminud seaduspäraselt ning ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. J.L. on deklareerinud 30.01.2004 tema kasutuses olevad põllumassiivid, s. h 2 põllumassiivi nr 48950081370 suurusega 30,10 ha. Asja materjalide kohaselt on J.L. taotlenud põllumajandusmaa metsastamise toetust neljale põllule kokku 4,46 ha (põld nr 1 - 2,85 ha; nr 2 - 0,75 ha; nr 3 - 0,55 ha; nr 4 - 0,31 ha), mille eest on kaebajale määratud ja makstud toetust 61 552.46 krooni PRIA peadirektori 15.08.2005 käskkirjaga nr 1-3.13-3/
- Pärast toetuse maksmist on PRIA teostanud kohapealse põldudele kontrolli, mille tulemusena leiti, et põldude pindalad on 20% väiksemad võrreldes taotleja poolt märgituga. Kontrolli tulemuse kohta on koostatud lisakontrolli akt. Täiendavalt teostas PRIA kontrolli veel 09.01.2007 põllumajandusmaa metsastamise toetuse kontrolli protseduuri alusel GPSmõõdistamisega, mille kohta on vormistatud lisakontrollakt 18.01.
- Mitme kontrolli tulemusena on jõutud järeldusele, et pinnaerinevus on 20%. PRIA on kindlaks teinud toetusõigusliku pinna ja taotletud pinna vahed, pinnaerinevus on kokku 2,42 ha. Põllumajandusministri 12.01.2005 määrusega nr 1 on kinnitatud „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotlemise menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“. Määrusega on kehtestatud täpsemad nõuded põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotleja ja kavandatava tegevuse kohta, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord, taotlemise vormid, toetuse määrad ning toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise alused. Toetuse vähendamist reguleerib nimetatud määruse § 16, mille lg 1 kohaselt kui metsakultuuri rajamise, hooldus- või täiendamistoetuste taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et metsastatud põllumajandusmaa tegelik pindala erineb taotlusel esitatud pindalast, rakendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 50 lg 1 ja artiklis 51 lg 1 toodud vähendamise aluseid. Komisjoni viidatud määruse artikkel 51 reguleerib toetuste vähendamist ja väljaarvamist üledeklareerimise puhul, mille lg 1 järgi „kui pinna erinevus on suurem kui 20% määratletud maa-alast, siis ei anta asjaomase põllukultuurigrupi puhul pindalaga seotud toetust“. Antud juhul on PRIA poolt tuvastatud taotleja pinna erinevuseks üle 20%. Kui taotleja poolt märgitud pinnad ei vasta tegelikule olukorrale ja see hilisema kontrolli tulemusena tuvastatakse, loetakse väljamakstud toetus alusetuks ning see tuleb tagasi nõuda. Asjaolu, et toetuse taotlus on vastu võetud, seda on menetletud ning taotleja jaoks tehtud positiivne otsustus, ei ole seadusest tulenev takistus uue kontrolli läbiviimiseks ja uue otsustuse tegemiseks. Antud juhul on J.L. ile määratud ja välja makstud põllumajandusmaa metsastamise toetus ning hilisema kontrolli tulemusena on tuvastatud PRIA poolt, et tegelik pindala erineb taotlusel esitatud pindalast üle 20%, mis andis aluse eelnevalt makstud toetussumma metsakultuuri rajamise eest 61 552.46 krooni tagasinõudmiseks. Põllumajandusmaa metsastamise toetuse tagasi nõudmine on vormistatud PRIA poolt käskkirjaga 16.03.2007 nr 13.13-3/
- Põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 § 21 lg 1 kohaselt nõutakse toetus tagasi ELÜPS § 66 alusel, mille kohaselt kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või et seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult tagasi Euroopa Liidu asjakohastest määrustes sätestatud alustel. Nimetatud seaduse § 66 lg 2 kohaselt teeb otsuse toetusraha tagasinõudmiseks PRIA ning § 66 lg 5 kohaselt nõutakse toetus tagasi toetuse saajalt. ELÜPS § 63 alusel teostab PRIA riiklikku järelevalvet nimetatud seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning § 64 lg 1 p 4 kohaselt teeb PRIA ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks, edasise rikkumise ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks. Antud asjas on PRIA teinud kaebajale ettekirjutuse toetussumma tagasimaksmiseks. Vaidlustatud vaideotsuses on PRIA asunud seisukohale, et põllumajandusmaa metsastamise toetuse tagasi nõudmine on õiguspärane ning jätnud vaide rahuldamata. 3 Metsastamistoetuse taotlusel on kaebaja omakäeliselt kinnitanud andmete esitamise õigsust ning, et taotleja vastab metsakultuuri rajamise toetuse saamiseks vastavatele tingimustele. PRIA on rõhutanud kirjalikus vastuses kohtule, et kohapealse kontrolli teostamisel (mõõtmisel) PRIA poolt on kasutatud GPS-seadmeid, mis on kalibreeritud ning kohapealset kontrolli läbi viivad inspektorid on saanud mõõtmiste teostamiseks vajaliku väljaõppe, mistõttu kohtul puudus alus kahelda PRIA poolt esitatud andmetes. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- J.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsuse tühistamist osas, mille kohaselt PRIA ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on jäetud arvestamata, et vastavalt metsastamistoetuse nõuetele on lubatav looduslik metsastamine, mis oli märgitud ka metsastamistoetuse taotlusele ja aktsepteeritud PRIA poolt. Apellant deklareeris 2003 talle kuuluva loodusliku rohumaa PRIA põldude registri poolt kaebajale väljastatud ja hiljem ka toetusõigusliku pinna määramisel aluseks olnud ortofoto ja abiks taotlejale juhendi abil, võrreldes neid samal ajal katastriplaani, maa-ameti väljavõtte ja Lihula Vallavalitsuse maa maksustamishinna aktil oleva pinnaga. Apellant taotles toetust teadmises, et seda taotletakse toetusõiguslikele pindadele. Hoolimata olulistest muudatustest toetusõiguslike põllupindade suuruses 30.06.2005, andis PRIA peadirektor 23.08.2005 välja käskkirja apellandile metsastamistoetuse määramise kohta endistel pindadel ning 23.09.2005 maksti toetus välja. Taotlemise hetkel oli PRIA-l eraldamata põllumassiivist nr 48950081370 need pinnad, mida PRIA aktsepteerib toetusõiguslikena, kusjuures toetusõiguslike pindade määramisel arvestati peamiselt lagedate alade pinda ja arvesse ei võetud looduslikult metsastunud osa, mis on lubatav vastavalt metsastamistoetuse nõutele. Siin ilmnes ka GPS-aparaatide tehniline võimetus mõõta metsastunud alasid, kuna siis kaob signaal satelliidiga. 2006 ja 2007 on püütud kohapealsete kontrollide käigus uuesti mõõdistada vaidlusalustel põldudel pindalasid; 2) ei ole taotletud pindade täpse seisu taastamine tagasiulatuvalt 2003 seisuga enam võimalik, kuna looduslikult metsastuval maal metsastuva osa ja lageda osa piirid on pidevalt muutuvad ning see nõuaks eraldi ekspertiisi. Kohus on jätnud hindamata, kas kaebuse esitaja 2005, taotledes põllumaade metsastamise toetust, eksis teadlikult määruse ja abiks taotlejale toodud nõuete vastu ning kas tal taotlemise hetkel ja hiljem oleks olnud võimalus pöörata toetuse menetlemine ja väljamaksmine tagasi; 3) on apellant nõus teostatud põllumassiivide piiride muudatustega, mis lähtuvad muutuvatest tingimustest, uutest ortofotodest ja täiustuvast mõõtmistehnikast, kuid 2003 maade deklareerimisel, 2004 pindalatoetuse taotlemisel ja 2005 metsastamistoetuse taotlemisel aluseks olnud pindade määramisel tegi apellant enda teada kõik õigesti.
- PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) pidi deklareerija esitama deklaratsioonis ja põllumassiivide kaardil õiged, tegelikkusele vastavad põllumassiivide andmed. Ortofotol võib näha mitut väikse pindalaga põllumassiivi ja hulga maad ei kuulu ühegi põllumassiivi koosseisu. Kaebaja esitas aga maade deklareerimisel 30.01.2004 põllumassiivide registrisse kandmiseks suure põllumassiivi nr 48950081370 pindalaga 30,10 ha. Esitatud kaardil ja deklaratsioonil ehk teatisel on kaebaja allkiri. Maade põllumassiivide registrisse deklareerimisel pidi deklareerija põllumassiivi pindalast välja jätma põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused puude grupid (metsatukad). Ka maade põllumassiivide registrisse deklareerimise ajal kehtinud metsaseaduse kohaselt loeti metsa mõiste 4 alla kuuluvaks vähemalt 1,3 m kõrguseid puittaimi. Konkreetse toetuse taotlemisel pidi taotleja esitama taotluse selle konkreetse toetuse nõuetele vastava (toetusõigusliku) pinna kohta; 2) on looduslik metsastumine tõepoolest lubatav ja see kajastub ka metsastamistoetuse taotlusel. Kuid metsastamistoetuse eesmärk ei saa olla ega ei olegi puude juurdeistutamise toetamine juba kasvanud metsa. Metsastamistoetuse saamise nõuete osas sätestab Euroopa Komisjoni määruse nr 817/2004 artikkel 32, et liikmesriik määrab kindlaks metsastamistoetuse tingimustele vastava põllumajandusmaa, mis hõlmab eelkõige viljelusmaad, heinamaad, pikaajalist kultuurkarjamaad ja mitmeaastaste taimede kasvatamiseks kasutatavat maad, kus toimub regulaarne põllumajandustegevus. Eesti on metsastamistoetuse tingimustele vastava põllumajandusmaa nõuded ette näinud põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ §-is 3 lg 1 ja §-is 4 lg
- Viidatud sätete kohaselt võib toetust taotleda taotleja omandis olevale, põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuvale vähemalt 0,3 ha suurusele põllule (s. t põllumajandusmaale), mida kasutatakse põllumajanduskultuuri kasvatamiseks või püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Viimasel juhul on tingimuseks see, et see maa on olnud põllumajanduslikus kasutuses vähemalt üks kord viimase 5 aasta jooksul; 3) on ebaõige kaebaja väide, nagu ei oleks looduslikult metsastuval alal hiljem võimalik toetusõiguslikku pinda kindlaks teha. Kasvavate puude järgi on võimalik tuvastada, kui kaua need puud on kontrollitaval alal kasvanud. Metsastamistoetuse nõuetele vastavuse kontrollimisel 12.09.2006 ja 09.01.2007 tuvastati taotletud pindadel ulatuslikult alasid, kus kasvasid oluliselt üle 5 m kõrgused lehtpuud või üle 1,5 m kõrgused okaspuud, samuti kõrge tihe võsa. Arvestades puude keskmist kasvamist, ei saanud selliste kõrgete puudega maa-alad olla toetuskõlbulikud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Apellandi väite kohaselt on ta nõus teostatud põllumassiivide piiride muudatustega, mis lähtuvad muutuvatest tingimustest, uutest ortofotodest ja täiustuvast mõõtmistehnikast, kuid 2003 maade deklareerimisel ja 2005 metsastamistoetuse taotlemisel aluseks olnud pindade määramisel tegi ta kõik õigesti. Seega sisuliselt apellant ei vaidlusta seda, et PRIA peadirektori 15.08.2005 käskkirja nr 1-3.13-3/1 alusel makstud põllumajandusmaa metsastamise toetus oli määratud osaliselt mittetoetusõigusliku pinna eest ja seetõttu on tegemist alusetult makstud toetusega ning PRIA-l oli õigus teha ettekirjutus ning nõuda alusetult makstud toetus tagasi. Küll aga leiab apellant, et on välistatud tema süü selles, et PRIA arvestas toetuse määramisel mittetoetusõiguslikku pinda. Ringkonnakohus leiab, et alusetult makstud toetuse tagasinõudmise seisukohalt ei oma tähtsust see asjaolu, kelle süül maksti mittetoetusõigusliku pinna eest toetust. Isegi kui toetus määrati ja maksti välja ametniku hooletuse tõttu, ei muuda see toetust õiguspäraseks. Seetõttu ka ei saa olla 5 vaidlustatud käskkirja, ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamise aluseks see asjaolu, kas apellant oli süüdi selles, et toetusõiguslik pind oli taotluses näidatud suurem tegelikust. PRIA vaidlustatud käskkirja ja ettekirjutuse tegemise aluseks oli reaalne olukord (taotletud pinna ja kindlakstehtud toetusõigusliku pinna vahe oli üle 20 %). Lähtudes eeltoodust, puudus halduskohtul vajadus hinnata seda, kas kaebuse esitaja 2005, taotledes põllumaade metsastamise toetust, eksis teadlikult määruses sätestatud nõuete vastu ning vastavasisulised väited apellatsioonkaebuses ei saa olla vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks ning halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamisele.
