) § 401 lg 1, krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lähtuvalt
, tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ütles
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt …lt tarbijakrediidilepingust nr 0400359/55kt tulenevate kohustuste täitmist, so tagastamata krediidi, intresside, viiviste, leppetrahvi ja kahju hüvitise tasumist. Tagastamata krediit Hageja väitel moodustab tagastamata krediidi summa 10 361,52 krooni. Kostjad tagastamata krediidi summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Intress Tarbijakrediidilepingu nr 0400359/55kt tingimuste kohaselt on krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 27,09 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress moodustab 8 101,79 krooni. Kostjad intressi arvestuse ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Viivised Lähtuvalt
lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Krediidilepingu üldtingimuste nr K1.2 p 6.1 kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Hageja arvestab viivise perioodiks 27. veebruar 2006 kuni 29. juuni 2006. Viivise suuruseks on 2567,19 krooni. Kostjad viivise arvestuse ja summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Leppetrahv Vastavalt
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele ning lähtuvalt
lg 1, lg 2 ja lg 4, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel. Lepingu põhitingimuste alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 27,09 % krediidisummast aastas ehk kogu krediidi summalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 48 761,38 krooni intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjatepoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Hageja nimetab lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitise suuruseks 30 350,49 krooni, kuid vähendab seda summat 17 500 kroonini. Kostjad kahju hüvitise arvestuse ja summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostja …lt tarbijakrediidilepingust nr 0400359/55kt tulenevate rahaliste kohustuste suuruseks on: tagastamata krediit 10 361,52 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 8101,79 krooni, viivised 2567,19 krooni, leppetrahv 5752,30 krooni ja kahju hüvitis 17 500 krooni, kokku 44 282,80 krooni. Käendajate vastutus Hageja sõlmis 20. detsembril 2004 kostjate … ja … käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr 0400359/55kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 108 671 krooni ning käenduse tähtajaks 01. jaanuar 2013.
lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning vastavalt
lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lähtuvalt
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.