HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-16248 Otsuse kuupäev 05.oktoober 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi JS(isikukood XXX, XXX) hagi JD(isikukood XXX XXX) vastu elatise suuruse muutmise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 17.september 2007 Istungil osalenud isikud hageja JS ja kostja JD Resolutsioon Hagi rahuldada. Muuta Tallinna Linnakohtu otsusega 17.03.1998 JDilt poja RD ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja poeg RD (sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) kuus alates 01.maist 2007 kuni poja täisealiseks saamiseni JS kasuks. Menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja JD kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Tallinna Linnakohtu 17.märtsi 1998 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha igakuiselt poja RD ülalpidamiseks summas 500 krooni. Kuna lapse vajadused on suurenenud, ei kata väljamõistetud elatusraha lapse vajadusi. Hageja palub kostjalt väljamõistetud elatusraha suurendamist kuni miinimumsummani, s.o 1 800 kroonini alates 01.maist 2007. Kostja vastuväited Kostja nõustub elatusraha suurendamisega kuni 1 000 kroonini. Kostja töötab mitteametlikult ehitusel töölisena, sissetulekud ei ole regulaarsed, tema keskmine sissetulek on umbes 6 000 krooni kuus. Kostjal on krooniline radikuliit, mistõttu ei saa ta töötada täiskoormusega. Kostjal on uus pere ning tema ülalpidamisel on veel teine laps, kes on sündinud XXX. Perel on kohustus tasuda eluasemelaenu summas 3 700 krooni kuus. Lisaks sellele toetab kostja veel oma haiget ema. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajadused on üheksa aasta jooksul kindlasti suurenenud. Hageja keskmine sissetulek vastavalt töötasutõendile on 4 806 krooni kuus. Kostja küll väidab, et tema sissetulek on umbes 6 000 krooni, kuid tõendeid selle tõendamiseks ei ole esitanud. JD konto väljavõttest Hansapangas nähtub, et kostja arveldusarvele on perioodil laekunud kokku 164 692,70 krooni, so keskmiselt 23 527 krooni kuus. Isegi siis, kui kostja abikaasa palk 4 500 krooni ja lisatasud 1 500 - 3 000 krooni oleksid kõik kantud kostja arveldusarvele, ületab konto väljavõttes märgitud sissetuleku suurus kostja poolt väidetava sissetuleku summa. Seega asub kohus seisukohale, et kostjal on võimalik maksta poja ülalpidamiseks elatist PKS § 61 lg 4 ettenähtud summas, so 1 800 krooni kuus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.