kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 2 677,32 krooni ja hageja menetluskulud. KOHTUISTUNGID 24.08.2007 toimunud kohtuistungil esitas hageja esindaja kirjaliku seisukoha, milles ta kostja vastuväitega ei nõustu põhjendusel, et kostja ise tunnistab oma vastuses hagile, et erastas korteri xxxx, Kohtla-Järve 1996 aastal. Seetõttu oli kostja alates 1996.a korteriomanik ning ta oli kohustatud soojuse eest tasuma. 01.12.1998.a teostas hageja ümberarvestuse ja seisuga 19.11.1999.a moodustab kostja võlgnevus hageja ees 2 677,32 krooni. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kostja võlgnevust ei tunnistanud väites, et võlg on tema endise abikaasa oma. Kohtukõnes leidis kostja, et tuleks kohaldada aegumist. Kohus määras TsMS § 437 lg 1 alusel uuendada asja sisuline arutamine ning asja arutamine edasi lükata. Kohtuistungil 22.10.2007 esitas hageja esindaja hagiavalduse täpsustuse, millele oli lisatud soojusenergia arvestus ja maksete laekumine ning soojusenergia kasutamise leping. Hageja esindaja selgitas, et soojusenergia kasutamise lepingu esitas ta tõestamaks, et lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus kütta maja xxx. Kostja kohustus esitatud arveid tasuda tulenes AÕS § 26 ja KOS § Kohus võttis esitatud tõendid asja juurde ja andis koopiad nendest kostjale. Kostja tutvus esitatud arvetega ja leidis, et eelmisel kohtuistungil esitatud arved ei vasta seekord esitatud arvetele. Ta pöördus 1999 aastal hageja poole avaldusega, et tema küttearvetele ei lisataks tema abikaasa arveid. Kostja selgitas, et kaheksa aasta jooksul ei ole hageja poolt temale esitatud mingeid pretensioone. Esitatud arvetel ära näidatud viivised ja üheski arves ei kajastunud võlgnevust. Kostja hagi ei tunnistanud. 2
) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest; lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest ning korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kütte eest tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st
lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele
9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hagis esitatud nõude 2 677,32 krooni puhul on tegemist võlgnevuse summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul detsember 1998.a – oktoober 1999.a esitatud arvete kostja poolt osaliselt tasumata jätmisest. Hageja esitas hagi 28.detsembril 2006.a. Lähtudes tehingute suhtes kohaldatavast kolmeaastasest aegumistähtajast, tuleb aegunuks lugeda kõikidest nendest osaliselt tasumata arvetest tulenevaid nõudeid, mis olid kuni 31.12 1999.a. muutunud sissenõutavaks (
Riigikohus on 22.02.2007 kohtumääruses. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seoses aegumise kohaldamisaega kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Menetluskulud Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata. Helgi Vinni Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.