5 ja 7, § 15 lg. 1 p. 1 ning selle seaduse lisades 1 ja 2 sätestatule tuginedes leidis kaebaja, et vastustaja on konkursi objekti kvalifitseerimisel ehitustööna eksinud ja seetõttu raskelt eiranud
nõudeid, sest jäätmeseaduse § 13 kohaselt on tegemist jäätmete käitlemisega, mille puhul on riigihanke korraldamine kohustuslik. Jäätmeseaduse § 77 lg. 4, § 99 lg. 1 ja Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr. 102 kinnitatud nimistule viidates väitis kaebaja, et Eesti ESM AS puudub õigus osutada saastatud pinnase käitlemise teenuseid. Veel viitas ta haldusmenetluse seaduse § 4, § 56 lg. 1 ja 2 ning märkis, et vaidlustatud otsusest ei nähtu selle õiguslik alus ja pole võimalik aru saada, miks tunnistati Eesti ESM AS pakkumine võitjaks, loobuti pakkumiste sisulisest hindamisest ja jäeti kontrollimata jäätmeseadusest tulenevate kohustuslike nõuete järgimine. Oma subjektiivsete õiguste rikkumise põhjenduseks esitas kaebaja asjaolu, et vastustaja on kohustatud korraldama riigihanke, millel ta soovib osaleda ja lisas, et saastatud pinnase käitlemist hõlmava ohtlike jäätmete käitluslitsents puudub ka teisel tema pakkumisest soodsama pakkumise teinud OÜ Eesti Absorbent LD. 10.10.2007 esitas kaebaja täiendavad põhjendused oma seisukohtade juurde (t.l. 121-126) ja leidis neis, et vastustaja pole kaebuses esitatut ümber lükanud. Narva Linnavalitsus ei nõustunud oma kirjalikus vastuses (t.l. 93-96) kaebusega ja väitis, et on konkursi objekti õigesti määratlenud, sest jäätmeseaduse § 17 lg. 1 põhimõtte kohaselt kujutab jäätmete kõrvaldamine jäätmete keskkonda esmaviimist või selle ettevalmistamist, kuid antud juhul on tegemist õlijääkreostusega, mis on tundmatu isiku poolt juba viidud keskkonda. Veel väideti vastuses, et sooviti tellida nimelt ehitustööd, s.o. õlijääkreostuse sarkofaagistamist ja tegemist ei olnud saastunud pinnasega. Konkursi võitnud AS Eesti ESM jäätmeloa puudumist põhjendati võlaõigusseaduse § 35 lg. 3 sätestatule viidates väitega, et alltöövõtt on lubatud ning masuudiga eriti reostunud jäätmemass kavatseti transportida vastavat jäätmeluba omavale isikule ja seal utiliseerida. Vastuses ei nõustutud ka väidetega, et vaidlusalune otsus rikub kaebaja õigusi ja seda pole piisavalt põhjendatud. Seejuures märgiti ära, et otsuses on selgesõnaline põhjendus, et võitjaks tunnistati madalaimat hinda pakkunud osaleja ning lisati, et kui oleks soovitud valida ehitustööks mitteolevat saneerimise viisi, oleks algatatud hankemenetlus. Ka kolmanda isikuna arutamisele kaasatud Eesti ESM AS kirjalikus vastuses (t.l. 128-130) ei tunnistatud kaebust ning leiti, et konkursi objekt on õigesti määratletud, tegemist ei ole jäätmete käitlusega jäätmeseaduse mõistes ja pole vastustaja süü, et kaebuse esitaja valis hinnapakkumise esitamiseks saneerimise viisi. Vastuses loetleti, et õlijääkreostuse sarkofaagistamiseks teostatavad tööd ning märgiti, et riigihangete CPV klassifikaatori kohaselt on need ehitustööd ja teostatakse samuti ehitustööks oleva Narva prügila sulgemisprojekti raames. Kohtuistungil jäi kaebaja esindajad kaebuse väidete ja taotluse juurde ning palusid hüvitada kokku 21 910 krooni suuruse menetluskulu. Silja Holsmer pidas väidet nagu soovinuks linnavalitsus tellida üksnes sarkofaagistamist valeks ja märkis, et ühestki dokumendist ei nähtu ka seda, et kolmas isik plaanis kasutada vastavat litsentsi omavat alltöövõtjat. Narva Linnavalitsuse esindaja Deniss Matvejev palus kaebust mitte rahuldada ja ütles, et ei saa aru, miks räägitakse konkursist, kui tegemist oli üksnes hinnapakkumiste kogumisega. Seejuures ta väitis, et AS Eesti ESM poolt teostatavate Narva prügila sulgemistööde käigus avastati õlireostus ja sooviti saada teada, palju maksab iga AS Tallmac koostatud hinnangus näidatud viisi kasutamine, konkursile pole kedagi kutsutud ja tähtaja jooksul keegi pakkumisi ei esitanud. Veel väitis esindaja, et ainult linnal oli õigus otsustada, milline reostuse likvideerimise variant valida ja lisas, et kui ka käsitleda toimunut konkursi korraldamisena, pole kaebaja sellel osaleja, sest tema pakkumine ei olnud seotud soovitud ehitustöödega. Ka AS Eesti ESM esindaja Aleksandr Kazikov jäi kirjaliku vastuse juurde ja soovis 17 110 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamist. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused asjade ostmisel ning ehitustööde ja teenuste tellimisel on reguleeritud
s. Kuna käesoleva kohtuvaidluse põhjuseks oleva hanke sisuks on õlijääkreostuse likvideerimine, kuulub kohaldamisele ka jäätmetest tuleneva keskkonnaohu vältimist ja jäätmete ohtlikkuse vähendamist korraldav jäätmeseadus.
