Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ja §6 ning VÕS §76, §94 lg.1, §101 lg.1 pp.1,3,6, §141 p.1, §145 lg.1 ja §396 lg.1 ning HaS §36-2 lg.2 ja3 ning
, §165 lg.3, §173, §179, §407, §415, §420, §§434-§436, §442,§444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada Eesti Vabariigi hagi K. O. , G. K. , ja P. H. vastu täies ulatuses. Välja mõista K. O. (is.kood xxxxxxxxxxx), G. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja P. H. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt : õppelaenulepingu järgne võlgnevus seisuga 06.07.2007.a. summas kaheksateist tuhat viissada viiskümmend kaheksa (18 558) krooni 88 Eesti Vabariigi (esindaja EV Teadus- ja Haridusministeerium; reg.kood 70000740; asuk. 50088; Tartu linn, Munga tn.18; a/k xxxxxxxxxxxxxx Ühispank) kasuks. Menetluskulud jätta täies mahus kostjate kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (31.10.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 1, 2 ASJAOLUD Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud AS SEB Ühispanga ja kostja K. O. vahel 22.10.2002.a. sõlmitud õppelaenulepingu nr.xxxxxxxxxx alusel laenas pank K.O 15 000 krooni, laenuintressiga 5% aastas /tl.4/. Lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise, juhul, kui K.O ei täida maksekohustusi, tagasid käenduslepingu(te)ga G. K. ja P. H. /tl.27,31/. Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja K.O eksmatrikuleeriti Valgamaa Kutseõppekeskusest ning K.O tekkis kohustus saadud õppelaen tagastada. Vaatamata panga korduvatele meeldetuletustele, pretensioonidele ja -hoiatustele, ei täitnud ei laenusaaja ega käendajad laenulepingust tulenevaid kohustusi. Haridusministeerium, Eesti Vabariigi esindajana ja õppelaenu tasumise tagajana, tasus kostjate võlgnetava summa (15 581,15 krooni) AS-ile SEB Ühispank; omandades seega nõudeõiguse kostjate vastu. 2
Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 sätestavad, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 6 sätestab, et tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi ei ole isikuga lahutamatult seotud; õigusjärgluse aluseks on tehing, seadus või muu õigusakt. Asja materjalide ja poolte poolt avaldatuga on tõendatud, et AS SEB Ühispank ja kostja K.O vahel 22.10.2002.a. sõlmitud õppelaenulepingu nr.xxxxxxxxxx alusel laenas pank S.O 15 000 krooni, laenuintressiga 5% aastas /tl.22-23/. Lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise, juhul, kui K.O ei täida maksekohustusi, tagasid käenduslepingu(te)ga G. K. ja P. H. /tl.27,31/. Seega eksisteerib poolte vahel laenu- ja käenduslepingutest tekkinud õigussuhe (kohustus). Materiaalõiguslik regulatsioon VÕS §396 lg.1 sätestab laenusaaja kohustuse laenuandjale tagasi maksta sama rahasumma. VÕS §94 lg.1 annab laenuandjale õiguse võtta rahalise laenu puhul protsente (intressi). Laenulepingu pooled on lepingu punktis 8 /tl.23/ kokku leppinud 5% (tagastamata laenu summalt aastas) suuruses intressimääras. 3
) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. A.Kaldma kohtunik 31.10.2007.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.