2-07-13719/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-13719 Kohtuasi NM avaldus lapse elukoha määramise ja lapsega suhtlemise korraldamise nõudes Asja läbivaatamine
3. septembril
4. a kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja: NM(ik XXX, elukoht XXX), esindaja adv. Aleksei Ratnikov puudutatud isik: AS(ik XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadv.abi Kristina Suvalova puudutatud isik: NM(ik XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiob eestkoste asutus: Tallinna linn, Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna kaudu (asukoht XXX), esindaja MS Resolutsioon Jätta avaldus lapse elukoha määramise nõude osas rahuldamata ja jätta elukohaks ema AS elukoht. Kinnitada NM ja AS vahel sõlmitud kokkulepe NM suhtlemiskorra osas alljärgnevalt: NM(ik XXX) ik XXX(edaspidi lapsega)
5. Enne lapse kooliminekut suhtleb lahuselav vanem lapsega 2 korda kuus neljapäevast kella 18.00-st kuni pühapäevani kella 18.00-ni. Lapsega suhtlemine toimub iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel. Laps käib lasteaias ka neil nädalapäevadel mille laps veedab lahuselava vanemaga.
6. Kui laps läheb kooli, siis suhtleb lahuselav vanem lapsega 2 korda kuus reedest kella 18.00-st kuni pühapäevani kella 18.00-ni. Lapsega suhtlemine toimub iga kuu teisel ja neljandal kalendaarsel nädalal (nädalavahetusel).
7. Kui laps läheb kooli, siis koolivaheaegadel (sügise-, talve-, kevade koolivaheajad) veedab laps lapsega lahuselava vanema elukohas poole koolivaheajast. Suvisel koolivaheajal veedab laps lapsega lahuselava vanema elukohas ühe kuu järjestikult. Peale seda toimib lapsega suhtlemiskord vastavalt p-le
9. Kuni kooliminekuni veedab laps suveaja lapsega lahuselava vanema elukohas 2 nädalat, siis elab laps lapsega elava vanema juures 2 nädalat ning peale seda veedab laps veel 2 nädalat lapsega lahuselava vanema elukohas. Peale seda toimub lapsega suhtlemiskord vastavalt p-le
11. Lahuselava vanemaga suhtleb laps igal kalendaarsel päeval kell 18.00 – 20.
12. sidevahendite abil (nt telefon). Lapsega elav vanem on kohustatud mitte tegema takistusi suhtlemiseks sidevahendite abil.
13. Lapsega lahuselaval vanemal on õigus käia lapsega kuni 2-nädalastel välisreisidel. Oma soovist käia lapsega välisreisil teatab lapsega lahuselav vanem lapsega elavale vanemale vähemalt 14 päeva ette.
14. Kokkuleppel vanemate vahel veedab laps lahuselava vanemaga rohkem aega (sh tähtpäevad ja perekondlikud sündmused).
15. Poolte täiendaval kokkuleppel võib laps veeta rohkem aega lapsega lahuselava vanema juures.
16. Kokkuleppel lapsega elava vanemaga veedab laps ühe päeva lapsega lahuselava vanema sünnipäeva päeval.
17. Kui laps on haige või lapsega lahuselavast vanemast sõltuvatel põhjustel jääb lapsega suhtlemine (kokkusaamine) ära, siis seda suhtlemist (kokkusaamist) ei asendata. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-07-13719 menetlus lapsega suhtlemise korraldamise nõudes. Kohtumääruse jõustumine ja sellele edasikaebamine Elukoha määramise nõude osas võib määruse peale esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Elukoha määramise nõude osas jõustub määrus menetlusosalistele teatavaks tegemisega Kompromissi kinnitamise määruse peale lapsega suhtlemise korraldamise nõudes võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud 10.04.
