TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1453 Otsuse kuupäev 31.10.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.N.i kaebus Tartu Maavanema 20.06.2007 korraldusele nr. 622 haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 16.10.2007, kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada A.N.i kaebus. Tühistada Tartu maavanema korraldus nr. 622 20.06.
- Teha ettekirjutus maavanemale: jätkata maa erastamise korraldamise toimingutega tulenevalt Tartu maavanema korraldusest nr. 812 04.06.
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 31.10.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A.N. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , millega soovib vaidlustada Tartu Maavanema korraldust 20.06.2007 nr. 622, millega on kehtetuks tunnistatud Tartu maavanema korraldus nr. 812 04.06.
- Tartu maavanema korraldusega nr. 812 04.06.2004 „Tartu maakonnas Rannu vallas Ronni vaba metsamaa erastamine“ on tulenevalt Maareformi seaduse § 22 lg 2, § 22,3, 23,2, Maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 ja Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr. 115 kinnitatud „Maareformi seaduse § 23,1 ja 23,2 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ alusel antud maa erastamisele , asukohaga Tartu maakonnas Rannu vallas Verevi külas suurusega 9,54 ha katastritunnusega 66601:001:0013 ja sihtotstarbega maatulundusmaa A.N.ile. Sama korraldusega on määratud kindlaks müügihind metsamaa ja kasvava metsa eest. Samuti on määratud kindlaks ostetava objekti eest tasumise tähtajad ja viisid. Erastajale on kohustuseks tehtud sõlmida maa ostu-müügileping hiljemalt 3 kuu jooksul erastamise korraldaja poolt erastamise otsuse tegemise päevast. Kui erastaja mõjuva põhjuseta ei sõlmi ostumüügilepingut tähtaegselt, kaotab erastaja ostumüügi sõlmimise õiguse. Tartu Maavanem on korraldusega nr. 622 20.06.2007 „Tartu maavanema 04.06.2004.a. korralduse nr. 812 kehtetuks tunnistamine“ p. 1 alusel tunnistanud kehtetuks Tartu Maavanema 04.06.2004.a. korralduse nr. 812 „Tartu maakonnas Rannu vallas Ronni vaba metsamaa erastamine“. Nimetatud korraldusele on aluseks võetud Maareformi seaduse § 20 lg 1,2, § 22 lg 2, § 22,3, 23,2, Maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 ja Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr. 115 kinnitatud „Maareformi seaduse § 23,1 ja 23,2 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“, Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr. 153 „Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“ ja Tartumaa Keskkonnateenistuse 12.01.2006 kiri nr. 41-123/117 „Ronni maaüksuse erastamisest“. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule nõude tühistada Tartu maavanema korraldus nr. 622 20.06.2007 „Tartu maavanema korralduse nr. 812 04.06.2004 kehtetuks tunnistamise kohta“ ning kohustada lõpuni viia Ronni vaba metsamaa erastamine. Kaebuse täienduses on kaebaja taotlenud endiselt erastamistoimingu sooritamist ning esitanud alternatiivnõude, et kui kohus leiab, et erastamistoimingut ei ole võimalik lõpuni viia, tuleks kaebajale tagasi maksta erastamiseks tehtud kulutused summas kr. 23.633,15 , mida kaebaja käsitleb kahjunõudena. Kaebaja on seisukohal, et on teinud kõik erastamistoimingud, kuid kaebajale arusaamatutel põhjustel jäi notaris ostu-müügileping kinnitamata. Kaebaja sõnutsi oli ta ootel , mil selguvad asjaolud ostu-müügilepingu kinnitamata jätmisest, kuid vastustaja on palunud jätkuvalt oodata. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud sellega, et maavanema korraldust nr. 812 04.06.2004 Rannu vallas Ronni vaba metsamaa erastamise kohta ei täidetud vastustaja poolt õigeaegselt ning seega on asjaolud muutunud ning temalt on ära võetud õigus metsamaa erastamise kohta. Tartu maavanema seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Maavanema korraldusega nr. 812/04.06.2004 p. 6 kohaselt oli erastaja kohustatud sõlmima maa ostu-müügilepingu hiljemalt kolme kuu jooksul arvates erastamise otsuse teatavakstegemise päevast. Ettenähtud kolme kuu jooksul A.N. erastamislepingut ei sõlminud. Tulenevalt Maareformiseaduse § 23 lg 5 tuli A.N.iga erastamisleping sõlmida notaris, kuna A.N. soovis tasuda maa eest järelmaksuga. Notar keeldus lepingu sõlmimisest, kuna erastatav katastriüksus paikneb Natura 2000 võrgustiku maaalal, mille piirid olid määratud keskkonnaministri 22.04.2004 määrusega nr. 24, mis jõustus 01.05.