1 p. 1 ning § 16 lg. 1 ja 2 sätestatu kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus või asutus 2007. aastal alustatud hangete puhul kohustatud korraldama hankemenetluse ja järgima selle kohta kehtestatud korda alati, kui lepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul vähemalt 30 000 eurot ja ehitustööde puhul 190 000 eurot.
3 ja 5 ning seaduse lisadega 1 ja 2 on täpselt ära määratletud, missugused ehitustööd ja teenused tuleb kohalikul omavalitsusel tellida selle seaduse nõuete kohase hankelepinguga. Lisas 1 toodud ehitustööde nimekirjas ühtegi reostuse likvideerimise või mistahes muud jäätmetega seonduvat tööd ei sisaldu, lisaga 2 kehtestatud teenuseid käsitlevasse loetellu on aga teenuste kategooria nr.16 alla märgitud jäätmekäitlusteenused, sealhulgas ka ühtses riigihangete klassifikaatoris viitenumbriga 90313110-8 tähistatud õlireostustõrje teenused (t.l. 113). Et vaidluse põhjustanud hanke puhul ei saa tegemist olla ehitustöödega kinnitavad Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti tellimusel AS Tallmac tehtud Narva prügila õlijääkreostuse hindamistöös nr. 0615 (t.l. 19-24) välja toodud järeldused ja soovitused. Need viitavad üheselt sellele, et tegemist on jäätmeseaduse § 13, § 14 lg. 1 ja 2, § 16 lg. 1, § 17 lg. 1 ning Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr. 104 § 2 kohaste jäätmekäitluse ja jäätmete kõrvaldamistoimingutega, sest tekkinud reostuse likvideerimiseks on vajalik jäätmeid uurida, sorteerida, töödelda ja vedada. Kõigi hinnapakkumise teinud äriühingute pakkumised kinnitavad, et soovitud teenuse eeldatav hind ületab eelnevalt juba viidatud 30 000 euro suuruse piirnormi. Seega tuli Narva Linnavalitsusel tingimata korraldada
nõuetele vastav hankemenetlus ning selle korraldamata jätmine on õigusvastane rikub ja nii kaebaja kui ka kõigi teiste pakkujate õigusi. Hankemenetluse korraldamata jätmist ei ole antud juhul võimalik õigustada ka sellega, et vastustaja poolt sobivaks peetud reostuse likvideerimise viis eeldab mõningate ehitustööde tegemist.
7 kohaselt loetakse teenuste hankimist, mis hõlmavad hankelepingu peamiseks eesmärgiks mitte olevate ehitustööde tellimist, samuti teenuste hankeks. Narva prügila õlireostuse likvideerimiseks esitatud pakkumiste kohta 08.06.2007 tehtud otsus on õigusvastane ka juhul, kui lähtuda Narva Linnavalitsuse seisukohast ja lugeda toimunu
järgset menetlust mitte nõudvaks hankeks. Juba nimetatud hindamistöö nr. 0651 kohaselt prevaleerub Narva prügila reostus põlevkiviõli raskefraktsioonidega ning tehtud analüüsid näitavad ka väga suurt naftaproduktide sisaldust. Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmete nimistu järgi on vedelküttejäätmed ja kõik õlid peale toiduõlide ohtlikeks jäätmeteks. Jäätmeseaduse § 99 lubab ohtlike jäätmete käitlemist vaid vastava käitluslitsentsi olemasolul. Võitjaks tunnistatud Eesti ESM AS sellist litsentsi aga ei oma ning võib käidelda vaid põlevkivituhka ja asbesti sisaldavaid isolatsioonimaterjale (t.l.38-39). Õli- ja vedelkütusejäätmete käitlemise litsentsi ei ole ka teisel kaebajast madalama pakkumise teinud OÜ Eesti Absorbent LD (t.l. 31 ja 40-41). Seejuures ei saa arvesse tulla kaebaja ja kolmanda isiku väited selle kohta, et hanke teostamisel kavatseti kasutada vastavat litsentsi omavate alltöövõtjate teenuseid (t.l. 35, 95, 130 ja 161-162).
p. 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning sama seaduse § 16 lg. 1 kohustab seda põhimõtet järgima ka juhul, kui hankemenetluse läbiviimine pole nõutav. Hange, mille tegelik teostaja ei ole teada, pole läbipaistev ega kontrollitav. 3 Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt on AS Ragn Sells kaebus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 kohaselt täies ulatuses rahuldada. Seega kuuluvad hüvitamisele ka kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 21 910 krooni suurused menetluskulud (t.l. 16 ja 144-155). Kolmanda isiku 17 100 krooni suurune õigusabikulu (t.l.156-157) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 7 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.