18. a esitas NM kohtule avalduse lapse elukoha määramise nõudes. Alternatiivnõudena esitas avaldaja kohtule lapsega suhtlemise korraldamise nõude. Avalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud poeg NM, kes elab käesoleval ajal emaga. Poolte kooselu lõppes XX. Avaldaja soovib lapse kasvatamisest osa võtta ja soovib, et laps elaks temaga, kuna AS takistab tal lapsega suhtlemast alates XXX. Pooled on korduvalt kohtuväliselt kohtunud ja pidanud läbirääkimisi lapsega suhtlemise korra tingimuste arutamiseks ja kokkuleppimiseks, kuid läbirääkimised ei ole tulemusi andnud. AS võimaldab avaldajal lapsega suhelda ainult oma soovi järgi. Seetõttu on isa ja lapse suhtlemine ebapiisav. Vahepeal on 3-4 nädalased ajavahemikud, millisel avaldajal ei õnnestu lapsega kohtuda. Avaldaja soovib pojaga pidevalt kohtuda, kuna igatseb tema järele. Avaldaja soovib kokku leppida lapsega suhtlemise korra kohtuliku kompromissina. Avaldaja on seisukohal, et AS teostab vanema õigusi vastuolus lapse huvidega ja rikub PkS § 50 lg
19. Avaldaja soovib, et poeg jääks elama tema juurde, kuna sel juhul oleksid poolte vahelised pinged ja emotsioonid maha rahunenud ja pooled suudaksid väärikalt ja ausalt lapsega suhelda. Avaldaja ei tee AS takistusi lapsega suhtlemisel ja ei nõua lapsele elatist. Avaldaja on seisukohal, et temal on AS paremad elamistingimused lapsele. Avaldajale kuulub maja XXX vallas ja 2-toaline korter XXX. Avalda saab ise planeerida oma tööpäeva, kuna ta on OÜ juhatuse liige. Avaldaja andmetel kuulub AS korteriomand asukohaga XXX, kus elavad AS, tema ema ja 2 last ja poolte poeg. AS viibib pidevalt tööl ja lapse eest hoolitseb vanema, kuid lapse eest võib hoolitseda ja vahetul kasvatada avaldaja. Juhul, kui kohus ei määra lapse elukohaks isa elukohta palub avaldaja kohtul määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord. Puudutatud isiku ASseisukoht Kirjalikes vastuväidetes kohtule vaidleb AS vastu nõudele, et laps jääks elama avaldaja juurde ja palub jätta avaldus rahuldamata. AS ei ole kunagi põhjendamatult takistanud isa ja poja suhtlemist. Poolte kooselu lõppes NM vägivaldse käitumise tõttu. Avaldaja juures toimuvad pidevalt lärmakad peod, mille juures viibimine mõjub negatiivselt lapse psüühikale. Samuti räägib avaldaja lapsele halbu asju. Lapsel on krooniline haigus ning igal hetkel võib vallanduda haigushoog ja siis tuleb teha protseduure mida hageja ei oska teha. Seetõttu kardab kostja lubada last hageja juurde ööbima ning puhkusele. AS käitumine teenib eelkõige poja huve ning seetõttu ei sobi avaldaja poolt pakutav lapsega suhtlemisviis. Seega on AS vastu, et laps suhtleks avaldajaga katkematult 48 tundi ning avaldaja võtaks lapse kaheks nädalaks reisile kaasa. Avaldaja märgib, et soovib osa võtta lapse kasvatamisest, kusjuures viimasel ajal ei maksa avaldaja üldse lapsele mingit elatist. AS elutingimused ei ole avaldaja omadest palju halvemad. Laps käib lasteaias ning seega on väär hageja väide, et laps on ilma hoolitsuseta ja, et ainult vanaema hoolitseb tema eest. Laps elab koos oma ema, vanaema ning venna ja õega, kellesse laps on kiindunud. Lapse emalt äravõtmine avaldaks lapse psüühikale negatiivseid tagajärgi. Laps peab elama oma ema juures ning ainult erandlikel asjaoludel mis aga antud asjas puuduvad, võib last emalt ära võtta. NMesindaja seisukoht Lapse esindaja ei pea otstarbekaks ega mõistlikuks lapse väljakujunenud elukorraldust muuta. Avaldaja on siiani jätnud kasutamata võimaluse poja ülalpidamisel näiteks elatise regulaarse tasumise läbi osaleda, et seeläbi juba aegsasti poja heaolu kindlustamiseks ettevalmistusi teha. Pelgalt majanduslikust kindlustatusest ei saa lapse elukoha määramisel lähtuda. Laps elab koos ema, vanaema ja ema vanemate lastega hästi korrastatud 3-toalises korteris. Läbisaamine ema, vanaema ja ema vanemate lastega on soe ja mõistev. Väikesel poisil on õigus usalduslikule