) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
lg 4 kohaselt käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ, või muu EL Nõukogu määrusega. 1 2-07-26099 Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2jagu) artikli 5 lg 2 kohaselt isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata ülalpidamiskohustusega seotud asjade puhul selle paiga kohtusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht. Hagiavaldusest nähtub, et hageja koos poolte ühiste alaealiste lastega elab Iiri Vabariigis. Seega asub kohus seisukohale, et elatise suurendamise hagi on hagejal õigus esitada Iiri Vabariigi kohtule. Pooltel puudub kokkulepe antud vaidluse lahendamiseks Eesti kohtus, seega leiab kohus, et elatise suurendamise nõude lahendamine ei allu Viru Maakohtule.
lg 3 ja 4 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas ülalpidamisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja üldise kohtualluvuse järgi. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes. Kohus peab vajalikuks märkida, et Nõukogu määrus nr 44/2001 ei välista ülalpidamisasjas hagi esitamist Eesti kohtusse. Sellisel juhul aga ei allu hagi Viru Maakohtule, kuna hageja koos alaealiste lastega elab Iiri Vabariigis, siis esitatakse hagi Eesti Vabariigis kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kostja elukoht on Tartu linnas, seega kuuluks tsiviilasi lahendamisele kostja üldise kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtus. Arvestades asjaoluga, et hageja ja poolte ühiste alaealiste laste elukoht on Iiri Vabariigis ja Nõukogu määrus nr 44/2001 annab hagejale õiguse esitada hagi kostja vastu Iiri Vabariigi kohtule, siis ei saa kohus tsiviilasja saata kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule, kuna hageja jääks ilma õigusest esitada hagi Iiri Vabariigi kohtusse, kus on laste alaline või peamine elukoht.
lg 1 p 2 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 7 kohaselt kui hagiavaldust ei võeta menetlusse põhjusel, et asi ei allu sellele kohtule, edastab kohus avalduse kohtualluvuse järgi õigele kohtule ja käesoleva seadustiku § 362 lõikes 3 sätestatu tähenduses loetakse hagi esitatuks selle esitamisel esimesele kohtule. Kohtus ei edasta hagi, kui ta leiab, et Eesti kohus ei saa asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Vastavalt Nõukogu määrusele nr 44/2001 artiklile 76 käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. G. hagi D. G. vastu elatise suurendamise nõudes ei allu Viru Maakohtule ning sellest tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale. Ka leiab kohus et antud juhul ei oleks õige hagi 2 2-07-26099 edastada kostja üldise kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule, kuna hagejale peab jääma Nõukogu määrusest nr 44/2001 tulenev õigus esitada hagi selle paiga kohtusse, kus on ülalpeetavate alaline või peamine elukoht. Samas jääb hagejale õigus esitada hagi kostja vastu üldise kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Nõukogu määrusest nr 44/2001 ja
§-st 70 lg 4, 75 lg 1, 103 lg 3 lg 4, 371 lg 1 p 2, 372 lg 6 lg 7, 371 lg 487 lg 3, 463-466. Pavel Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.