← Eesti

2-07-5337/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-5337 Tsiviilasi JM hagi MM vastu elatise n

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni. 23.08.

  1. a toimunud kohtuistungil on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et alates jaanuarist
  2. a ei täida kostja poolte ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja seletuste kohaselt on ta nõus maksma alates jaanuarist
  3. a 2000 krooni kuus. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused transpordile 90 krooni, kooli spordikuludele 200 krooni, koolikuludele 200 krooni ja mobiiltelefonile, kinole, basseinile 500 krooni. Kohus ei nõustu eluasemekuludega (majandamiskulud, Elion, Eesti Energia, STV) 2452 krooni. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, hageja on arvestanud lapse eluasemekuludeks ka enda eluasemekulude osa. Seega ei kulu lapsel eluasemekuludele kuus 2452 krooni ning kohus arvestab lapse eluasemekuludeks 1226 krooni. Samuti ei pea kohus mõistlikuks, et
  4. aastase lapse toidukulud on 2500 krooni kuus ning kohus vähendab toidukulusid 1500 kroonini. Seega kulub poja ülalpidamiseks kuus 3716 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on AMi vajadused kaetud. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt on lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 3716 krooni igati mõistlikud ja kummagi vanema kanda jääb ülalpidamiskuludest 1858 krooni. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Tulenevalt asjaolust, et hageja palk on 3600 krooni kuus ja kostja palk 9008 krooni, on kostja varaline seisund hageja omast parem ja tema kanda peab jääma suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu.

Kostja ütlused selle kohta, et ta maksab emale iga kuu 3000 krooni korteriraha tagasi on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele 2200 krooni hageja kasuks. Elatis tuleb kostjalt välja mõista

§ 70lg 2 alusel alates jaanuarist 2007.

a. a, kuna kostja ei ole sellest ajast lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust nõuda. Kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile 2100 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud 2100 krooni hageja kasuks. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 800 krooni (9 x 2200 =19 800). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 800 krooni riigilõivu 1250 krooni. Maie Seppo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.