3-06-2489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2489

) § 20 lg 3 ja põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.4 Integreeritud maaparandus“ tingimused““ § 17, § 18 lg-d 1, 2,

1. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkirjas taotluse rahuldamata jätmise otsuse näol tegemist soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, mis peab olema motiveeritud. Seega peab haldusaktis olema esitatud nii haldusakti andmise faktilised asjaolud kui ka õiguslik alus. Taotluse menetlemisel on PRIA valesti hinnanud toetuse taotluses sisalduvaid kriteeriume, andes taotlusele 9 hindepalli. Taotlustoimiku hindepunktide määramisel meede 4 analüütiku kontroll-lehe real 34 on maaparandussüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise tegevuste eest omistatud 4 hindepunkti. Taotlustoimiku ja struktuuritoetuse avaldus meede 3.4 järgi planeeritud maaparandustööd sisaldavad vähemalt nelja, põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 lisas 1 märgitud tegevust. Seega oleks hindepunktide arvestamisel nende tegevuste eest pidanud meede 4 analüütiku kontroll-lehe rea 33 järgi antama mitte neli, vaid viis hindepunkti. Tegevused, mida K Maaparandusühistu poolt kavandatav investeering sisaldab ning mille eest, vastavalt põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 lisas 9 märgitule, oleks taotlus pidanud punkte saama, on alljärgnevad:
2. Taotlejaks on mittetulundusühing - 2 punkti;
3. Vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine - 3 punkti;
4. Investeeringuobjektiks on vähemalt neli lisas 1 toodud investeeringuobjekti - 5 punkti. K Maaparandusühistu taotlus sisaldab viite määruse lisas 1 nimetatud investeeringuobjekti: 1.1 Kuivendussüsteemi reguleeriv võrk; 1.7 Maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele kavandatav maaparandusrajatis; 1.8 Maaparandussüsteemiga seotud keskkonnarajatis; 1.9 Teenindav tee ja selle koosseisu kuuluv rajatis. Nende nelja tegevuse eest oleks PRIA pidanud taotlusele vastavalt lisa 9 punktile 3.1 andma viis hindepunkti, kuna investeeringuobjektiks on vähemalt neli lisas 1 toodud investeeringuobjekti. Vastavalt 21.07.2006 esitatud avaldusele on planeeritud investeeringuobjektiks ka lisa 1 punktis 2.1 nimetatud investeeringuobjekt. Seda tõendavad ka ehitusseaduse järgi Varbla Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba ja Varbla Vallavalitsuse kinnitus selle kohta, et investeeringuobjektiks on eratee. PRIA poolt tehtud vea tõttu sai K Maaparandusühistu MTÜ taotlus kokku üheksa hindepunkti kümne asemel. Kuna vastavalt põllumajandusministri 10.06.2005 määrusele nr 66 toimus toetuse taotluste rahuldamine saadud hindepunktide alusel moodustatud paremusjärjestuse põhjal, siis oli toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus PRIA poolt taotluse hindamisel tehtud vea otseseks tagajärjeks. Toetuse taotlus oleks rahuldatud, kui taotlus oleks saanud kümme hindepunkti. Investeeringuobjektiga kaasnevaid tegevusi teostatakse parima hinnapakkumise teinud firma poolt vastavalt projektile. Ehitusload on väljastatud projektijärgsete tööde teostamiseks täies mahus ning seetõttu ei ole mõeldav olukord, et projektis märgitust osa töid jäetakse teostamata. Kuna toetuse taotlus on tehtud projektijärgsete investeeringute teostamiseks, siis ei ole samuti 2 mõeldav olukord, et kavandatav investeeringuobjekt teostatakse osaliselt ning osa projektijärgseid taotluses sisalduvaid tegevusi jäetakse teostamata. Antud juhul tähendab PRIA poolne osade investeeringuobjektide mittearvestamine, et kogu investeeringuobjektilt on võetud võimalus täita meetme eesmärki. Kuna investeeringuobjekti kogumaksumus ületas maksimaalse lubatud toetuse määra ja osaliselt tuleb investeering teostada omavahenditest, siis on väär vastustaja väide, et ta ei saanud hinnata kõiki taotluses sisalduvaid investeeringuobjekte. Samuti ei ole alust PRIA väitel, et „investeeringuobjektid, millele toetust ei taotleta, hindamisele ei kuulu ja hindepunkte selle eest ei saa hoolimata sellest, et taotleja seal tegevusi kavandab“. Sellise käsitlusega on PRIA seadusevastaselt piiranud oma volitusi taotluse hindamisel ja piirdunud hindepunktide andmisel ainult avalduse hindamisega. Põllumajandusministri 10.06.2005 määrus nr 66, erinevalt PRIA arusaamast, käsitleb aga mitte avalduse hindamist, vaid taotluse hindamist kogumis kõigi taotlusdokumentidega. Põllumajandusministri 10.06.2005 määrus nr 66 ei piiranud PRIA võimalust arvestada hindepunktide omistamisel ka esialgse avaldusega, hoolimata sellest, et ühe investeeringuobjekti osas oli taotletud määrusega võimaldatavast suuremat toetuse määra. Kõik muudatused avalduses olid tehtud vastavalt PRIA ettekirjutusele ja teenistuja Ly-Reet P juhtnööridele. Ainult avalduse võtmisel hindamise aluseks pidi PRIA teenistuja L.-R. P aru saama, et tema juhendamisel tehtud muudatused vähendavad investeeringuobjektile antavaid hindepunkte.
5. Vastustaja PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on toetuse taotleja valesti tõlgendanud põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.4 “Integreeritud maaparandus” tingimused” § 13 lg
6. PRIA pole hinnanud ainult avaldust, vaid taotlust tervikuna. Hindepunkte saab siiski anda investeeringuobjektidele, millele toetust taotletakse. Kõikidele tegevustele ei saagi toetust taotleda või tuleb taotleda väiksemas suuruses, sest on kehtestatud toetuse piirmäär ja antud juhul on see 7 000 000 krooni, millest rohkem toetust taotleda ei saa.

