lg.2 sätete kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtu poolt määratud DNA ekspertiisi tulemuste kohaselt on tõenäosus, mille kohaselt JB saab olla KR bioloogiline isa 99,99998% (toimiku lk.34-35). Kohus loeb DNA ekspertiisiga tõendatuks, et KR põlvneb JBist.
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3600 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni kuus.
lg.6 p1 sätete kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et kostja ei tööta ja on soodustingimustel vanaduspensionär (toimiku lk.45, 51). Kostja on esitanud kohtule tõendid oma tervisliku seisundi kohta (toimiku lk.81-85). Kohus leiab, et väljavõttega haigusloost ja esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja põeb seljaja närvihaigust, mis takistavad tal käesoleval ajal tööle asuda .
mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma laps igapäevased vajadused. Samas on lapse isa pensioniealine , kellel on terviseprobleemid ja osaliselt peab kostja ise ravi ees tasuma ja mis on kohtule esitatud kviitungitega tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kohaldamisele kuulub PkS § 61 lg 6 p.1 , mille kohaselt tuleb vähendada elatist alla PkS §-s 61 lõikes 4 sätestatud elatise suuruse. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista poja ülalpidamiseks elatis 1200,krooni kuus alates K R sünnist XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX TsMS §164 lg1 kohaselt hagilises abieluasjades ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 2 Riigilõivuseaduse § 22 lg.2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg.1 alusel väljamõistmisele riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg.2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 10 800 krooni (9x1200). Riigilõivuseaduse § 56 lg.1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 10 800 krooni riigilõivu 1000 krooni. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.