) sätted. Hageja väited kostja poolt asjade rendile saamise kohta on tõendatud kostja allkirjadega nõude aluseks olevatel lepingutel järgmiste asjade kohta: terastellingud (saadud 08.12.2003), puhur (saadud 17.12.2003), hüdrovasar (saadud 01.04.2004), nivelliir + latt (saadud 20.04.2004), maatihendaja (saadud 21.05.2004) ja lasernivelliir (saadud 26.05.2004). Nende asjade osas leidis Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktiga nr DK-0361-06/5922 17.11.2006 (t lk 69-72) tõendamist, et asjade vastuvõtmise kohta andis allkirja kostja. Hageja väidete kohaselt tõendavad nimetatud allkirjad konkreetse asja väljastamist allkirja andnud isikule. Kostja ei tõendanud, et nimetatud allkirjade näol oli tegemist vaid tellimuste vormistamist tõendava allkirjaga, mitte asja saamist tõendava allkirjaga. Seega sai kohus asja lahendamisel aluseks võtta ainsad esitatud tõendid - allkirjadega lepingud. Kohus nõustus kostja viitega teatud korralageduse ilmnemise kohta rendileandja äriühingus lepingute vormistamisel, mida tõendab kostjaga sõlmitud lepingute alusel kõrvalisele isikule samuti asjade väljastamine. Nimetatud asjaolu on tõendatud ekspertiisiaktiga. See aga ei avalda mõju kostja suhtele hagejaga - asjade, mille väljastamise kohta andis allkirja kostja, tagastamise ja nende eest rendi tasumise eest, vastutab kostja. Teisele isikule väljastatud asjade eest vastutuse panemine kostjale põhjendatud ei ole. Hageja ei tõendanud, et nimetatud isiku näol oleks olnud tegemist kostja volitatud isikuga või oleks muu seaduslik alus, mille kohaselt vastutaks kostja ka selle isiku poolt vastuvõetud (renditud) asjade eest. Üksnes asjaolu, et 12.12.2003 saadud asjade ja 01.04.2004 saadud hüdrovasara puhul tagastas nimetatud kõrvaline isik kostjale väljastatud asjad, ei tõenda nende isikute vahel sellist seost, mille alusel kostja vastutaks sellele isikule väljastatud asjade eest. Eeltoodu alusel on tõendatud, et hageja sai kostjalt rendile: 17.12.2003 puhuri tasuga 35 krooni päevas ja tagastas selle 26.05.2004; 01.04.2004 hüdrovasara tasuga 300 krooni päevas ja see tagastati 08.04.2004; 20.04.2004 nivelliiri tasuga 90 krooni päevas ja tagastas selle sama päeva õhtul; 21.05.2004 maatihendaja tasuga 160 krooni päevas ja tagastas selle 06.07.2004; 26.05.2004 2
Kostja väited nimetatud asjade mitteüleandmise kohta rendileandja poolt on paljasõnalised. Nende vastuvõtmine rentniku poolt on tõendatud tema allkirjaga lepingul. Kostja ei lükanud ümber hageja nõuet terastellingute rahalise väärtuse suuruse kohta.
