) § 393 lg 1 kohaselt toimetab kohus pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte. Hagiavalduses näidatud aadressil ei õnnestunud kohtul kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistris kostja aadressi registreeritud ei ole. Põhja Politseiprefektuuri poolt kohtule teatatud kostja võimaliku elukoha aadressile XXX saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule märkusega „korteril uus omanik“. Hagejal ja kohtul ei õnnestunud kostja asukohta kindlaks teha ning
lg 1 p 1 alusel kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte.
lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.06.2007.a. Kohus loeb hagi kostjale kättetoimetatuks alates 22.07.2007 ning vastamise tähtpäev saabus seega 23.07.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja kutsuti kohtuistungile kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtukutse avaldati 17.08.2007, seega loetakse kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 16.septembril 2007.a. Hageja jäi kohtuistungil oma nõuete juurde, palus asja lahendada kostja osavõtuta ja hagi rahuldada. Hageja selgituste kohaselt ei ole talle kostja asukoht teada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 414 lg 1 alusel kohus lahendab asja sisuliselt kostja osavõtuta. Kuulanud ära hageja, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 2-06-21288 Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu 28.11.2001.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Tulenevalt perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg-st 1 kohaselt lahutab abielu kohus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PkS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PkS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu jätkamine on võimatu. Hageja esindaja kohtuistungil avaldas kohtule, et poolte tegelik kooselu lõppes XXX. Pärast kooselu lõppemist sai hageja mõnel korral kostjaga kontakti telefoni teel, kuid nüüdseks on igasugused kontaktid katkenud ja hagejal ei ole mingeid andmeid kostja kohta. Hageja sai pärast abielu sõlmimist teada, et kostja tarvitab narkootikume, narkootikumide tarvitamise tõttu kostja käitumine hageja suhtes muutus ettearvamatuks ja hageja tervisele ohtlikuks. Kostja ei töötanud ja perekonna majandamises ei osalenud, selle asemel kostja halvendas perekonna majanduslikku olukorda, müües narkootikumide otsmiseks kodust vara. Hageja abielu jätkamist enam võimalikuks ei pea ja palub abielu lahutada. Kohus leiab eeltoodu alusel, et väljavaateid poolte abielusuhete taastamiseks ei ole ja abielu tuleb lahutada. Hageja taotleb tunnustada tema ainuomandiõigust korteriomandile XXX. Kohtule esitatud notariaalselt tõestatud kinkelepinguga (t.l 7) on tõendatud, et hageja omandas vallasasjana korteri XXX oma vanematelt kinkelepinguga XXX. Korteriühistu XXX teatisest (t.l. 8) nähtuvalt hageja tasus korteriomandi seadmise eest talle arvestatud tasu 474 kr ja 27 senti hiljemalt 01.06.2001.a. Kinnistusregistriosa väljatrükist nähtuvalt kinnistamisavaldus vormistati XXX ja korteriomand kanti kinnistusraamatusse XXX. Eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Kuivõrd hageja omandas korteriomandi kinkelepingu alusel enne abielu sõlmimist ning hagejal vallasasjast korteri omanikuna oli õigus erastada mõtteline osa ehitise alusest maast ja saada korteriomandi omanikuks, asub kohus seisukohale, et korteriomand aadressil XXX on hageja ainuomand. Ainuüksi asjaolu, et korteriomandi moodustamiseks vajalikud toimingud viidi lõpule ja õiguslikult tekkis korteriomand kinnistusraamatusse kandmisega poolte abielu ajal, ei muutnud korteriomandit abikaasade ühisvaraks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja tunnustab hageja ainuomandiõigust korteriomandile.
Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust
Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.