← Eesti

2-06-816/20

2-06-816 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-816 Otsuse kuupäev Jõhvi, 05. november 2007.a kl 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kxxxxxxx Axxxxxxxxx hag

§14

lg1, §18 lg1, lg5, §19 lg1, lg4 jagada poolte ühisvara, jättes korteriomand kostja omandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis summas 80 000 krooni. KOSTJA VASTUS

  2. veebruaril 2006.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hageja ei ole tõendanud eluruumi X, turuväärtust. Kostja leidis, et ühisvara jagamisel lähtutakse asja väärtusest abielu lahutamise hetkel.
  3. Kostja ostis ühetoalise korteri X enne abiellumist hagejaga. 29.08.1997.a olles abielus hagejaga, soovis kostja parandada elamistingimusi ja vahetas ühetoalise korteri suurema eluruumi vastu. Vahetuslepingu kohaselt oli korteri hinnaks 20 000 krooni. Kostja leidis, et korter ei kuulu abikaasade ühisvara hulka ja rahalise hüvituse nõue ei ole õigustatud.
  4. 08.10.1997.a kinnitas hageja kirjalikult, et ta ei oma abielu lahutamisel pretensioone kostja vastu vara jagamise osas. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
  5. Hageja
  6. mail 2007.a esitatud seisukoha järgi poolte suhted jahenesid 2002.a ja sama aasta juunikuus oli hageja sunnitud lahkuma kostja juurest, kuna edaspidine kooselu osutus võimatuks. Seda momenti peab hageja abielusuhete lõpuks.
  7. Abielu kestel omandatud vallasvara väärtuseks oli kokku 64 300 krooni, mille pooled jagasid jättes hagejale vara väärtusega 10 000 krooni. Ülejäänud vara jäi kostjale ja kostja maksis hagejale rahalise hüvitisena 20 000 krooni.
  8. Ühetoalise korteri asukohaga, X, vahetamise ja rahalise hüvitise tasumise tagajärjel 29.08.1997.a omandasid abikaasad vallasvarana kahetoalise korteri, asukohaga x, X. TsK §258 lg2 alusel iga vahetamislepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle ostjaks, mille ta saab. TsK §258 lg4 alusel vahetuslepingule kohaldatakse ostumüügilepingule vastavaid sätteid. Seaduse mõttest tulenevalt oli kostja korteri, asukohaga x, ostja. Viie aasta jooksul panid pooled oma töö ja rahalised vahendid korteri heakorrastamisse ja selle remonti. 29.05.2000.a erastasid pooled maa ja 09.01.2001.a kanti kinnistusraamatusse kinnisasja nr 1198208 omanikuna kostja.
  9. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Selleks, et määrata kindlaks korteriomandi maksumus ja sellest lähtuvalt nõutava hüvitise suurus, palus hageja määrata kinnisvaraekspertiis. KOHTUISTUNG 2

