) § 3 lõike 1 punkti kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja on vanglas kinni peetav isik. Kinni peetav isik ja vangla on avalik-õiguslikus suhtes, kuna kaebuse esitaja vaidlustab käesolevas asjas vastustaja toimingut seonduvalt kinni peetavatele isikutele vanglas lubatud asjade äravõtmisega. Seega kuulub selle avalik-õigusliku vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.
lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel võib halduskohtus kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Seega on kaebuse esitaja poolt esitatud nõue lubatav.
lõiked 4 ja 5 sätestavad, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebus on kohtule edastamiseks kaebuse esitaja poolt vanglale üle antud 30.07.2007.a (templijäljend tl 6 pöördel) ja kuna vaidlustatud on 24.07.2007.a toimingut, siis on kaebus tähtaegne.
lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.
lõike 1 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi ja mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus võib kindlaks teha ainult sellise toimingu õigusvastasuse, millega rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus, tutvunud kaebuse ja vastuse ning kaebuse esitaja poolt kirjalikus menetluses täiendavalt esitatud seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumisel hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb
Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud toiming on õiguspärane, mille tõttu ei rikuta toiminguga kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi, mille tõttu puudub alus ka kaebuse esitajale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvituse väljamõistmiseks. Haldusmenetluse seaduse § 107 lõige 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Vastustaja toiming on kooskõlas õigusaktidega. Kaebuse esitaja õigusi on piiratud seadusliku aluse olemasolul. Vastustaja on asjakohaselt osundanud, et VangS § 15 lõike 2 punktist 3 ja lõikest 4 tuleneva volitusnormi alusel on Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a käskkirja nr 1-3/17 punktiga 1.29 keelatud vanglas kinni peetavatele isikutele hoida kambris veekeetjat võimsusega üle 1 kW. Seega on vastustaja toiming- 1850 kW võimsusega veekeetja kaebuse esitajalt ära võtmine ja kaebuse esitaja isiklike asjade hulka vastavas laos paigutamine kooskõlas kehtiva õigusega ja veekeetja kambrist ära võtmine on toimunud seaduslikul alusel. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel puudub kohtul alus vastustaja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kaebuse esitajale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvituse väljamõistmiseks, kuna toiming on õiguspärane ja kaebuse esitajale ei ole kahju tekitatud. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, puudub alus riigilõivu kaebuse esitajale hüvitamiseks. Pooled ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mille tõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.