2-06-39566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2007, Tallinn Tsiviilasja

§ 309

järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem üles öeldud. Sõiduk jäi pärast tähtaja möödumist kostja kasutusse. Seega jätkas üürnik vara kasutamist pärast tähtaja möödumist. Sõiduki õiguspäraseks kasutamiseks vajalikul volikirjal on hageja märked kasutusõiguse pikendamise kohta. Seega avaldasid pooled - kostja tegeliku kasutuse jätkamisega ning hageja volikirjale märke tegemisega - tahet lepingu jätkamiseks ning selle tähtaja pikendamiseks. Hageja volikirja pikendamiseks tehtud tahteavaldused hoidsid ära lepingu tähtajatuks muutumise. Kostja hageja tahteavaldustele vastuväiteid ei esitanud. Tõepärane ei ole kostja väide, et talle ei olnud teada hageja ühepoolsed märked volikirjal. Vaidlust ei ole, et sõiduk oli kostja kasutuses kuni 20.12.2003. Õige on hageja väide, et kostja vajas volikirja sõiduki kasutamisel; kostja kinnitas, et volikiri oli tema käes. Tõendamata on kostja väide, et ta tagastas volikirja hagejale enne sõiduki tagastamist. Kostja kinnitas kohtus, et hageja sõiduk oli selle tagastamise ajal töökorras. Sama kinnitab ka märge kostja vormistatud võlakohustusel. Kostja kinnitas kohtus, et sõitis sõiduki üleandmiseks määratud paika Tallinna lähedal vaidlusaluse 2

§ 276

järgi kohustub üürileandja üürilepinguga andma asja üürnikule üle kokkulepitud ajaks ning tagama asja hoidmise kokkulepitud seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürileandja andis sõiduki üürniku kasutusse. Vara tegeliku kasutamise ulatus sõltub üürniku soovist; üürnik ei vabane üüri tasumise kohustusest juhul, kui ta ei kasuta üüritud asja endast sõltuvatel asjaoludel. TsÜS § 146 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Poolte vahel sõlmitud leping kehtis kuni 29.12.

1. Üüritud vara tagastamine ei ole lepingu lõppemise aluseks. Üürniku väide, et ta tagastas vara üürileandja nõudmisel, tõenditega kinnitust ei leidnud. Hagi esitati kohtule 27.12.2006, s.o enne aegumise tähtaja saabumist (29.12.2004). Apellatsioonkaebuse põhjendused Juri Kravtšenko palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus rikkus õigusnorme ja hindas vääralt tõendeid. Kostja ei aktsepteerinud hageja poolt volikirja tekstis ühepoolselt tehtud märkeid selle kohta, et volikiri pikendati kuni 01.11.2003 ja kuni 29.12.
2. Kostja tagastas sõiduki hagejale 20.12.2003, mille kohta tegid pooled märked võlakirjas. Nimetatud kuupäeval lõppes pooltevahelise üürilepingu kehtivus. Väär on kohtu väide, et kostja väljendas tahet lepingu jätkamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks kuni 29.12.
3. Kohtu järeldus, et pooled sõlmisid varakasutuslepingu, mis kehtis 28.07.2003-29.12.2003, on põhjendamatu. Väär on kohtu viide

§ 310lg-le 1.

Kostja ei avaldanud tahet volikirja kehtivustähtaja pikendamiseks, hageja vastupidist ei tõendanud. Kostja ei andnud nõusolekut hageja ettepanekule lepingu kehtivustähtaja pikendamiseks kuni 29.12.2003. Kostja 28.07.2003 võlakohustus sõiduki kasutusse võtmise kohta koos poolte allkirjadega sõiduki tagastamise kohta 20.12.2003 tõendavad üürilepingu olemasolu

§ 8lg 1 mõistes.

Sõiduki vastuvõtmisel hageja pretensioone üüritasu maksmise kohta ei esitanud. Hageja esitas hagi 27.12.2006, see on üle kolme aasta pärast üürisuhete lõppemist. Hagi on

§ 146lg 1 kohaselt aegunud.

Vastus apellatsioonkaebusele Nikolai Ilmsoo ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud apellandi ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus on otsust tehes kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes: 1. 28.07.2003 kuupäeva kandva võlakohustusega (lk. 10) on kostja kinnitanud, et ta on saanud hagejalt kaheks kuuks kasutada sõiduauto Ford Scorpio tasuga 4 000 kuus. 2. 28.07.2003 on hageja kostjale andnud volikirja (lk. 11) auto kasutamiseks kuni 28.09.2003. 3

sätteid.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel on vaidlus, millise ajani üürisuhe kestis. Vaidlust ei ole selles, et algselt oli kokku lepitud auto üürimise tähtajaks kaks kuud ja see tähtaeg lõppes 28.09.2003 ning pärast seda jäi auto kostja valdusesse.

§ 309

lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisel.

§ 310

lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik üüritud asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei ole avaldanud teistsugust tahet. Maakohus on leidnud, et pooled pikendasid üürilepingut kuni 29.12.

1. Nimetatud järelduse on maakohus teinud hinnates hageja poolt sõiduki kasutamiseks antud volikirja, mille tähtaega on hageja pikendanud kuni 29.12.
2. Kolleegium leiab, et maakohus on hageja poolt volikirjale kirjutatut hinnanud ebaõigesti. Volikiri on ühepoolne tahteavaldus, millega on hageja andnud kostjale üürilepingust tulenevalt õiguse üüritud auto kasutamiseks. Kolleegiumi arvates ei saa hageja poolt volikirjale kantud kuupäevast järeldada poolte kokkulepet üürilepingu pikendamiseks
3. detsembrini
4. Üürilepingu sõlmimise kohta vormistatud dokumendil (võlakohustusel) ei ole pooled kokku leppinud üürilepingu tähtaja pikendamises. Samuti ei selgu muudest kohtule esitatud tõenditest poolte kokkulepe üürilepingu uues tähtajas kokkuleppimise kohta. Kolleegium leiab, et seoses auto kasutamise jätkamisega tuleb lugeda, et pooltevaheline üürileping muutus tähtajatuks. Järgnevalt tuleb tuvastada, millal pooltevaheline üürisuhe lõppes.

§ 312

lg 3 sätestab, et vallasasjade üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm päeva. Kostja on selgitanud, et hageja palus tal auto Kohilasse ära tuua, mida kostja ka 20.12.2003 tegi. Kolleegium leiab, et pooltevahelise üürisuhte lõppemiseks tuleb lugeda 20.12.2003, millal üüritud auto tegelikult tagastati ja mille kohta on tehtud märge üürilepingu kohta sõlmitud dokumendil. Seega muutus hageja nõue üüritasu saamiseks sissenõutavaks viimase makse osas hiljemalt alates 21.12.

1. Kostja palus nõudele kohaldada aegumist. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ja lõige 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kolleegium tuvastas, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 21.12.2003, mistõttu aegumistähtaeg lõppes 20.12.
2. Hageja on hagi esitanud 27.12.2006, seega pärast aegumistähtaja lõppemist. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Järelikult on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on hageja väide, et nõudele tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10aastast aegumistähtaega. Kolleegium arvates ei ole tõendatud kostja poolt kohustuse tahtlik rikkumine. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta menetluskulud hageja kanda. Ülle Jänes Margo Klaar Iko Nõmm 4