(5)2-06-816
  2. juunil 2007.a toimunud kohtuistungil jäid hageja ja tema esindaja ekspertiisi määramise taotluse juurde.
  3. Kostja ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 11.06.2007.a esitas kostja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses esindaja haigestumisega. KOSTJA VASTUS
  5. juulil 2007.a esitatud vastuses kostja leidis, et taotlus ekspertiisi määramiseks ei ole põhjendatud, sest korteriomand ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. Juhul, kui vaidlusalune vara kuulub jagamisele, siis ei saa lähtuda kinnisvara väärtusest kohtumenetluse toimumise ajal.
  6. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja sai abielu lahutamisel hüvitise eraldi eluruumi ostmiseks ning hageja omandas saadud raha eest korteriomandi, mille hiljem võõrandas. MENETLUSE KÄIK
  7. Viru Maakohtu
  8. juuli 2007.a määrusega määrati korteriomandi X, turuväärtuse tuvastamiseks ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati BREC Kinnisvara AS Narva esindus.
  9. 14.septembril 2007.a esitas BREC Kinnisvara AS Narva esindus eksperthinnangu, mille kohaselt korteriomandi x, turuväärtus on 315 000 krooni. KOHTUISTUNG
  10. 16.10.2007.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja palusid hagi rahuldada. Nende seletuste kohaselt poolte osad ühisvaras on võrdsed. Nad palusid jätta korteriomand kostja omandisse ning välja mõista kostjalt hüvitis vastavalt seadusele. Hageja arvamuse kohaselt ei ole korteri väärtus 2002.a võrreldes oluliselt muutunud ning korteris on tõenäoliselt tehtud sanitaarremont. Hageja nõustus sellega, et kostjal oli enne abiellumist korter, väärtusega 20 000 krooni, kuid korteri vahetamise ajal olid nad abielus. Samuti on hageja andnud panuse korteri vahetamisel, kuna ta töötas. Korteri omandamisel maksis hageja 1 700 krooni. Hageja esindaja arvamuse kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise momendiga, kuid vara väärtus määratakse selle jagamise seisuga.
  11. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel.
  12. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud ja jäi varem esitatud vastuväidete juurde. Esindaja leidis, et tuleb lähtuda mõlema abikaasa panusest jagatavasse ühisvarasse. Antud juhul on tegemist kostjale enne abiellumist kuulunud omandi vahetamise teel tekkinud varaga, seega ei ole hageja nõue põhjendatud. Korter kui ühisvara on jagatud. On olemas tõendid, mis kinnitavad, et hageja sai abielu lahutamisel rahalise hüvitise summas 20 000 krooni, hageja on andnud allkirja selle kohta, et ta ei oma pretensioone kostja vastu ühisvara jagamise osas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(5)2-06-816
  1. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ühisvara jagamise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid rahalise hüvitise väljamõistmine hageja poolt nõutud ulatuses ei ole põhjendatud.
  2. Hagiavalduse juurde lisatud abielutunnistuse kohaselt poolte abielu sõlmiti 23.11.1996.a. Abielu lahutati 09.06.2003.a (t.lk. 7).
  3. Jõhvi notar Ülle Mesi juures 20.09.1995.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas kostja ühetoalise korteri asukohaga X üldpinnaga 27.5 m2 (t.lk. 18, 19). 29.08.1997.a Jõhvi notar Axxx Kxxxxx juures sõlmitud vahetuslepinguga kostja vahetas korteriomandi X, kahetoalise korteri asukohaga X vastu, üldpinnaga 37.6 m2 (t.lk.20, 21). Abikaasade ühisvara mõiste on sätestatud perekonnaseaduse (

) §14, mille 1 lõike kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Põhjendamatu on kostja vastuväide selle kohta, et kuna omandiõigus korterile on tekkinud kostjale lahusvarana kuulunud korteriomandi vahetamise teel, siis korter Puru tee 22-5, Jõhvi, ei kuulu poolte ühisvara hulka (t.lk. 15, 16). Vahetuslepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) §258 lg2 järgi iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Korteri vahetuslepingu sõlmimisega (sisuliselt selle võõrandmisega) avaldas kostja nõusolekut abikaasade poolt ühiselt uue korteri omandamiseks. Seega omandatud korter on abikaasade ühisvara

§14lg1 mõttes.

23. Nõustuda ei saa kostja vastuväidega, et kuna hageja sai abielu lahutamisel hüvitise eraldi eluruumi ostmiseks ja omandas saadud raha eest korteriomandi, siis enam ei ole tal õigust hüvitise saamiseks. Tsiviilasja toimikus on küll 26.08.2002.a maksekorraldus Lxxxxxxxx Mxxxxx poolt hagejale korteri eest 19 000 krooni kandmise eest ja hageja kinnitus 10.09.2002.a veel 1 000 krooni saamise kohta (t.lk. 22), mis hageja väidete kohaselt on hüvitis vallasvara jagamise eest (t.lk.32). Kostja pole hageja väitele vastu vaielnud. Viru Maakohtu kinnistusosakonna 09.01.2006.a tõendi kohaselt kostja 29.05.2000.a avalduse alusel kanti ta kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga Puru tee 22-5, Jõhvi, registriosa nr 1198208, omanikuna (t.lk. 6). Seega kostja eeldatava ühisvara jagamise ajal oli jagatav vara kinnisasi. Pooled ei ole täitnud