- Tartu maavanem on seisukohal, et kaebajal puudub võimalus vaidlusalust maad erastada tulenevalt MRS § 20 lg 1,2, kuna tegemist on looduskaitsealaga ja tunnistas kehtetuks Tartu Maavanema korralduse nr. 812 04.06.2004, mille alusel kuulus Rannu vallas Verevi külas Ronni vaba metsamaa suurusega 9,54 ha erastamisele A.N.ile. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on Rannu Vallavolikogu otsusega 12.09.2002 nr. 80 „Vabade metsamaade erastajate nimekirja kinnitamine“ otsustanud vabade metsamaade erastajate nimekirja kinnitada maatüki nr. 50 osas 9, 3 ha (Sangla küla Rannu vald) põllumajanduslik tootja A.N.. A.N. on esitanud Rannu Vallavalitsusele avalduse metsa maatüki nr. 50 pindalaga 9,3 erastamiseks tulenevalt avalduse esitamise hetkel kehtinud Maareformi seaduse § 23,1 ja 23,2 sätetest. Tulenevalt Maareformi seaduse § 22,2 korraldab maavanem maa erastamist. Tartu Maavanema korraldusega 04.06.2004 nr. 812 „Tartu maakonnas Rannu vallas Ronni vaba metsamaa erastamise kohta“ on antud maa Tartu maakonnas Rannu vallas Sangla külas erastamiseks vabade metsamaade arvelt A.N.ile (katastritunnus 66601:001:0013) maa suurusega 9,54 ha. Nimetatud korralduse p. 4 on märgitud metsamaa ja kasvava metsa hind, mida A.N. pidi tasuma ning müügihinna tasumise kord ja tähtajad ning p. 6 kohaselt on erastaja kohustatud sõlmima maa ostu-müügilepingu hiljemalt 3 kuu jooksul arvates erastamise otsuse tegemise päevast. Tulenevalt Maareformi seaduse § 23 lg 5 kohaselt, kui maa erastatakse järelmaksuga, sõlmitakse maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping notariaalselt tõestatud vormis. Kuna antud asjas oli tegemist järelmaksuga, tuli pöörduda notari poole tehingu kinnitamiseks, kuigi kaebaja on väitnud, et talle ei ole selgitatud kohesest maksmisevõimalusest. 04.06.2004 kirjaga on Tartu Maavalitsus koostanud A.N.ile teatud rahalised kohustused seoses maa erastamise eeltoimingutega , mis on vajalikud enne notaris ostu-müügilepingu sõlmimist. Käesoleva vaidluse on tinginud asjaolu, et Tartu maavanema esindaja ja A.N. olid sunnitud maa ostu-müügitehingu vormistama notaris. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ja vastustaja esindaja olnud notaris 28.09.2004, mil tehing jäi sõlmimata, kuna notar on tuvastanud, et erastatav maatükk paikneb Natura 2000 võrgustiku maa-alal. , mille piirid on määratud keskkonnaministri 22.04.2004 määrusega nr. 24 ning tulenevalt Maareformi seaduse § 20 lg 1,2 sätestatu ei võimalda taotletava maa erastamist. ( lähtutud on vaidlusalusel hetkel kehtinud seaduse redaktsioonist). Antud asjas on vastustaja tuginenud oma kirjalikus vastuses notari seisukohale , kuid on väitnud, et pole kirjalikku seisukohta ning piirdutud on ainuüksi sellega, et notar on tehingu kinnitamisest keeldunud ainuüksi suulise selgitusega. Asja materjalide kohaselt on pooled notarisse pöördunud 28.09.2004, seega on rikutud 3-kuulist lepingu sõlmimise kohustust (korralduse nr. 812 p. 6), kuid maavanem on lubanud jätkata erastamistoiminguid ning esitanud erastamistoimiku notarile Seega on tuvastatud, et Aime N. on kandnud kõik Ronni maaüksuse erastamisega seonduvad kulutused , mis pidid olema tehtud enne ostu-müügilepingu sõlmimist notaris. Käeolevas asjas nähtuvalt on kaebaja pöördunud mitmel korral vastustaja poole selgituste saamiseks ja taotlusega erastada ja vormistada notaris võimalikult kiiresti ostu-müügi tehing rõhutades, et maaüksuse erastamiseks vajalikud toimingud on tehtud ja nõutavad maksed tasutud. 21.12.2004 on kaebaja saanud Keskkonnaministeeriumi seisukoha Ronni maaüksuse erastamise kohta., et Ronni maaüksus tervikuna on planeeritud jätta Alam-Pedja looduskaitseala laienduse käigus Sangla soo sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus on keelatud. Samas on lisatud, et looduskaitseala uuendatud piiride ja kaitseeeskirja avalik arutelu alles toimub. Kohus asub seisukohale, et haldusakt Ronni vaba metsamaa erastamise kohta on välja antud 04.06.2004 ning takistused selle maa erastamiseks on ilmnenud hilisemalt.(Vastustaja on korralduses 622/20.06.2007 tuginenud Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 153/18.05.2007 ja Tartumaa Keskkonnateenistuse kirjale nr. 41-12-3/117 kuupäevaga 12.01.2006). Kogu erastamisprotsess on kestnud arvates 04.06.2004 kuni 20.06.2007, mil tunnistati korraldus nr. 812 kehtetuks, seega kokku üle 3 aasta. Kohus asub seisukohale, et kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus Ronni vaba metsamaa erastamiseks juba alates 04.06.
