KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1562 Haldusasi A.A.i kaebus Tallinna Vangla direktori
- juuni
- a käskkirja nr 252-k tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.A.; Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
- oktoobril
- a Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Jätta A.A.i kaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud A.A.i kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
- novembril
- a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla direktori
- juuni
- a käskkirjaga nr 252-k otsustati kinnipeetav A.A. paigutada
- eelvangistushoone kambrisse 402 vangla julgeoleku tagamiseks ja kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks (käskkirja p 1). Käskkirja p 2 kohaselt lubati kinnipeetaval viibida väljaspool kambrit vastava osakonna piires teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kl 14.00-16.00 ning punktis 3 märgiti, et kinnipeetaval on võimalik osaleda vastavalt võimalustele ja ITK-st tulenevatele vajadustele sotsiaalprogrammides, hobi- ja huvitegevustes ning osa saada kultuuriüritustest. Käskkirja andmise alusena viidatakse VangS § 8 lõikele 2 ning seda põhjendatakse alljärgnevalt: „Vangla julgeoleku eest vastutab vangla direktor. Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetav A.A. on rikkunud vangla sisekorraeeskirju. Ta on karistuse kandmise ajal käitunud agressiivselt nii kaaskinnipeetavate kui vanglaametnike suhtes. Seega on vajalik tema suhtes kohaldada tugevdatud järelevalvet ja rakendada julgeolekumeetmeid ning paigutada kambrisse, kus on võimalik hoida kambri uks lukus vastavalt vajadusele ööpäevaringselt.“ Tallinna Vangla direktori
- oktoobri
- a käskkirjaga nr 374-k muudeti
- juuni
- a käskkirja nr 252-k punkti 2, lisades väljaspool kambrit viibimise graafikusse laupäeva ja pühapäeva kl 14.00-16.
- A.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori
- juuni
- a käskkirja nr 252-k tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal rikkumisi alates
- aastast. 2005-2007 viibis ta Tartu Vanglas avatud eluosakonnas ning tema käitumisele ei olnud etteheiteid. Vastustaja väited on rajatud üle 4 aasta tagustele sündmustele ning rõhutatakse ainult kõike negatiivset; välistatakse võimalus, et kaebaja on asunud paranemise teele. Kaebaja isoleerimine on vastuolus individuaalse täitmiskavaga (ITK), mille kohaselt viib isoleerimise jätkamine kaebaja vaimse kängumiseni. VangS § 8 räägib erandkorras kambri lukustamisest, mitte lukustamiseks teatud kellaaegadeks. Vanglas tehniliste võimaluste puudumine ei tohi kaasa tuua kaebaja õiguste piiramist, vaid võiks olla aluseks paigutada kaebaja teise vanglasse. Rikutakse põhiseadusest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teadmata põhjustel ei lubata kaebajal erinevalt teistest kinnipeetavatest liikuda vabalt osakonna piires äratusest öörahuni, omandada haridust, töötada, tegeleda kehakultuuri ja enesearendamisega. Ebaseaduslik haldusakt tähendab kaebaja vaimset ja füüsilist allasurumist. Rikutud on diskretsioonireegleid, otsus on motiveerimata.
- Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Vangistusregistrist nähtuvalt on eluaegse vangistusega karistatud A.A. korduvalt rikkunud vangistusseadust ja sisekorraeeskirju ning käitunud agressiivselt kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike suhtes. Teda on distsiplinaarkorras karistatud 17 korral ning kahel korral on ta toime pannud katseid raskete kehavigastuste tekitamiseks erinevates vanglates. ITK-s on kirjas, et korduvate tahtlike tapmiste eest karistust kandes pole A.A. endale karistustest mingeid järeldusi teinud, kuna pani
- aastal vanglas toime uue kuriteo – teise kinnipeetava noaga löömise.
- mail
- a pani A.A. toime mõrvakatse raskendavatel asjaoludel, lüües tapmise eesmärgil teisele kinnipeetavale noaga selga ning
- juunil
- a tekitas tapmise eesmärgil valvurile kehavigastusi noalöökidega. Arvestades isiku karistusi ja isikuomadusi leidis ITK koostanud komisjon, et A.A. tuleb paigutada eelvangistushoones asuvasse kambrisse. Tallinna Vangla ei ole diskrimineerinud kaebajat, vaid on võtnud meetmeid julgeoleku tagamiseks. Tõele ei vasta väited kaebaja vaimsest ja füüsilisest allasurumisest, sest käskkirjaga on lubatud vastavalt võimalustele ja ITK-st tulenevatele vajadustele osaleda sotsiaalprogrammides, hobi- ja huvitegevustes ning osa saada kultuuriüritustest. Diskretsioonireegleid pole rikutud ning käskkiri on motiveeritud. KOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlustamata asjaolude kohaselt on A.A.it karistatud eluaegse vangistusega.
