lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tegeles võlgnik paberi, kirjatarvete, raamatute ja ajakirjandusväljaannete hulgimüügiga. Võlgniku majandustegevus seiskus septembris 2004.a., 2005.a. majandusaasta aruande kohaselt (lk 5) võlgnikul majandustegevus puudus. 01.09.2005.a. rahuldas kohus Tallinna Linna hagi võlgniku vastu ning mõistis võlgnikult välja 89 559,10 krooni, sealhulgas 42 027,65 krooni üürisumma ja 32 046 krooni viivistesumma, 9 257,80 krooni võlg soojusenergia tarbimise eest, 977,65 krooni võlgnevus kommunaalteenuste eest ning 5 250 krooni kohtukulude katteks. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 204-1876 jäeti võlgniku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. 29.03.2006.a. otsustas osanik lõpetada osaühingu tegevus ja algatada likvideerimismenetlus. 05.04.2006.a. tehti registris likvideerimiskanne, likvideerijaks on KK. Likvideerimisteade ilmus 20.04.2006.a. Ametlikes Teadaannetes. 03.07.2007.a. esitas võlgniku likvideerija kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku varaks on nõue Tallinna linna vastu summas 35 993 krooni. Nõue tuleneb võlgniku selgituse kohaselt Liivalaia 28 mitteeluruumi rendilepingust, mille sõlmimisel maksti tagatisena eespoolnimetatud summa. Kuna Tallinna linnal on võlgniku vastu suurem nõue, siis ei ole võlgniku nõue sissenõutav. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnikul järgmised võlad: 89 559,10 krooni 2 kohtuotsuse alusel Tallinna linnale; 340 890 krooni laenuvõlgnevus AS-ile; 238 356,20 krooni võlgnevus AS-ile tarnijana. Kohustused kokku 668 805, 30 krooni. Võlgniku selgituse kohaselt AS ja võlgniku omanikering kattub, mistõttu AS ei nõua võlgnikult ülaltoodud võlgu. Võlgniku likvideerija on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas suutmatus realiseerida äriplaani, suur konkurents ja sellest tulenev käibevahendite puudus ning kohtuvaidlus Tallinna linnaga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli oluline osa võlgniku maksejõuetuse tekkimisel ka võlgniku juhatuse halval majanduslikul käitumisel, pärast mitteeluruumi Liivalaia 28 rendilepingu lõpetamist 31.08.2004.a. ei otsitud uusi väljundeid muu majandustegevuse arendamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 3 600 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ES kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kokku brutosumma 3 600 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AO. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.