§ 19

lg 1 p 4 kohaselt on üheks taotlusele esitatud nõudeks ka see, et taotletud toetuse suurus ei ületaks meetme tingimustes sätestatud piirmäära. Toetust taotletakse investeeringuobjekti kohta. Taotleja esitas 21.07.2006 investeeringutoetuse taotluse, mis ei olnud investeeringuobjektide osas õigesti täidetud, sest avaldusel olid kajastatud investeeringuobjektid, millele toetust ei taotletud. Hindamisele kuuluvateks investeeringuobjektideks on ainult need objektid, millel tehakse töid ja millele taotleja toetust taotleb. 21.07.2006 esitatud ja taotluse vastuvõtmisel parandatud avalduses taotleb kaebaja toetust järgmiselt : 1) põllu- ja erametsamaade kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu ehitamiseks 950 702 krooni, põllu- ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks 5 470 000 krooni. Nimetatud tegevused annavad 1 punkti. 2) maaparandussüsteemi eesvooluks olevate veejuhtmete ja nendel asuvate maaparandusrajatiste rekonstrueerimine 579 298 krooni. Nimetatud tegevus annab taotlusele 1 punkti. Määruse nr 66 lisa 1 p 1 nimetatud investeeringuobjekti rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks võib toetust taotleda kuni 5 470 000 krooni kalendriaastas. Taotleja oli ületanud rekonstrueerimisele ja uuendamisele ettenähtud piirmäära 5 470 000 krooni (küsib rekonstrueerimisele kokku 6 049 298 krooni). 3 Juhul kui mitte arvestada asjaoluga, et taotleja on ületanud rekonstrueerimisele ette nähtud piirmäära, siis saaks taotleja 21.07.06 esitatud taotluse eest kokku 8 punkti, 5 punkti määruse lisa 9 p 1.1 (taotlejaks MTÜ) ja p 2.1 eest (vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine) ning 3 punkti lisa 9 p 3.3 alusel – investeeringuobjektideks on vähemalt 2 lisas 1 toodud investeeringuobjekti. Ka sellisel juhul ei saaks taotlus nõutavat arvu hindepunkte toetuse määramiseks. Kuna taotleja poolt 21.07.06 esitatud avalduses küsiti toetust rekonstrueerimisele rohkem kui lubatud, siis palus PRIA 05.10.2006 järelepärimisega esitada uus avaldus, milles oleks selge, millele siiski toetust soovitakse, samuti tuleb viia taotlus vastavusse määruses lubatud toetuse piirmääraga rekonstrueerimisele, s. o 5 470 000 krooni. 30.10.2006 esitatud parandatud ja õigesti täidetud avalduses taotleb taotleja toetust järgmiselt: 1) põllu-ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu ehitamiseks 2 996 536 krooni ning põllu-ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks 3 009 032 krooni (1 punkt); 2) maaparandussüsteemiga seotud keskkonnarajatiste ehitamiseks 17 451 krooni (1 punkt); 3) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste ehitamiseks 886 013 krooni, maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste rekonstrueerimiseks 90 968 krooni (1 punkt). Järelikult kuulubki kaebaja taotlus hindamisele lisa 9 p 3.2 alusel ja ta saab 4 hindepunkti + 5 hindepunkti (on MTÜ ja vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine), kuna investeeringuobjektideks, millele toetust taotletakse, on vähemalt 3 lisas 1 toodud investeeringuobjekti. Taotleja taotleb toetust lubatud maksimummääras 7 000 000 krooni, erateedele ja veejuhtmele ta enam toetust taotleda ei saaks, sest taotletav toetuse lubatud piirmäär on juba ületatud. Hinnata neid ei saa, kuna nendele toetust ei taotleta. Investeeringuobjekt on määruse mõistes objekt, millele toetust taotletakse, mitte aga kogu projekti tegevus. Seetõttu on vale ka taotleja arusaam, et hinnata tuleb kogu projekti ja kõikide tegevuste eest hindepunkte anda, hoolimata sellest, et nendele objektidele toetust ei taotleta. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei anna vaidlustatud käskkirja põhjalikuma motiveeringu puudumine iseenesest alust käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Käskkirja puudulik motiveerimine ei ole antud juhul olnud kaebuse esitamise põhjuseks, kaebuse esitaja on vaidlustanud sisuliselt esitatud taotluse hindamise tulemusi, välja tuues oma arvestuse ning näidates, milles on vastustaja tema taotlust hinnates eksinud. PRIA on 14.11.2006 käskkirja andmisel arvestanud kaebuse esitaja poolt 30.10 2006 esitatud ja eelnevalt parandatud avaldust, mida vastustaja luges õigesti täidetuks. Selles avalduses on kaebuse esitaja taotlenud toetust järgmiselt: 1) põllu- ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu ehitamiseks, (määruse nr 66 lisa 1 p 1.1.); 2) põllu- ja erametsamaade kuivendussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks, (lisa 1 p 1.1.); 3) maaparandussüsteemidega seotud keskkonnarajatiste ehitamiseks, (lisa p 1.8); 4) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste ehitamiseks, (lisa 1 p 1.9); 5) maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatiste rekonstrueerimiseks (lisa 1 p 1.9). Seega on toetust taotletud kolmele lisas 1 toodud investeeringuobjektile, mitte rohkemale. Määruse nr 66 lisa 9 p 3.2 kohaselt annavad need tegevused ehk investeeringuobjektid kokku 4 punkti, nii nagu vastustaja on ka arvestanud ja otsustuse tegemisel aluseks võtnud. Lisaks sai taotlus veel 5 hindepunkti lisa 9 punktide 2.2 ja 2.1 alusel, seega kokku 9 hindepunkti. 4 Kaebuse esitaja hinnangul oleks tulnud hinnata lisaks eelnevale veel kahte tegevust: 1) maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele kavandatav maaparandusrajatis, 2) eratee ja selle koosseisu kuuluv rajatis juurdepääsuks põllumajandusmaale. Nähtuvalt PRIA-le 30.10.2006 esitatud avaldusest ehk taotlusest nendele tegevustele toetust taotletud ei ole. Seega ei ole võimalik ka neid tegevusi hindamisel arvestada. Õige on kaebaja väide, et esialgses 21.07.2006 esitatud taotluses oli toetust taotletud ka maaparandussüsteemi eesvooluks oleva veejuhtme või selle osa ning sellel asuva või sellele kavandatavale maaparandusrajatisele, mis tingimuste lisa 1 p 1.7 alusel oleks veel ühe hindepunkti andnud. Kuid samas 21.07.2006 taotluses ei ole toetust keskkonnarajatiste ehitamiseks taotletud, mis tähendab, et ka ainult 21.07.2006 esitatud taotlus ei oleks võimaldanud anda taotlusele 10 hindepunkti. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et hindamisele kuuluvad ainult need tegevused, millele toetust taotletakse, mitte need, mida taotleja teeb oma kuludega. Teistsugust tõlgendust ei saa anda ka tingimuste lisa 1 pealkirjast tulenevalt. Investeeringuobjektina ei saa käsitleda neid objekte, millele toetust ei taotleta. Taotlusele esitatavad nõuded on sätestatud

