Obsah (6)

§ 98§ 96§ 99§ 7§ 6§ 30

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 29. mai 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-04-309 Urmas Veljaots versus Aivar

a võla väljamõistmiseks Asja lahendamine kohtuistungil 10. mail 2007 Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja Urmas Veljaots (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx xx-xx xxxxx) advokaat Pille Toom Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja Aivar

a (kood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx); advokaat Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. Urmas Veljaotsa hagis Aivar

a vastu ja Aivar

a vastuhagis Urmas Veljaotsa vastu: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista Aivar

alt 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni Urmas Veljaotsa kasuks; 1.2 jätta rahuldamata Aivar

a vastuhagi Urmas Veljaotsa vastu. Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ja otsuse edastamisega: 2.1 välja mõista Aivar

alt menetluskulu 6 000 (kuus tuhat) krooni Urmas Veljaotsa kasuks. 2.2 Aivar

a kantud menetluskulud jätta tema enda kanda; 2.3 saata otsuse koopia menetlusosalistele. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude tasumises

1. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Hageja põhjendused 1.
3. Hageja nõue ja seisukoht vastuhagis
4. aprillil 2004 on esitanud Urmas Veljaots hagi Aivar

a vastu laenusumma 50 000 krooni tagasinõudes. Kostja esitatud vastuhagi on hageja vaidlustanud. 1.

1. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Urmas Veljaots tugineb oma hagis
2. mai 2003 võlakirjale, mille kohaselt Aivar

a võttis endale kohustuse hagejalt saadud laen summas 50 000 krooni tasuda oma metsast metsamaterjalina summas 50 000 krooni asukohaga xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx xxxx talule kuuluvalt maalt. Hageja on ka seisukohal, et kostja esitatud vastuhagi tuleb rahuldamata jätta, kuna kostja on omakäeliselt kirjutatud võlakirja (võlatunnistuse) ning kuna kostja endale võlatunnistusega võetud kohustust pole täitnud, siis esineb alus võlaõigusseaduse (

) § 30 lg-st l lähtudes võla sissenõudmiseks. Kostja on ise kinnitanud võlakirjas kohustuse (võlgnevuse) olemasolus hageja ees ning seega on ainetu väita, et võlakirjas võetud kohustust ei tule täita. Kostja väide tema poolt võlakirja kirjutamises hageja poolse ähvarduse sunnil (hageja poolne elamu süütamise ähvardus) on hageja väitel kostja väljamõeldis. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kostja ei olnud enne tema vastu hagi esitamist tema enda poolt kirjutatud võlakirja vaidlustanud, vaid vastupidi ta aktsepteeris seda, ning käis

1. novembril 2003, peale
2. novembril 2003 esitatud pretensiooni saamist Urmas Veljaotsa esindaja juures pikendust palumas ja lubas 3 nädala jooksul võlgnevuse tasuda. Hageja väitel on kostja pöördunud korduvalt hageja poole, et saada võla maksmiseks pikendust. Seaduseandja on ette näinud ka tehingu tühistamise võimaluse avalduse tegemisega teisele poolele (

§ 98

lg 1) kui tehing on tehtud õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul (

§ 96

) kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas (

§ 99lg lp 1).

Kostja ei ole püüdnudki tehingut tühistada seaduses ettenähtud korras. Hageja väitel on see ka mõistetav, kuna hageja pole kostjat ähvardatud. Tähelepanuta tuleb jätta ka kostja väide, et 23. mail 2003 ei olnud kostja maa omanik ja ei omanud õigust seda käsutada ning seoses sellega polnudki võimalik metsamaterjali arvelt võlgnevust tasuda. Hageja väitel ei pidanud ta kostjalt võlakirja saamisel kontrollima, kas viimasel on maad, et ta saaks võlgnevuse metsamaterjaliga tasuda, sest võlakiri oli antud summas 50 000 krooni, seega on võlgnikul valida kas tasuda metsamaterjaliga või rahas. Kostja on leidnud, et kui võlakiri on kehtiv, siis hageja rikastub alusetult Aivar

a arvel 50 000 krooni ulatuses. Kostja arvates on sel juhul tegemist alusetu rikastumisega, mis aga olevat