lg 1 kohaselt tuleb rendileandja asetada olukorda, milles viimane oleks olnud, kui kostja oleks saadud terastellingud tagastanud - seega võimaldada rendileandjal omandada samasugused tellingud, et neid oleks võimalik rentida. Kostjal tuleb hüvitada hagejale tellingute väärtus, mis on vastavalt arvele nr 50408 31 046 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 102 781,56 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused Andrei Konstantinov palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus rikkus materiaal- ja protsessiõigusnorme. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et OÜ Rendimeister ja kostja vahel sõlmiti rendilepingud nr 0010337, 011395 ja 012751. Tegemist oli tellimustega, mitte rendilepingutega. Pooled võtavad enda kanda lepingu alusel selles sisalduvaid kohustusi vastavalt
§-le 8. Kohus kostja selgituste osas seisukohta ei võtnud. Dokumentidest nr 0010337 ja nr 011395 ei nähtu mingeid tingimusi. See kinnitab kostja seisukohta, et tegemist oli tellimisvormiga – rendifirmadel on selline seadmete ajaline broneerimispraktika. Sama puudutab ka tellingute maksumuse hüvitamist. Apellandilt nõuti ebaõiglaselt seadme maksumust, mida OÜ-lt Rendimeister ei ole kunagi saadud. Kostja ei nõustunud temalt viiviste väljamõistmisega. Hageja esitas viivisenõude alles kohtumenetluse ajal. Kostja oli põhjendatud arvama, et hagiga ei kaasne enam täiendavaid nõudeid ja kohtunik ei arvesta viiviste nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele Incure Inkasso Agentuur OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. 3
sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) teisele isikule (rentnikule) andma kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud
-i sätteid ja tuvastanud, et apellandi ja OÜ Rendimeister vahel oli rendisuhe. Ebaõige on kaebaja väide, et rendilepingud 0010337 (lk 7), 011395 (lk 6) ja 012751 (lk 63a) olid tellimused asjade rendile saamiseks. Apellant on maakohtule ette heitnud, et otsuses ei ole hinnatud tema sellekohast selgitust. Esitatud lepingute kohaselt on lepingupooled kokku leppinud, millised asjad antakse rendile ja milline on renditasu ning asja üleandmise ja tagastamise kohta on rentnik andnud allkirja. Kolleegium leiab, et tellimuse vormistamisel ei ole võimalik anda asja saamise kohta allkirja. Seega oli tegemist rendilepingutega, millest nähtus ka asjade rentniku kasutusse andmine. Apellant ei ole maakohtus ega apellatsioonkaebuses selgitanud, et juhul kui hageja poolt esitatud rendilepingud olid tellimused asjade rendile saamiseks, siis millisel moel vormistati rendilepingud. Seetõttu ei ole apellandi väide usutav. Ebaõige on apellandi väide, et rendilepingud ei sisalda mingeid tingimusi. Rendilepingute esiküljel on trükitud kinnitus, mille kohaselt kinnitab rentnik, et ta on tutvunud rendilepingu tingimustega ja aktsepteerib neid ning tüüptingimused on trükitud rendilepingu pöördele. Apellandi väide, et sellise tellimisvormi nagu OÜ-l Rendimeister kasutamine rendifirmade poolt on tavaline, on täpsustamata ja paljasõnaline. Apellant väitis, et ta ei ole tellinguid saanud ja maakohus on tellingute maksumuse 31 046 krooni temalt ebaõigesti välja mõistnud. Kolleegium leiab, et maakohus on rendilepingus märgitu alusel õigesti tuvastanud, et tellingute rentimiseks on sõlmitud rendileping ja tellingud on apellandile 08.12.2003 üle antud (lk 7). Rendilepingul puudub allkiri tellingute tagastamise kohta. Apellant ei nõustunud viiviste väljamõistmisega ja leidis, et hageja on viiviste nõude esitanud liiga hilja.
lg 1 alusel on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlausaldajal õigus nõuda viivist. Maakohus on viivise välja mõistnud arve nr 43251 alusel rendi tasumisega viivitamise eest. Tasumisele kuulus 29 084,99 krooni. Arve tuli tasuda 13.10.2004 ja viivitatud oli 790 päeva. Ebaõige on apellandi väide, et viivise nõue on esitatud hilinemisega. Hageja on viivise nõude esitanud 12.12.2006 ja kostjal oli võimalus esitada sellele vastuväited. Kostja arusaam, et kohtumenetluse ajal esitatud nõuet kohus ei arvesta, ei põhine seadusel. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi (kostja) kanda. Margo Klaar Iko Nõmm Malle Seppik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.