§-is 19. Selle paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt saab toetust taotleda meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele, omafinantseeringuga toetatavad tegevused ei lähe selle hulka (

§ 19lg 1 p 6).

Kaebuse esitaja süüdistab vastustajat pahatahtlikkuses, kuna nõudis kaebajalt taotlusse paranduste sisseviimist, milleks puudus vajadus. Samas kohtule esitatud tõendistest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebuse esitajat eksitusse viinud või teinud ettepanekut teatud investeeringuobjektide toetuse taotlusest väljajätmiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. K Maaparandusühistu MTÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
2. mai 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus vääralt tõlgendanud

§ 19

, leides, et viimase alusel saab investeeringuobjektiks määruse nr 66 lisa 9 kohaselt lugeda üksnes neid tegevusi, millele toetust taotletakse. Investeeringuobjekti mõistega on hõlmatud kõik tegevused, mis tehakse, mitte ainult need, millele toetust taotletakse. Tegevused, millele toetust taotletakse, on määruse nr 66 mõistes toetatavad tegevused. Kuigi mõiste „investeeringuobjekt” legaaldefinitsioon puudub nii

-s kui ka määruses nr 66, on viimast võimalik sisustada määruse nr 66 ja selle lisade alusel ning meetme 3.

1. eesmärki silmas pidades. Lähtudes määruses nr 66 sätestatud eesmärkidest ja lisades 1 ja 9 sätestatust, on väär kohtu tõlgendus, nagu kuuluksid hindepunktide andmisel arvestamisele üksnes tegevused (investeeringuobjektid), milledele toetust taotletaks. Igal juhul tuleb taotlejate lõikes eelistada seda taotlejat, kes teostab investeeringuobjekti hõlmavalt kõige suuremas mahus ja kõige enam töid ning lugeda vähemprioriteetseks taotlused, millede maht on väike ja teostatavaid tegevusi vähe. Nähtuvalt esitatud hinnapakkumistest oli teostatavate tööde maksumus ca 9,5 miljonit krooni (Maksin Grupp OÜ 9 539 698.20 krooni, AS Lihula Maaparandus 9 690 484 krooni, OÜ Vändra MP 9 535 627 krooni). Samuti plaanis K Maaparandusühistu MTÜ teostada vähemalt viis määruse nr 66 lisas 1 nimetatud tegevustest (punktid 1.1., 1.7., 1.8., 1.
2. ja 2.1.). Tulenevalt asjaolust, et määruse nr 66 §-is 10 on sätestatud toetuse määr ja suurus kindlate piiridena, tähendas K Maaparandusühistu MTÜ puhul § 10 lg 5 kohaldumine fakti, et 7 miljonit krooni ületava kulu oleks taotleja kandnud omafinantseeringuna. 5 Seega oleks K Maaparandusühistu MTÜ planeeritava tegevuse toimumine realiseerinud meetme eesmärke enim. Samuti on ebaõigesti sisustatud

