← Eesti

2-07-23474/12

Obsah (5)§ 2§ 29§ 61§ 70§ 16

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-23474 05. november 2007, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esi

) § 29 lg-le 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-07-23474 Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt, mida kostja võttis omaks vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil on poolte abielusuhted lõppenud 2006.a mais ja sellest ajast alates elavad pooled erinevates elukohtades. Mõlemad pooled leiavad, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks.

§ 2

lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi V. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi V.

§ 29

lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Alates 01.01.2007 on Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool millest moodustab 1800 krooni. Vastavalt

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele kuus 2000 krooni kohtuotsuse alusel või 2500 krooni ja kulud seoses lapse õppimisega kunstikoolis kompromissi sõlmimise puhul.. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde, hageja oli nõus vähendada elatise summat 3000 kroonini. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus 6

(8)Tsiviilasi nr 2-07-23474 (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Kostja vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates 01.07.2006 (

§ 70lg 2), kuna kostja ei osutanud abi tütre ülalpidamisel kuni 2007.a juunini.

Kostja esitas kohtule tõendid, et 15.06.2007 (tl 51), 16.07.2007 (tl 52), 07.08.2007 (tl 71) ja 19.10.2007 (tl 69) ta tasus hagejale elatise näol 2000 krooni, 06.09.2007 (tl 70) tasus aga 2646 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tasus elatis varema ajavahemiku eest, seega ei täitnud kostja oma ülalpidamiskohustust. Kostja ise tunnistas, et peale perekonnast lahkumist kuni 2007.a juunini ei tasunud tütre ülalpidamiseks elatist. Hageja poolt esitatud tõendi alusel (tl 11) on tema netopalk ajavahemikul 2006.a jaanuarist 2007.a maini (k.

  1. a)moodustas keskmiselt 2813 krooni kuus, samuti ta saab lapsetoetus summas 300 krooni (tl 20). Peale selle hageja omab korteriomandit (tl 29-39). Vastavalt V.V poolt esitatud palgatõendile (tl 48) on tema netopalk ajavahemikul 2006.a novembrist 2007.a aprillini (k.
  2. a)oli keskmiselt 10469,50 krooni. Alates 01.04.2007 V. V palk on 14100 krooni (tl 49). Nii hageja (tl 13-18, 19) kui ka kostja (tl 40-46, 47) esitasid kohtule andmed oma võlade ja nende tasumise kohta, kuid kohus ei võtta neid arvesse kohtuotsuse tegemisel. Poolte võlad teiste isikute, s.h pangade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Samuti kohus ei arvesta elatise väljamõistmise ja selle suuruse otsustamisel 31.05.2007 abikaasade ühisvara jagamise lepingu, kokkulepe hüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta, hüpoteegi tingimuste muutmise lepingu ja asjaõiguslepingutega (tl 29-39). Vastavalt

§ 16

abikaasad võivad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja poolt esitatud lapse vajadused on ülepaisutatud ja osaliselt tõendamata. Hageja väidab hagiavalduses, et tütre vajadused kuus on vähemalt 4500 krooni. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud veenvalt, et poolte tütre vajadused on rohkem kui 2 korda suurem, kui keskmised vastavalt Sotsiaalministeeriumi uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”. Kohtule on esitatud Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna 13.06.2007 tõend (tl 12), mille kohaselt nende arvele on laekunud E.V eest Kunstikooli õppetasud perioodil 09.2006-05.2007 summas 1200 krooni. Hageja esitas ka kindlustuspoliisi (tl 21), mille kohaselt kindlustusmakse on igakuiselt 178,70 krooni, kuid kohus ei saa arvestada need kulutused, kuna kindlustatud isikuks on N.V. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-07-23474 Kostja esitas kohtule Narva Kunstikooli vastuse järelepärimisele (tl 72), mille kohaselt Narva Kunstikool annab õpilastele paberit tasuta ja et kolmanda klassi õpilane vajab õppeaastaks töövahendeid kokku summas 247 krooni. Kuid kohus nõustub hageja väitega, et need töövahendeid antakse Kunstikoolis, kuid tööd tuleb teha kodus, võistluste jaoks jne, seega kulutused paberi peale ja teiste vajalike töövahendite jaoks on tunduvalt suurem. Kohus arvestab, et laps elab hageja juures. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Arvestab kohus ka sellega, et kostja sissetulek on tunduvalt rohkem kui hageja sissetulek ja et ta oli nõus maksma elatis 2500 krooni kuus kompromissi puhul, seega kostja jaoks on see elatise summa jõukohane. Perekonnaseadusest tuleneb vanemate kohustus lapse ülalpidamiseks. Nimetatud kohustus laseb võrdselt mõlemal lapsevanemal. Kohus leiab, et nimetatud võrdse ülalpidamise kohustusest kõrvalekaldumine on võimalik, kui ühe vanema varaline seis on tunduvalt parem, kui teisel vanemal. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendamatuks hageja nõue mõista elatis summas 3600 krooni või 3000 krooni, kuid leiab põhjendatud olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 2500 krooni alates 01.07.2006 kuni tütre E täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 2007.a juunist oktoobrini (k.a) kostja tasus elatise üldsummas 10646 krooni. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.