KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-12088 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2007, Tallinn Tsiviilasi K.Te hagi M.Te vastu abielulahutuseks, ühisvara jagamiseks ja lastele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.04.2007 osaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.Te apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad Hageja K.T (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik; kostja M.T (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Maarika Pähklemäe RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 17.04.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulud jätta kostja M.Te kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Hageja K.T palus lahutada poolte abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Kooselust on sündinud tütred T-L (xx.xx.xxxx) ja M-L (xx.xx.xxxx). Poolte abielulised suhted lõppesid septembris
- Abielu purunemise põhjuseks oli kostja abieluväline suhe. Hageja leidis, et suhteid taastada ei ole võimalik, abikaasad on asunud elama eraldi. Soovis, et pärast abielulahutust jääksid tütred elama emaga. Kuna kostjapoolne rahaline toetus laste ülalpidamiseks 1500 krooni kuus lapsele on ebapiisav, taotles laste ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 3900 krooni igakuiselt kummalegi lapsele. Elatise väljamõistmisel palus arvestada, et üürib koos lastega 1-toalist korterit, mille üürimiseks ja majandamiseks kuus kulutab keskmiselt 3000 krooni. Peale selle on kulutused kuus ühele lapsele ca 4000 krooni, millest kulub toidule 1125 krooni, riietele-jalanõudele 350 krooni, transpordile 850 krooni, lasteaiale (koolile) 500 krooni, spordile ja meelelahutusele 250 krooni. Elatise taotles välja mõista alates hagi esitamisest. Kostja hagile vastu ei vaielnud, kuid ei nõustunud hageja poolt taotletud elatise suurusega. Kostja suudab lastele elatist maksta vaid seaduses sätestatud minimaalsuuruses, sest tema ülalpidamisel on ka eelmisest kooselust sündinud 12-aastane poeg H. Kostja tasus kummagi tütre ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni, lisaks täiendavad kulutused lastele nendega kohtumisel ja väljaskäimisel. Kostja ei nõustunud ühegi hageja poolt näidatud lastele tehtava kulutuse suurusega ja leidis, et kõik kulutused võiksid olla väiksemad. Esimese astme kohtu otsus Maakohus tegi osaotsuse abielulahutuse ja elatise nõude osas, ühisvara jagamise nõude osas jätkab kohus menetlust vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 450 lg
- Kohus rahuldas hagi ja lahutas M.Te ja K.Te abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr
- Alaealised lapsed T-L ja M-L jättis kohus ema juurde ning mõistis välja M.Telt elatise 2000 krooni igakuiselt laste ülalpidamiseks alates 17.05.2006 kuni 01.05.2007 ja sealt edasi 5000 krooni kuni 23.03.2017 ja sealt edasi 2500 krooni kuni 14.03.2018 K.Te kasuks. Hageja väitel moodustavad kulutused ühele lapsele kuus ca 5000 krooni. Kostja leiab, et vajadused on ülepaisutatud ja kulutusi lastele tuleks piirata lähtuvalt vanemate võimalustest. Hageja kuutöötasu H OÜ palgatõendi kohaselt moodustab 9000 krooni. Kostja töötasu kuus P P palgatõendi kohaselt on 12 000 krooni. Hageja on arvestanud lapse kulutuseks toidule päevas 37 krooni ja riietusele 350 krooni kuus. Suurimad kulutused on eluasemele ja transpordile. Hageja elab koos lastega 1-toalises üürikorteris, kus vastavalt esitatud üürilepingule maksab üüri kuus 2000 krooni, sellele lisanduvad kommunaalmaksed, vastavalt esitatud arvetele ca 1000 krooni kuus. Vaidlus puudub asjaolus, et lapsed elavad x alevikus, kuid lasteaias käivad x. Seega on kulutused transpordile põhjendatud. Lapse kulutusteks lasteaiale (või koolile) on hageja arvestanud 500 krooni. Samas on hageja esitanud lasteaiamaksu arved 2006 kohta, kus on lasteaia eest tasutud kuus 480 kuni 608 krooni suuruseid summasid. Kohus leidis, et hageja poolt väljatoodud laste kulutused on põhjendatud ja tõendatud. Kohus arvestas, et kostja palk on hageja palgast suurem, kuid kostja ülalpidamisel on ka kolmas laps ning leiab, et vanemad peavad ühiste laste kulutused kandma võrdsetes osades. Sellest tulenevalt on hagi elatise nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus pidas väljamõistetava elatise põhjendatud suuruseks 2500 krooni. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi kohtule esitamise kuupäevast. Kuna kostja on tasunud käesoleva ajani laste ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni, kuulub ajavahemiku 17.05.2006 kuni 01.05.2007 eest väljamõistmisele 2000 krooni kuus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus M.T esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus elatusraha määra ja selle väljamõistmise osas. Kostja leiab, et maakohtu otsus on ebaõige nii protsessuaalsete normide kohaldamise ning tõendite vale hindamise tõttu. Kostja leiab, et kohtuotsusest ei nähtu, milliseid tõendeid on kohus üldse hinnanud, sh tuvastavad asjaolud, millele kohus on kohtuotsuse tegemisel 2
(4)tuginenud. Kostjale on selgusetu, miks kohus on arvestanud ainuüksi hageja väiteid ja selle usaldusväärsust, jättes arvestamata kõiki kostja poolt esitatavaid tõendeid, selgitusi jne. Kostja maksis igakuiste maksetena hagejale laste ülalpidamiseks 3000 krooni. Lapsed on 7- ja 8-aastased. Kohus on arvestanud ainuüksi hageja paljasõnalisi väiteid võimalike kulutuste suuruse osas, jättes arvestamata kostja kirjalikke, sh kohtuistungil esitatud vastuväiteid ja argumente ning ka asjaolu, et kostja on teinud ja teeb lisaks igakuistele maksetele lisakulutusi laste ülalpidamisel. Hageja ei ole vaidlustanud faktilisi asjaolusid, et kostja on pidevalt käinud ise lasteaias lastel järel ja seega kandnud täiendavaid igapäevaseid laste ülalpidamisega seonduvaid kulutusi, sh osadel nädalavahetustel on lapsed kostja täielikul ülalpidamisel. Nädala sees, kui lapsed on lasteaias, on hagejal ka väiksemad kulutused ülalpidamise kandmisel, sest lapsed söövad vähemalt 3 korda päevas lasteaias, mille eest ka lasteaia tasu makstakse. Hageja ei ole kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi võimalikku aktsepteeritavat ja/või vormikohast kuludokumenti ja/või tõendanud vaidlustatava kulu hädavajalikkust. Kostja lükkas ümber kõik hageja poolt esitatavad kuludokumendid ja/või väited, tuginedes muuhulgas hageja vastuolulisele argumentatsioonile. Kohus ignoreeris kõiki kostja poolt esitatavaid dokumente, seisukohti ja põhistusi, tuginedes kohtuotsuses ainuüksi hageja väidetele. Kohus pole arvestanud ka kostja poolt muid tehtavaid lisakulutusi, kaasaarvatud poeg H. T (sünd xx.xx.xxxx) igakuine elatusraha maksmine 1500 krooni. Vastustaja seisukoht K.T ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 17.04.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et kaebuses toodud väited ei sea kahtluse alla esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude menetlust ega protokolli õiguspärasust. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnanud ja leidnud, et kulutused lastele on sellises ulatuses põhjendatud. Kostja on vaid paljasõnaliselt kaebuses märkinud, et ta on kõik kulusid tõendavad tõendid ümber lükanud, kuid kaebusest ei nähtu, millised need tõendid on. Kostja on vaid avaldanud, et ta ei pea kulutusi põhjendatuks. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lastele ülalpidamist ebapiisavalt. Hageja on kulutusi lastele põhjendanud ja tõendanud. Lapsed on saanud kooliealiseks, mis toob iseenesest kaasa oluliselt suuremaid kulutusi. Ka on maakohus arvestanud, et kostja ülalpidamisel on veel poeg H. 3
(4)Asjaolu, et kostja teeb iga kuu lisaks igakuistele maksetele ka kulutusi lastele, ei välista elatise väljamõistmist. Lisakulutusi lastele võivad vanemad vabatahtlikult teha vastavalt oma võimalustele, kuid see ei välista igakuise elatise tasumise kohustust. Pangakonto väljavõttes on markeeringuga märgistatud kaupluses tehtud maksed, kuid sellest ei nähtu, et sisseost oleks lastele mõeldud. Seda ei kinnita ka asjaolu, et sisseostud on tehtud kauplusest, mis asub lasteaia lähedal. Hageja ei kinnita, et nimetatud kulutused oleks tehtud poolte lastele. Ka asjaolu, et lapsed on nädalavahetusel vahel kostja juures ja siis tema ülalpidamisel, ei välista elatise tasumise kohustust. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Seega ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Jätta kohtukulud kostja M.Te kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 4
(4)