§ 19

. Nimetatud normiga sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamist. Apellant ei eeldanud taotluse esitamisel, et saaks toetust abikõlbmatutele tegevustele ja kuludele määruse nr 66 § 7 mõttes. Samuti oli K Maaparandusühistu MTÜ teadlik, et määruse nr 66 § 10 lg 1 p 1 kohaselt peab omafinantseeringu suurus olema vähemalt 10% toetatava tegevuse abikõlbulikust maksumusest. Mingil juhul ei saa aga

§ 19

alusel teha järeldust, et investeeringuobjekt saab olla üksnes objekt, millele toetust taotletakse; 2) on ebaõigesti leitud, et PRIA poolsed minetused haldusmenetluses ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele. PRIA on toetuse hindamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel teadlikult ja pahatahtlikult piirdunud ainult avalduse hindamisega, mis on ainult üks osa taotlusest. Kõik muudatused taotluses tegi apellant vastavalt PRIA ettekirjutusele ja haldusorgani teenistuja juhistele. PRIA kui haldusorgani tegevus apellandi eksitamisel on olnud pahatahtlik ja vastuolus hea halduse põhimõtetega. Apellandi taotluse menetlemisel olid haldusorganile teada kõik asjasse puutuvad faktilised asjaolud, s. h fakt, et planeeritava tegevuse raames teostatakse 4 määruse nr 66 lisas 1 alapunktis 1 sätestatud tegevust (1.1., 1.7., 1.