-i 52.peatüki kohaselt õigusvastane ja isik, kes on teiselt isikult alusetult midagi saanud, peab selle tagastama teisele isikule. Hageja on leidnud, et kostja eeltoodud seisukohad on hagejale arusaamatud. Hageja väitel pole vaidlusalune tehingu sõlmimine vastuolus heade kommete või avaliku korraga, seega see võlakiri ei ole tühine. Kostja väited ja taotlus vastuhagis, et Aivar

a poolt antud võlakiri on tema tahte vastane ning vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega ning tuleb tunnistada tühiseks algusest peale, on alusetu. Kostja ei ole avaldanud, et mis osas on tema poolt antud võlakiri vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Aivar

a on ise võlakirja kirjutanud, ta pole oma tahteavaldust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud, vaid on võlakirja õigsust ja kehtivust oma sõnade ja tegudega (võla pikendamise taotlus) kinnitanud, siis tuleb esitatud hageja väited jätta tähelepanuta ning jätta vastuhagi rahuldamata.

1. Kostja põhjendused 2.
2. Kostja seisukoht nõudes ja nõue vastuhagis Kohtulikus menetluses kostja pool vaidlustas hageja nõuet, esitades vastuhagi. Esitatud vastuhagis on kostja palunud kohtul tunnistada Aivar

a poolt 23. mail 2003 välja antud 2 võlakiri Aivar

a tahte vastaseks ja vastuolus olevaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega ning tühiseks algusest peale. 2.2. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Aivar

a väitel ei ole tal võlakohustust Urmas Veljaotsale, kuna ta ei ole laenanud Urnas Veljaotsalt raha ega oma mingit muud võlakohustust Urmas Veljaotsale. Väidetavalt koostas ta Urmas Veljaotsale võlakirja ähvarduse sunnil. Urmas Veljaots lubas, et kui Aivar

a ei anna talle 50 000 krooni peale võlakirja, siis ta süütab Aivar

ale kuuluva elamu, seades ohtu Aivar

a ja tema perele kuuluva vara ning pereliikmete elu. Aivar

a, teades Urmas Veljaotsa kriminaalset minevikku kartis, et Urmas Veljaots viib oma ähvarduse täide. Võlakirja kohaselt ta kohustus tasuma Urmas Veljaotsale võlga tema metsast metsamaterjalina summas 50 000 krooni asukohaga xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxx talule kuuluvalt maa-alalt. Kostja väitel polnud ta 23. mail 2003 maa omanik, ta ei omanud õigust kasutada ja käsutada Luha talu maid ja sellel kasvavat metsa. Luha kinnistu on omandatud Aivar

a poolt alles

1. märtsil
2. Kinnistule on seatud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 147 610 krooni ulatuses ning metsa raiumine kinnistult võib toimuda alles peale hüpoteegi kustutamist. Kostja väitel juhul kui tunnistada võlakiri kehtivaks ja Aivar

a on kohustatud tasuma Urmas Veljaotsale võlakirja alusel võlga 50 000 krooni, mida Aivar

a saanud ei ole, tuleb lugeda, et Urmas Veljaots rikastub alusetult Aivar

a arvel 50 000 krooni ulatuses. Seega on tegemist alusetu rikastumisega, mis aga on

52. peatüki kohaselt õigusvastane ja isik, kes on teiselt isikult alusetult midagi saanud, peab selle tagastama teisele isikule. Kostja väitel

§ 7

lg l kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

§ 7

lg 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Võlakiri eeldab ikkagi võlgnevuse tekkimist. Kuna võlausaldaja tunnistab, et võlakirja aluseks ei ole mitte mingisugust võlgnevust, siis tuleb asuda seisukohale, et võlakiri ei saa olla võlanõude aluseks, kuna see ei vasta TsÜS § 138,

§ 6

ja § 7 loetletud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele Kostja väitel vastuhagi rahuldamine välistab täielikult esialgse põhihagi rahuldamise.

