) § 203 lg 1 p 1 alusel. Registriosakonna kaaskirja kohaselt ei vasta kõnealuse äriühingu netovara
§-s 176 sätestatud nõuetele. Nimetatud asjaolule on registripidaja juhtinud osaühingu juhatuse liikmete tähelepanu 21.02.2007.a teates majandusaasta aruande puuduste kohta. Registripidaja poolt määratud tähtajaks ei ole netovara suurust viidud osaühingu poolt vastavusse seaduses sätestatud nõuetega ega võetud tarvitusele ka muid
§-s 176 loetletud abinõusid. Kohtunik on asja menetluse käigus teinud täiendavalt järelepärimise Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ning kuulanud 05.11.2007.a ära xxx OÜ juhatuse liikme xxx. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on 01.11.2007.a kuupäeva kandvas vastuses kohtu järelepärimisele teatanud, et keskusel ei ole riiklike maksude osas nõudeid xxx OÜ vastu. Ärakuulatud juhatuse liige leidis, et äriühingu sundlõpetamine on põhjendatud. Juhatuse liige kinnitas, et on nõus täitma likvideerija kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et xxx OÜ tuleb sundlõpetada ning määrata sellega seoses osaühingule likvideerija. Vastavalt
lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi
§-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Lähtudes
lg-st 2, võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Vastavalt TsMS § 629 lg-ga 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §§-des 602–606 sätestatut. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et xxx OÜ-l on netovara vähem kui pool osakapitalist ning osanikud ei ole võtnud vastu ühtegi
§-s 176 nimetatud otsust. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt
Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul otstarbekas määrata täiendavat tähtaega sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks (
lg 3), sest ärakuulatud juhatuse liikme kinnituse kohaselt puudub äriühingul reaalne majandustegevus juba aastaid ning ühingu suurosanik on äritegevuse jätkamise osas ilmselt huvi kaotanud. Lähtudes eeltoodust, tuleb xxx OÜ sundlõpetada. Vastavalt
§-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks
MS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt
lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Käesoleval juhul on nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks avaldanud xxx OÜ juhatuse liige xxx. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt
lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus xxx OÜ likvideerijaks xxx. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (
lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (
); 2 • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (
lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (
lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (
); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (
lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (
lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (
lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (
lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (
MS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega xxx OÜ-le (TsMS § 606 lg 1 ja § 629 lg 4). Juhindudes
lg-st 2 ning § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta xxx OÜ kanda. Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.