1. ja 1.9.) ning alapunktis 2 sätestatud eratee ja selle koosseisu kuuluva rajatise juurdepääsutee ehitamine ja rekonstrueerimine. Viimast puutuvalt oli PRIA-le Varbla Vallavalitsuse poolt 30.06.2006 väljastatud tõend nr 22-3/204, et töid teostatakse osaliselt OÜ-le Jagudi Mets kuuluvatel erateedel. Puutuvalt teostatavate töödega esitas K MPÜ omapoolsed selgitused 20.10.2006 vastuses, kusjuures PRIA poolt 05.10.2006 järelepärimise punktis 5 ja 6 esitatule pidi taotleja vastama pärast täiendavate selgituste saamist Ly-Reet P le. Fakt, et apellandi poolt planeeritakse teostada 4 määruse nr 66 lisas 1 nimetatud tegevust pluss punktis 2.
2. nimetatud eratee ehitamine ja rekonstrueerimine, nähtus selgelt ka maaparandussüsteemi ülevaatuslehelt. PRIA oleks pidanud teavitama apellanti, kui muudetud taotlus või esialgses taotluses esinevad vajakajäämised seoses investeeringuobjektide kajastamisega ehk formaalsed puudused ei võimaldanud taotlusele maksimaalseid hindepunkte anda. Lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi 15.02.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-90-04 toodud seisukohtadest, oleks PRIA pidanud, teades taotleja poolt esitatud ja toetusmenetluse käigus kogutud tõendite alusel, et reaalselt plaanitakse K MPÜ poolt nelja määruse nr 66 lisas 1 nimetatud pluss alapunktis 2.
3. nimetatud tegevuse teostamist, osutama taotlejale abi avalduse selliselt vormistamiseks, et viimane oleks saanud maksimaalse võimaliku arvu punkte, mis antud juhul oli määruse nr 66 lisa 9 alapunkt 3.
4. kohaselt
5. Apellandile oleks tulnud anda võimalus omapoolsete seisukohtade ja täienduste esitamiseks enne vaidlustatud käskkirja vastuvõtmist. PRIA kui haldusorgani tegevust apellandi suhtes hinnates on ilmne, et haldusorgan jättis täitmata temal lasuva ärakuulamisõiguse võimaldamise, millega rikkus oluliselt hea halduse põhimõtet; 3) on jäetud põhjendamatult hindamata apellandi väited seoses haldusakti motiveerimatusega ja oluliste rikkumisega PRIA poolt läbiviidud haldusmenetluses, mis tõid lisaks ebaseaduslikule haldusaktile endaga kaasa taotleja õiguste olulisel määral rikkumise. Samuti on jäetud analüüsimata kaebaja poolt tõstatatud küsimus PRIA poolt hea halduse põhimõtete järgimise kohta; 4) on vääralt hinnatud tõendeid. Kohus on lähtunud üksnes taotleja poolt esitatud avaldustest, s. h avaldusest, millega K Maaparandusühistu MTÜ muutis varasemalt PRIA-le esitatud avaldust. Samas jättis halduskohus täielikult tähelepanuta kaebaja viited maaparandussüsteemi ülevaatuslehe ja hinnapakkumiste osas, millest nähtus, millised tegevused taotleja poolt on plaanis läbi viia. Samuti ei arvestanud halduskohus PRIA kui haldusorgani poolt läbiviidud haldusmenetluse analüüsimisel taotleja ja viimase vahelist suhtlust puudutavaid dokumente, 6 milledest nähtuvalt käitus PRIA taotleja suhtes pahatahtlikult ning nõudis toetuse avalduses formaalsete muudatuste tegemist, mille tulemusel anti taotlejale 10 hindepunkti alusel
7. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
8. mai 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige seisukoht, mille kohaselt peaks PRIA hindama kõiki tegevusi, mida taotleja kavandab teha ja selle alusel hindepunkte andma. Tegemist on toetuse määramisega PRIA poolt teatud investeeringuobjektidele, millele taotleja toetust taotleb ja mille kasutamist PRIA ka kontrollib. Toetuse määramise seisukohalt on olulised ainult need objektid, millele toetust taotletakse ja neid ka hinnatakse. Investeeringuobjekt või tegevus määruse mõistes on objekt, millele taotleja toetust taotleb, mitte aga omafinantseeringutest tehtavad objektid. Seega saab ja tulebki määruse