- Kaebaja on kandnud kõik erastamismenetlusega seonduvad kulutused ning tasunud ka maamaksu. Kaebaja on maatüki vormistamisega seonduvateks kuludeks arvutanud kr. 13.729.90 ning esitanud selle kohta ka vastavad maksekviitungid ning tasunud maamaksu kokku 639.- krooni. Kohus asub seisukohale, et haldusaktiga, millega on kehtetuks tunnistatud kaebaja jaoks soodne haldusakt – korraldus nr. 812/04.06.2004, on õigusvastane seetõttu, et rikutud on kaebaja suhtes õiguspärast ootust ja usaldusekaitset. Riigikohus on asunud seisukohale (halduskolleegiumi lahend 21.02.2002 3-3-1-6-02 p.18), et õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Riigikohus on korduvalt osundanud tähelepanu õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttele juhtudel, kus isikud võisid varasemalt eeldada, et neil on võimalus saada riigilt soodustusi, kuid hilisemalt on antu ära langenud. Olukorras, kus isiku õigus soodustusele on tehtud kindlaks halduse üksikaktiga, tuleb isiku usaldust kaitsta veelgi tugevamalt, sest üksikaktiga on riik väljendanud oma seisukohta konkreetses küsimuses, mitte üksnes abstraktselt.(Riigikohtu lahend 07.12.2001 nr. 3-3-1-51-01) Seetõttu tuleb varasema haldusakti tühistamisel kaaluda haldusakti õigusvastasuse põhjusi ja õiguserikkumisega kahjustatud avalikku huvi ühelt poolt ning isiku mõistlikku õiguspärast ootust, et kord tema suhtes antud soodne haldusakt jääb kehtima. Kohus ei saa märkimata jätta, et Tartu maavanema korraldus nr. 622 20.06.2007 on täiesti motiveerimata ning ei vasta Haldusmenetluse seaduse § 54 ja 55 lg 1 ja 56 nõuetele. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, et miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja kas ta saab vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on seadusevastane seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. (riigikohtu halduskolleegiumi lahend 3-3-1-14-97). Kohus asub seisukohale, et ka tulenevalt eeltoodust on kaevatav haldusakt õigusvastane ning antud asjas ei ole vastustaja piisavalt rakendanud ka uurimisprintsiipi , et välja selgitada vajalikke asjaolusid, vaid on uue korraldusega nr. 622 kehtetuks tunnistanud kaebaja jaoks soodsa haldusakti jättes lahendamata ka kaebaja poolt erastamismenetlusega seonduvate kulutuste küsimuse. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaevatav haldusakt – Tartu maavanema korraldus nr. 622 20.06.2007 kuulub tühistamisele ning seega jääb kehtima Tartu maavanema korraldus nr. 812/04.06.2004, millega on otsustatud Tartu maakonnas Rannu vallas Ronni vaba metsamaa erastamine A.N.ile. Kuna maa erastamistoimingud on pooleli, tuleb maavanemal jätkata maa erastamise korraldamist ning selgitada välja erastamise korraldamise seisukohast olulised tingimused, pöördudes vajadusel
- isikute poole asjaolude selgitamiseks. Kuna kohus rahuldab kaebuse motiivil, et tühistab haldusakti, mida kaebaja on vaidlustanud , ei kuulu rahuldamisele kaebaja poolt esitatud kahjunõue. Rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju on tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega. Selline põhimõte on kooskõlas Riigivastuse seaduse § 7 lg 1 sätestatuga. Antud juhul kohus tühistab õigusvastase haldusakti ning kehtima jääb kaebajale soodne haldusakt, millega on kaebaja õigused taastatud. Kaebaja on esitanud nõude haldusakti tühistamiseks ja maa erastamistoimingu sooritamiseks ning kaebaja on välja toonud kahju nõude kr. 23633,15 ulatuses, mis hõlmab maa vormistamisega seonduvaid kulutusi, tasutud maamaksu ning intressiarvestust ning jääb selle nõude juurde, kui kohus esimese nõude osas kaebust ei rahulda. Kohus on rahuldanud kaebaja kaebuse Tartu maavanema korralduse 20.06.2007 nr. 622 tühistamise osas, mille tulemusena jääb kehtima haldusakt - Tartu maavanema korraldus 04.06.2004 nr. 812, seega teeb kohus kohustuseks vastustajale jätkama maa erastamise korraldamise toimingutega. . Kohus juhib siinkohal tähelepanu menetlusosalistele, et kohus ei saa teha ettekirjutusi maavanemale maa erastamise korraldamise toimingute täpse käigu kohta, kuna selline ettekirjutuse tegemine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse tulenevalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtukulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks