2-07-11090/8

(6)2-07-11090 suhetes. ….a sündis hagejal tütar. Kostja käis hageja ja lapse juures haiglas. Kui laps sai 1 kuu vanuseks, pöördus hageja kostja poole palvega aidata last materiaalselt, mille peale lubas ta maksta elatist vabatahtlikult, kuid oma lubadust ta ei täitnud. 6 kuu jooksul peale tütre sündi käis kostja hageja juures tema vanemate kodus mitu korda nädalas. Ta istus lapsega, toitis last pudelist, mängis lapsega ja sealjuures nimetas teda avalikult tütreks ja suhtes temasse isana, tunnistas end … isaks. Üks kord sel perioodil andis ta hagejale lapse ülalpidamiseks 50 dollarit. Kõik see kestis 1998.a kuue kuu jooksul peale poolte tütre sündi ning kostja naise raseduse ajal kuni viimase sünnituseni. Alates sellest ajast kostja enam end lapse isaks ei tunnista ja keeldub esitamast avaldust perekonnaseisuorganitesse lapse põlvnemise tuvastamisest isast, kes ei ole abielus lapse emaga. 1998.a detsembris nõudis hageja kohtumist kostjaga, et arutada poolte tütre elatise küsimust. Kohtumisel kostja, saades teada hageja kavatsusest pöörduda kohtusse hagiga isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes, hakkas hagejat ja tütart ähvardama arveteklaarimisega. Ähvardust kostja poolt tajus hageja reaalselt ja ehmus väga …elu pärast. Just sel põhjusel hageja tol ajavahemikul kohtusse ei pöördunud. Peale seda kohtumist pooled enam ei suhelnud, lapse ülalpidamisest kostja osa ei võta. Käesoleval ajal kavatseb hageja kaitsta oma tütre … huve kohtulikus korras. Samaaegselt isaduse tuvastamise hagiga tuleb läbi vaadata haginõue kostjalt elatise väljamõistmiseks. Vastavalt kehtivale seadusandlusele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhindudes perekonnaseaduse § 42, § 45, § 61 lg l ja 4, palub hageja teha kindlaks, et … on …, sünd. ….a, isa ning välja mõista …`ilt hageja kasuks elatis … ülalpidamiseks 1 800 krooni ulatuses alates hagi esitamisest kuni

1. maini 2016.a. Kohtukulud panna kostjale. Kostja vastus Kostja oma
2. juunil 2007.a kohtule esitatud vastuses teatas, et haginõudeid ta ei võta omaks täies ulatuses. Hageja nõue kostjalt elatise nõudes on üldse esitatud põhjendamatult, kuna hageja tütre põlvnemine kostjalt ei ole kindlaks tehtud. Hagejaga oli kostja tuttav nende koostöö ajal vabrikus ajavahemikus 1996-1997.a. Kostjal olid hagejaga paaril korral intiimsuhted, kuid abielus temaga ei olnud. Hageja ei teatanud kostjale oma rasedusest 1997.aastal ja et ta on tema tulevase lapse isa. Veelgi enam, ta teatas kostjale, et ei teagi täpselt, kes on tema tulevase lapse isa, kuna peale kostja oli tal intiimsuhe teise meesterahvaga. See asjaolu oli peamiseks põhjuseks nende suhte lõpetamiseks hagejaga tema raseduse saabumisel 1997.aastal. Pärast tütre sündi esitas hageja ise avalduse Perekonnaseisuametisse lapse sünni registreerimiseks ja tema sünnikandes ei märkinud ta kindlat isikut. Kostjale samuti ei tehtud ettepanekut esitada ühine avaldus lapse sündimisest kuni käsitletava hagi esitamiseni, s.t. 9 aasta kestel ei ole hagejat huvitanud lapse põlvnemine. Loomulikult ei olnud kostja poolseid ähvardusi selle kohta, et ta ei teeks kindlaks oma tütre põlvnemist kostjalt, veelgi enam ta märgib oma hagis, et ei ole kostjaga kohtunud alates 1998.aasta detsembrikuust. Veelgi enam, kostja ei ole kunagi hagejaga soovinud last, koos pooled ei elanud, nendel ei olnud ühist majapidamist, kostja ei ole tegelenud hageja tütre kasvatamisega ja varaliselt ei ole teda toetanud. Põhjendamatult osundab hageja sellele aadressile, kus olid pooltel intiimsuhted (…). Kostja elas sel aadressil lapsepõlves koos oma vanematega umbkaudu kuni 1980.aastani, kuid aastatel 1996-1997 elas kostja teisel aadressil. Poolte intiimsuhted hagejaga lõppesid kohe pärast hageja teadet oma rasedusest mehest, kellega ta kohtus kostjaga samaaegselt. Pärast hagejaga 2

(6)2-07-11090 suhete lõppemist hakkas kostja kohtuma teise neiuga, kellega abiellus 21.08.1998.a. 31.10.1998.a sündis nendel poeg Ilja. 27.06.2004.a sündis teine laps - tütar …. Käesoleval ajal nad elavad ühise perena ja kasvatavad oma lapsi. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis võimaldaksid kostjat pidada hageja lapse isaks. Hageja ei ole märkinud, milliseid asjaolusid võivad kinnitada tema poolt loetletud tunnistajad. Nende isikute ütlused ei selgita midagi nende asjaolude kohta, mis võiksid tõendada hageja lapse põlvnemist ja seetõttu ei oma tähtsust asjas. Muid tõendeid ei ole hageja kohtule esitanud. Kostja ei mõtle, et perekonnaseadus võib kiita heaks „juhuslikku“ suhet naise ja mehe vahel, ilma meesterahva poolse kavatsuseta omada last sellelt naiselt. Veel enam, et hageja on kohtusse pöördunud isaduse tuvastamise nõudega 9 aastat hiljem pärast lapse sündi. Elatise nõuet kostja ei tunnista, kuna kostja ei ole hageja tütre …isa ja tema põlvnemine kostjalt ei ole kohus seadusega ettenähtud korras tuvastanud. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ja seda nõuet võib läbi vaadata vaid pärast selle rahuldamist seadusega ettenähtud korras. Kohtukulud palub kostja kanda hageja arvele. Menetluse käik ja kohtuistung Hageja oma 19.juunil 2007.a kohtule esitatud avalduses taotles DNA ekspertiisi tegemist. Hageja poolt on

1. juulil 2007 tasutud kohtu tagatiste kontole 3 600 krooni ekspertiisi ettemaksuna. Kohus
2. juulil 2007.a märas tsiviilasjas kohtuekspertiis – molekulaargeneetiline ekspertiis (DNA analüüside võrdlemise teel) põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks, mida viidi ajavahemikul 31.08.2007.a kuni 04.09.2007.a läbi Kohtukeemia ja –bioloogia laboratooriumi Tartu talituses ja mille kohta koostati molekulaargeneetilise ekspertiisi akt nr
3. Akti kohaselt on tuvastatud, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada …`i bioloogilist isadust … suhtes. Seega saab … olla … bioloogiline isa. Isaduse tõenäosus on 99,999995 %-i. Kohus määras asja läbivaatamiseks 15.10.2007.a kell 10.00 kohtuistungi. Kohtuistungil teatas kostja, et temal ei ole vastuväidet sellele, et ta on …isa, kuna ekspertiis tõendas seda. Kostja on nõus maksta …ülalpidamiseks 1 200 krooni, kuid ei ole nõus sellega, et tulumaks arvestatakse ka kostja maksmiseks. Samas ei ole hageja nõus, et tulumaks arvestatakse elatise summast 1 200 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Hageja on taotlenud põlvnemise tuvastamist. Kostja tunnistas haginõuet kohtuistungil. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et molekulaargeneetlise ekspertiisi aktiga nr 070418 ja asjaoluga et kostja ei vaidle, et tema on Kristina … isa, on tõendatud, et …, kes on sündinud 06.05.1998.a. põlvneb isast ..`st. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vaidlust ei ole, et laps … elab hagejaga, ja et kostja lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole Kuna kostja ei ole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust lapse ülalpidamiseks täitnud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis tütre … ülalpidamiseks. 3

(6)2-07-11090 Vastavalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 38 lg 1, vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kuna kohus tuvastab alles käesoleva otsusega … põlvnemise isast …, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine alates kohtuotsuse tegemisest, millega tuvastatatakse lapse põlvnemine isast ja millise alusel tekib isal kui lapsevanemal kohustus last ülal pidada. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates

1. jaanuarist 2007 moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määr 3 600 krooni ning pool sellest 1 800 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt igakuine elatusraha seadusega sätestatud miinimummääras 1800 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ja lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja esitatud tõendeid hageja töötasu kohta. Kostja on esitanud vastuväite, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ning elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Sellest tulenevalt palub kostja vähendada igakuise elatusraha suurust alla seaduses kehtestatud miinimummäära. Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
2. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
3. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus tuvastas, et kostja ülalpidamisel on temaga koos ealvad teisest abielust sündinud alaealised lapsed …, kes on sündinud ….a. ja …, kes on sündinud ….a. Kostja on omaks võtnud, et ta töötab ja tema sissetulek kohtule esitatud kaheteistkümne kuu palgatõendi järgi on 7 204 krooni kuus. Kostja on kohtule esitanud, et temal on kohustus tasuda igakuuliselt õppealaenulepingu ja laenulepingu järgi 3 128.72 krooni pangale. Kostja võetud laenukohustused pole selliseks asjaoluks, mida kohus saab lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise miinimumsumma mittemaksmiseks, sest laenukohustused ei saa olla primaarsed seaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse ees. Kui kostjal on oma sissetulekute juures võimeline tasuma pangale laene 3 128.72 krooni suuruses summas, siis leiab kohus, et kostja on eelkõige kohustatud ja 4

(6)2-07-11090 seega võimeline tasuma lapse üalalpidamiseks 1 800 krooni kuus. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus jõuab järeldusele, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Kostja sissetuleku juures 7 204 krooni jääb 3 lapsele ja kostjale igaühele 7 204 / 4 = 1 801 krooni kuus. Nimetatud summa on piisav, et maksta elatist miinimummääras 1 800 krooni kuus. Hageja poolt nimetatud igakuise elatusraha suurus 1800 krooni on põhjendatud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks alaealise lapse … ülalpidamiseks alates kohtuotsuse tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 1 800 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 06. maini 2016.a. . Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 164 lg 1, põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldas hagi elatise nõudes ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. … sünnitunnistuses ei ole üldse tehtud kanne isa kohta. Vabariigi Valitsuse poolt 19.08.1997.a määrusega nr 159 kinnitatud “Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise kord” punkti 27 kohaselt vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta. Kui põlvnemine tuvastatakse kohtu korras, kantakse isa andmed sünniakti kohtuotsuse 5

(6)2-07-11090 alusel. Sama Korra 28.punkt sätestab, et kui põlvnemine on kindlaks tehtud või tuvastatud perekonnaseaduse paragrahvides 41 ja 42 ettenähtud korras, teeb sünniaktis muudatused sünniakti asukohajärgne perekonnaseisuasutus. Vastavalt Korra punktile 29 avalduse punktis 28 nimetatud muudatuste tegemiseks võib esitada perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, või perekonnaseisuasutusele lapse vanema elukoha järgi, põlvnemise tuvastamise korral ka tuvastamist nõudnud isiku elukoha järgi. Perekonnaseisuasutus kinnitab ja edastab nõuetekohaselt vormistatud avalduse perekonnaseisuasutusele, kus sünniakt asub. Pärast sünniaktis muudatuste tegemist antakse välja uus sünnitunnistus. Seega tuleb hagejal peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist pöörduda sellega Perekonnaseisuasutuse poole, kus tehakse vastav muudatus … sünniaktis ja väljastatakse uus sünnitunnistus. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 6