nr 66 lisa 9 alusel teha punktide andmisel vahet investeeringuobjektidel, millede suhtes toetust taotletakse ja millede teostamine toimub taotleja omafinantseeringu alusel. Omafinantseeringu alusel teostavad objektid ei ole investeeringuobjektid (lisa 1 loetleb need investeeringuobjektid, millele võib meetme raames investeeringutoetust taotleda, lisa 9 annab hindamiskriteeriumid). Määruse nr 66 § 6 lg 1 järgi võib toetust taotleda lisas 1 nimetatud investeeringuobjekti kohta. Määruse nr 66 lisa 1 sätestab üheselt selle, et hinnatakse investeeringuobjekte, millele toetust taotletakse, mitte aga selle, et hindamisele kuuluvad kõik kavandatavad tegevused. Investeeringuobjekt on määruse mõistes objekt, millele toetust taotletakse, mitte aga kogu projekti tegevus, mis ei saagi kuidagi hindamisele kuuluda ja määruse mõistes investeeringuobjektiks olla. Määruse nr 66 § 7 lg 2 p 6 viitamine ei ole siinjuures üldse asjakohane (liising) ja hankedokumentide esitamine samuti mitte, sest nende põhjal ei saa teha järeldust, et hindamisele kuuluvad ka taotleja omavahenditest teostatavad tegevused. Taotleja tõlgendab määrust nr 66 oma huvidest lähtuvalt täiesti meelevaldselt ning on arusaamatu, miks peaks PRIA hindama apellandi taotlust teiste põhimõtete kohaselt võrreldes teiste taotlejatega. Meetme eesmärkidest ei tulene samuti asjaolu, et hindama peaks kõiki tegevusi, mida taotleja kavandab; 2) on alusetud väited, nagu oleks PRIA apellanti eksitanud pahatahtlikult ja käitunud vastuolus hea halduse põhimõtetega. Taotlejale anti piisavalt võimalusi avalduse parandamiseks, kuid PRIA ei saa taotleja eest jagada taotlusse summasid ja objekte, taotleja peab eelistused ise tegema. OÜ K taotlustoimiku põhjal on taotlejat piisavalt ära kuulatud ja sellele järgnevaks sammuks olnuks ainult avalduse ümbertegemine PRIA poolt. Taotlejal paluti esitada uus, nõuetekohane avaldus, ja viia taotletava toetuse piirmäär vastavusse määruse nr 66 nõuetega, mida taotleja tegigi, valides ise objektid, millele ta piirmäära raames toetust taotleb. Juhindudes Riigikohtu 27.02.2007 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-93-06 p 15 on PRIA poolt antud juhul täidetud ka motiveerimiskohustus (käskkirjas on nimetatud taotlusele antud hindepallid, meetme eelarve ja taotlejate arv, kellele mõlemas taotlusvoorus taotlus määrati). Seega olid apellandil võimalused otsuse sisuliseks vaidlustamiseks olemas. Apellant on aru saanud talle antud punktide arvust ja asunud neid ka sisuliselt vaidlustama; 3) on ebaõige väide, et kohus on tõendeid vääralt hinnanud. Taotlus kuulub hindamisele määruse nr 66 lisa 9 p 3.2 alusel ja ta saab 4 hindepunkti, kuna investeeringuobjektideks, millele toetust taotletakse, on vähemalt 3 lisas 1 toodud investeeringuobjekti, 5 hindepunkti saab ta selle eest, et on MTÜ ja vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine, seega kokku 9 hindepunkti. Ebatäpsus kohtuotsuses (lisa 9 p 1.1 asemel 2.2) ei muuda aga midagi, sest punktide arv jääb samaks. 7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
10. mai 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
11. Ebaõige on apellandi seisukoht, et PRIA oleks pidanud toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamisel hindama mitte ainult neid investeeringuobjekte (tegevusi), millele toetust taotleti, vaid ka neid investeeringuobjekte (tegevusi), millele toetust ei taotletud ning millede teostamine toimub taotleja omafinantseeringu alusel, kuid mis on määruse nr 66 lisas 1 toodud loetelus. Vastavalt määruse nr 66 §-ile 17 lg 1 hindab PRIA vastavaks tunnistatud taotlusi „Struktuuritoetuste seaduse“ § 20 lõike 3 kohaselt.

§ 20

lg 3 järgi kui rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel; hindamise tulemuste alusel koostatakse vajaduse korral taotluste paremusjärjestus; rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet; kui meetme või meetme osa rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse nr 66 § 6 sätestab, millised on toetatavad tegevused ja neile esitatavad nõuded, millele taotleja võib toetust taotleda. Nii viidatud sätetest kui määrusest nr 66 tervikuna tuleneb, et määruse nr 66 alusel on tegemist PRIA poolt toetuse määramisega teatud investeeringuobjektidele, millele taotleja toetust taotleb ja mille kasutamist PRIA ka kontrollib. Toetuse määramise seisukohalt on olulised ainult need objektid, millele toetust taotletakse ja neid ka hinnatakse. Investeeringuobjekt või tegevus määruse mõistes on objekt, millele taotleja toetust taotleb, mitte aga omafinantseeringutest tehtavad objektid. Seega on PRIA õigesti kaebaja taotluse hindamisel arvesse võtnud neid investeeringuobjekte (tegevusi), millede suhtes toetust taotleti. Määruse nr 66 lisa 1 sätestab selle, milliste investeeringuobjektide kohta või meetme raames investeeringutoetust taotleda, kuid viidatud lisast ei tulene see, et kui mingi investeeringuobjekti kohta toetust ei taotleta, vaid tehakse seda omavahendite arvel, siis tuleb ikkagi arvestada seda taotluse hindamisel. Asjakohatu on apellandi viide määruse nr 66 §-ile 7 lg 2 p 6 ja §-ile 8, sest viidatud sätete alusel ei saa järeldada, et hindamisele kuuluvad ka taotleja omavahenditest teostatavad tegevused. 8. Iseenesest õige on apellandi väide, et asjassepuutumatu on halduskohtu vaidlustatud otsuses viide

§-ile 19, sest viidatud paragrahvis on sätestatud taotlusele esitatavad nõuded, kuid menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, kas kaebaja poolt PRIA-le esitatud taotlus vastas nõuetele või mitte. Vaidlus on taotluse hindamise üle.

1. Apellant ei ole millegagi tõendanud PRIA poolset apellandi pahatahtlikku eksitamist ja hea halduse tava rikkumist ning seetõttu apellatsioonkaebuses esitatud vastavasisulised väited ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. 8 Nähtuvalt asja materjalidest, anti apellandile piisavalt võimalusi avalduse parandamiseks. Samas on õige PRIA vastuväide, et ta ei saa taotleja eest jagada taotlusse summasid ja objekte nii, et ta saavutaks hindamisel maksimaalselt positiivse tulemuse ning taotleja peab eelistused ise tegema. Alusetu on apellandi väide, et PRIA oleks pidanud teavitama apellanti, kui muudetud taotlus või esialgses taotluses esinevad vajakajäämised seoses investeeringuobjektide kajastamisega ei võimaldanud taotlusele maksimaalseid hindepunkte anda. Sellise käitumise korral peaks PRIA ebavõrdse kohtlemise ärahoidmiseks aitama kõiki taotlejaid selliselt, et nad saavutaksid hindamisel maksimumarvu punkte.
2. Kuna halduskohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud, milliseid kaebaja poolt näidatud tegevusi on taotluse hindamisel arvesse võetud, siis ringkonnakohus siinkohal ei korda vastavaid põhjendusi. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on PRIA õigesti taotluse hindamisel arvestanud ainult neid investeeringuobjekte, mille kohta toetust taotleti ning seetõttu ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks apellandi väide, et K Maaparandusühistu MTÜ poolt planeeritakse teostada neli määruse lisas 1 alapunktis 1 sätestatud tegevust ning alapunktis 2.1 nimetatud eratee ja selle koosseisu kuuluva rajatise juurdepääsutee ehitamine ning rekonstrueerimine.
3. K Maaparandusühistu MTÜ taotlustoimiku põhjal on teda piisavalt ära kuulatud ning PRIA ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Taotlejal on palutud esitada uus nõuetekohane avaldus ja viia taotletava toetuse piirmäär vastavusse määruse nr 66 nõuetega, mida taotleja tegigi, valides ise objektid, millele ta piirmäära raames toetust taotleb.
4. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuigi PRIA vaidlustatud käskkirjas on märgitud taotluse rahuldamata jätmise põhjused lakooniliselt, ei ole see olnud takistuseks kaebajale sellest arusaamisele ning kaebuse esitamisele. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud apellandi taotluse punktisumma, samuti meetme 3.4 eelarve kokku ja rahuldatud taotluste arv. Ka on apellant ise apellatsioonkaebuses väitnud, et ta vaidlustas käskkirja nii motiveerimatuse kui sisulise ebaõigsuse tõttu, s. o vaatamata lakoonilistele põhjendustele oli talle käskkirja sisu arusaadav, apellant sai aru talle antud punktide arvust ja tal oli võimalus vaidlustada käskkirja sisuliselt.
5. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja apellandi vastupidine väide on alusetu. Kohus on põhjendatult leidnud, et taotlus kuulub hindamisele määruse nr 66 lisa 9 p 3.2 alusel ja ta saab 4 hindepunkti, kuna investeeringuobjektideks, millele toetust taotletakse, on vähemalt 3 lisas 1 toodud investeeringuobjekti; 5 hindepunkti saab ta selle eest, et on MTÜ ja vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine, seega kokku 9 hindepunkti. Vaidlustatud kohtuotsuses on ekslikult lisa 9 p 1.1 asemel p 2.2, kuid see ebatäpsus ei muuda punktide arvu ning ei ole ka vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks.
6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud. Maili Lokk Agu Timmi 9 Viivi Tomson