- märtsil
- a paigutati A.A. Tartu Vanglast ümber Tallinna Vanglasse. Esialgu viibis A.A. vastuvõtuosakonnas. Tallinna Vangla direktori
- juuni
- a käskkirjaga nr 252-k otsustati kinnipeetav A.A. paigutada
- eelvangistushoone lukustatud kambrisse
- Otsuse tegemise õiguslikuks aluseks olnud vangistusseaduse § 8 „Kinnise vangla üldtingimused“ sätestab:
(1)Äratusest kuni öörahu alguseni on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.
(2)Vangla võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
- Kohus leiab, et VangS § 8 lõikest 2 tuleneva erandi kohaldamine A.A.i suhtes on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. 2
- Tallinna Vangla kaevatava otsusega on piiratud A.A.i õigust liikuda osakonna territooriumil. Ta on paigutatud kambrisse, mida on võimalik vajaduse korral ööpäevaringselt lukustada. Samas on kinnipeetavale tagatud võimalus viibida viis korda nädalas kaks tundi päevas väljaspool kambrit osakonna piires. Samuti jäeti A.A.ile lahtiseks võimalus võtta osa sotsiaal- ja huviprogrammidest. Seega ei ole A.A.it paigutatud täielikku isolatsiooni, vaid kehtestatud on mõõdukad piirangud. Alljärgnevalt uurib kohus, kas piirangute kohaldamiseks oli alust.
- Vangla direktor vastutab vangla julgeoleku tagamise eest ning julgeolekuriskide hindamine on eeskätt tema õigus ja kohustus. See, kuidas kinnipeetav ise hindab temast lähtuvat ohtu vangla julgeolekule, ei oma seaduse kohaselt tähtsust. Ka kohtulik kontroll vangla direktori otsuse üle on teatud määral piiratud – kohus kontrollib, kas otsus on piisavalt põhjendatud ning ei sisalda kaalutlusvigu. A.A.i individuaalse täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust korduvate tapmiste eest. Viimati on teda
- aastal karistatud vangla valvuri ja kaaskinnipeetava noaga ründamise eest tapmise eesmärgil. Kuritegude dünaamika on olnud püsiv, jätkuvalt on suur rünnakute oht kaaskinnipeetavate ja vangla töötajate suhtes. Tuvastatud on põgenemis- ja pantvangioht. Neil asjaoludel puudub igasugune alus pidada meelevaldseks või põhjendamatuks vangla direktori hinnangut, mille kohaselt A.A. kujutab ohtu vangla julgeolekule. Pigem on see ilmselge. Asjaolu, et viimasel ajal on A.A.il vähem distsipliinirikkumisi kui varem, ei välista temast lähtuvat ohtu vangla julgeolekule. Korduvate tapmiste ja vanglas toimepandud tapmiskatsete eest karistatud eluaegse kinnipeetava paranemise teele asumise kohta peab olema märksa kaalukamaid tõendeid kui see, et viimaste aastate jooksul pole talle määratud distsiplinaarkaristusi. A.A. peab kehtestatud piiranguid taluma avalikes huvides. Oht vangla julgeolekule, s.h uute kuritegude toimepanemise suur risk kaaluvad selgelt üles A.A.i huvi vabaks liikumiseks osakonna piires ja sellega kaasnevate hüvede nautimiseks.
- Alusetu on A.A.i etteheide, et lukustatud kambrisse paigutamine viib tema vaimse kängumiseni. Vangla direktor on asjakohaselt kaalunud ühelt poolt vajadust tagada vangla julgeolek ja teiselt poolt vajadust tagada kinnipeetava sotsiaalsed vajadused ning on käskkirja punktides 2 ja 3 ette näinud piisavad võimalused A.A.i vaimse kängumise vältimiseks.
- Selgusetuks jääb A.A.i kaebuses toodud etteheide, et VangS § 8 lg 2 ei võimalda lukustamist teatud kellaaegadeks. Käskkirjaga antud õigus viibida teatud aegadel väljaspool kambrit on kaebajat soodustav regulatsioon, mis ei saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. VangS § 8 lg 2 ei keela vangla direktoril anda kinnipeetavale võimalust liikuda teatud aegadel väljaspool kambrit.
- Kohus leiab eespooltoodu alusel, et vangla käskkiri tugineb õiguslikule alusele ning on kaalutletud ja motiveeritud.
- Kaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud (
- juulil
- a tasutud riigilõiv 80 summas krooni, tlk 13) tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel jätta A.A.i kanda. Villem Lapimaa 3