1. Kohtu põhjendused 3.
2. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.
3. Seisukohad hagis ja vastuhagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine ja vastuhagi rahuldamata jätmine. 3.
4. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Pooled kohtus ei vaidlustanud asjaolu, et
5. mail 2003 andis kostja hagejale võlakirja (tl 19). Pooled ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et nende vahel oli enne
6. aastat majanduslik suhtlemine, mille tõttu poolte vahel võlgnevuse suhe tekkis.

§ 30

(Võlatunnistus) kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtul tuleb anda õiguslik hinnang Aivar

a poolt 23. mail 2003 Urmas Väljaotsale välja antud võlakirjale. Võlakirja kohaselt kohustus Aivar

a tasuma Urmas Väljaotsale võla 50 000 krooni. Tegemist on abstraktse kohustuse võtmise võlatunnistusega ehk nn konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistusega

§ 30mõttes.

Võlatunnistusega on loodud iseseisev kohustus, s. o lubadus tasuda kokkulepitud võlasumma 50 000 krooni. Käsitletud võlakohustus abstraktse kohustusena iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja on kohtuväliselt hageja esindajale omakäeliselt

1. novembril 2003 vaidlusaluse võlakirja kohta kirjalikult avaldanud: Palun pikendust. Maksan 3 nädala jooksul ära nagu kokku leppisime (tl 5). Kuigi avaldatul puudub allkiri, on kostja sellekohase seisu3 koha omakäeliselt andnud. Ka see avaldus viitab asjaolule, et hageja ja kostja vahel oli võlavahekord, mille kohta kostja andis võlakirja hagejalt võetud laenuna. Asjaolu, et võlakirjas lubas kostja võlgnevuse tasuda metsamaterjali arvel ning et kostjal ei olnud võimalik metsmaterjaliga võlgnevust tasuda, ei muuda võlakirja olemust. Võlakirjas on fikseeritud võlgnevuse suurus 50 000 krooni, mille tasumise ühe võimalusena on fikseeritud selles ulatuses võla tasumine metsmaterjali arvel. Kohus ei tuvastanud asjaolusid või tõendeid selles, et kostja oleks võlakirja andnud ähvarduse või vägivalla mõjul, samuti seda, et võlakirja andmine oleks vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Kostja sellekohased väited on paljasõnalised. Võlatunnistuse seaduses iseseisva lepinguliigina sätestamise eesmärk on anda õiguslik vorm käibes kasutatavatele dokumentidele, mille funktsiooniks on kohustuse täitmise tagamine, sissenõude lihtsustamine ning tõendamiskoormise vähendamine. Võlakirja koostamise eesmärgiks on luua abstraktne võlasuhe, mille eesmärgiks on lihtsustada nõude realiseerimist, välistades võlakirjast tulenevate kohustuste sõltuvuse aluseks oleva võlasuhte kehtivuse ning tagada kohustuse täitmine. Kostja esitatud vastuhagi rahuldamiseks olevaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ja vastuhagi tuleb rahuldamata jätta. Vastuhagi rahuldamata jätmisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et nähtuvalt Lõuna Politseiperfektuuri
2. jaanuari 2007 teatisest, on Aivar

a

1. novembri 2005 avaldus Urmas Veljaotsa suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks jäetud rahuldamata (tl 43). 3.
2. Menetluskulude jaotus
3. jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 3 500 krooni ja teinud kulutused õigusabile 2 500 krooni ulatuses (tl 45). Kostja tasunud vastuhagilt riigilõivu 60 krooni ja teinud kulutusi õigusabile 4 720 krooni ulatuses. Seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõiv ja kulutused õigusabile kokku 6 000 krooni. Kostja kantud menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 4