§ 18

lg4 sätestatud nõuet, mille kohaselt abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud TsÜS §83 lg1 alusel tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing on tühine, kui seaduses või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kostja pole kinnisvara jagamise fakti tõendanud. Kuna korteriomandi jagamise notariaalselt tõestatud lepingut ei ole esitatud, tuleb asuda seisukohale, et kinnisvara pole jagatud ja hageja pole selle eest hüvitist saanud. 24. Pooltel on tekkinud vaidlus ühisvara jagamise üle.

§18

lg5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Kohus on tuvastanud, et ühisvara on omandatud kostja lahusvara arvel. Kuigi omandatud vara loetakse ühisvaraks, siiski abielu kestel omandatud poolte kinnisvara üldpind 37.6 m2 on vaid 10.10 m2 võrra suurem kostjale vallasajana kuulunud korteri üldpinnast 27.5 (vt. käesoleva otsuse punkt 22). Vahetuslepingu kohaselt oli mõlema korteri väärtuseks 20 000 krooni ja korterite vahetamise eest ei ole lepingupooled teineteisele midagi juurde maksnud. Sellepärast ei nõustu kohus ka kohtuistungil antud hageja väidega tema poolt korteri omandamisel korteri eest 1 700 krooni maksmise kohta. Kostja ei ole üldse hagiga nõus. Sellises olukorras ühisvara võrdselt jagamine ei oleks kostja suhtes õiglane. 4

(5)2-06-816

§ 19

lg2 p7 annab kohtule õiguse kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

  1. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks rahuldada hagi, jagades vaid ühisvara selle osa, mis ületab kostja vallasvarast korteri üldpinda, s.o 10.10 m
  2. TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Tsiviilasja raames saadud eksperthinnangu kohaselt poolte ühisvara väärtuseks on 315 000 krooni, s.o 8 417 krooni/m
  3. Ekspert leidis, et hind on tungitud ka 2004.a paigaldatud metallist välisuksest, 2005.a uuendatud esiku, köögi ja vannitoa siseviimistlusest (seina ja põrandakatete vahetusest) ning 2006.a kööki ja ühte tuppa paigaldatud plastraamidel pakettakendest (t.lk. 75-87). Korteriomandi turuväärtus on kasvanud mitte hageja panuse tõttu, vaid tänu kostja poolt pärast poolte vaheliste suhete lõppemist tehtud remondile. Selle üle hagejal vaidlust ei ole. Kohtuistungil hageja on kinnitanud kostja poolt sanitaarremonti tegemist.
  4. Nõustuda ei saa kostja vastuväidega, et ühisvara jagamisel tuleb lähtuda vara väärtusest abielu suhete lõppemise seisuga.

§18

lg2 teise lause alusel kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara väärtust aga määratakse kindlaks jagamise vaidluse lahendamise seisuga. 27. Hageja soovib jätta korteriomand kostja omandisse. Kuna kostja pole sellele vastuväiteid esitanud, jätab kohus korteriomandi kostja ainuomandisse.

§19

lg4 alusel kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks hüvitise vaid 5.05 m2 eest (10.10 : 2). Mis oleks jagatava vara väärtus, kui korter ei oleks remonditud, pole teada. Ekspert ei osanud sellele küsimusele vastata. Samas on ilmselge, et kui kostja ei oleks remonti teinud, oleks jagatava vara turuväärtus 315 000 kroonist tunduvalt väiksem. Eeltoodu alusel, käesoleva vaidluse lahendamisel peab kohus vajalikuks vähendada eksperdi poolt toodud ruutmeetri hinda kuni 20% ja rahuldada hagi vaid summas 34 005 krooni (5.05 x 8 417) – 20%. Kohtukulud 28. TsMS §162 lg4 alusel kohus jätab kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. 29. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg3, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.