- Arvestades eeltoodut ei hinda ringkonnakohus apellant väidet, et ta taotles toetust teadmises, et taotleb seda toetusõiguslikele pindadele ning hoolimata olulistest muudatustest toetusõiguslike põllupindade suuruses 30.06.2005, andis PRIA peadirektor 23.08.2005 välja käskkirja apellandile metsastamistoetuse määramise kohta endistel pindadel ning 23.09.2005 maksti toetus välja.
- Euroopa Komisjoni määruse nr 817/2004 artikli 32 kohaselt määrab liikmesriik vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 31 kindlaks metsastamistoetuse tingimustele vastava põllumajandusmaa, mis hõlmab eelkõige viljelusmaad, heinamaad, pikaajalist kultuurkarjamaad ja mitmeaastaste taimede kasvatamiseks kasutatavat maad, kus toimub regulaarne põllumajandustegevus. Eesti on metsastamistoetuse tingimustele vastava põllumajandusmaa nõuded ette näinud põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr 1 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ §-is 3 lg 1 ja §-is 4 lg
- Põllumajandusministri 12.01.2004 määruse nr 1 § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda taotleja omandis olevale, põllumassiivide registrisse kantud, põllumassiivil asuvale vähemalt 0,3 ha suurusele põllule (s. t põllumajandusmaale), mida kasutatakse põllumajanduskultuuri kasvatamiseks või püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas, tingimusel, et see maa on olnud põllumajanduslikus kasutuses vähemalt üks kord viimase viie aasta jooksul. Seega kuigi iseenesest on looduslik metsastumine lubatav ja see kajastub ka metsastamistoetuse taotlusel, ei ole siiski metsastamistoetuse eesmärk puude juurdeistutamise toetamine juba kasvanud metsa, vaid toetusõigusliku pinna kriteeriumid tulenevad juba eelnevalt viidatud sätetest.
- Apellandi väite kohaselt ei ole taotluses märgitud pindade täpse seisu taastamine tagasiulatuvalt 2003 seisuga enam võimalik, kuna looduslikult metsastuval maal metsastuva osa ja lageda osa piirid on pidevalt muutuvad. Siinkohal peab ringkonnakohus õigeks vastustaja vastuväidet, et kasvavate puude järgi on võimalik tuvastada, kui kaua need puud on kontrollitaval alal kasvanud. Vastustaja on õigesti märkinud, et kuna metsastamistoetuse nõuetele vastavuse kontrollimisel 12.09.2006 ja 09.01.2007 tuvastati taotletud pindadel ulatuslikult alasid, kus kasvasid oluliselt üle 5 m kõrgused lehtpuud või üle 1,5 m kõrgused okaspuud, samuti kõrge tihe võsa, siis arvestades puude keskmist kasvamist, ei saanud selliste kõrgete puudega maa-alad olla toetuskõlbulikud. Iseenesest õige on apellandi väide, et puude konkreetset vanust ja kasvuperioodi saab määrata spetsialist, kuid puude kõrgust saab siiski hinnata ka tavainimene.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi PRIA vaidlustatud 16.03.2007 käskkirjas on põhjendused esitatud lakooniliselt, ei ole kaebaja esitanud kaebust motiivil, et haldusakti motiveerimatus ei ole võimaldanud tal sellest aru saada. Haldusakti põhjendused ja olulised asjaolud on esitatud PRIA 24.04.2007 vaideotsuses. Kaebus on esitatud nii PRIA 16.03.2007 käskkirja kui selle kohta tehtud vaideotsuse peale ning seetõttu ei pea ringkonnakohus otstarbekaks ja mõistlikuks tühistada PRIA 16.03.2007 käskkiri motiveerimatuse tõttu. 6
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 7 Viivi Tomson