lähisuhtele oma emaga, vanaemaga ja vanemate vendade-õdedega. N käib kodu lähedal lasteaias, lapse toimetulek on hea. Tundub arusaamatu, miks peab kohus omavahel lähedased lapsed lahutama ja muutma sisuliselt kõikide AS laste senist elukorraldust. NM avaldusest ei nähtu, et poja eraldamine lapse jaoks turvalisest perekonnast oleks lapse huvides või, et poeg oleks ema juures ohustatud või halvasti hooldatud. N on alles 4-aastane ja keeruline on lapsele seletada, miks hakkab tema elama emast eraldi ja vanemad lapsed jäävad ema juurde. Lapse elukoha muutus on põhjendamatu ja vastuolus lapse õigusega rahulikule väljakujunenud ja stabiilsele elukorraldusele. Lapse jaoks on praeguses olukorras oluline stabiilsus, turvalisus ja püsiv kiindumussuhe, mida ema lapsele võimaldab. Püsiva kiindumussuhte lõhkumine ja emast ja vanaemast ja vanematest õdedest-vendadest eraldamine ei ole lapse huvides. Lapse esindaja on seisukohal, et lapsele põhjustab elukoha muudatus soovimatuid tagajärgi ja lapse huvides on, et ta saaks jätkata elu ema elukohas. Lapsega suhtlemise korra määramise nõude osas esindaja seisukoht on, kuivõrd lapse vanemad ei ole omavahel isa ja lapse suhtlemise korras kokku leppinud, peab lapsega suhtlemise korra määrama kohus eelkõige lähtuvalt lapse õiguste ja huvide kaitsest. Lapse huvides on elu jätkamine ühes kindlas elukohas ja suhelda lapse jaoks arusaadava korralduse alusel isaga. Eestkosteasutuse seisukoht Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et lapse elukohaks tuleks määrata AS elukoht. Laps vajab stabiilset elu- ja arenemiskeskkonda. Lapsel on hetkel kindel elurütm ning kasvamiseks kena ja rahulik kodu. Lapsele on isaga kokkusaamised väga olulised, kuna laps peab saama regulaarselt ja takistuseta suhelda ka oma lahus elava vanemaga. Avaldajale tuleb kindlaks määrata lapsega suhtlemise kord. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, poolte esindajad, lapse esindaja ja Tallinna linna esindaja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb lapse elukoha määramise nõudes jätta rahuldamata ja kinnitada alternatiivse nõudena esitatud suhtlemiskord. Poolte vahel puudub vaidlus lapsega suhtlemise korra määramise nõudes. 03.09.
20. a toimunud kohtuistungil saavutasid pooled lapsega suhtlemise korra osas kokkuleppe ja paluvad juhul, kui kohus ei rahulda lapse elukoha määramise nõuet, kinnitada poolte kokkulepe. Pooled vaidlevad lapse elukoha üle. PkS § 51 kohaselt vanemate lahuselu korral lapse elukoha vaidluse kumma vanema juures laps elab, lahendab vanema nõudel kohus. PkS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Kohus lähtub lapse elukoha määramise hindamisel lapse parimatest huvidest. Laps elab hetkel koos ema, vanaema ning vanema õe ja vennaga. Nelja aastasele N on tagatud head elutingimused ning igakülgne ja turvaline areng, mistõttu kohus ei näe põhjust, miks peab lapse elukorraldust muutma ning eraldama teda emast. Lapse huvides on elada emaga ja jätkata väljakujunenud stabiilset ja turvalist elurütmi. NM avaldusest ei nähtu, et poja eraldamine emast oleks lapse huvides või, et poeg oleks ema juures ohus või halvasti hooldatud. Samuti ei ole asja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud, et ema ei täida oma kohustust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning teostaks vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Lapse isa elab koos uue elukaaslasega, mis ei ole kindlasti lapse huvides tema elukoha määramisel. Kohtule esitatud lapse esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiobi kirjaliku seisukohaga on tõendamist leidnud, et nelja aastane NMil elab koos ema, vanaema ja ema vanemate lastega hästi korrastatud 3-toalises korteris. Läbisaamine ema, vanaema ja ema vanemate lastega on soe ja mõistev. N käib kodu lähedal lasteaias, lapse toimetulek on hea. Püsiva kiindumussuhte lõhkumine ja emast ning vanaemast ja vanematest-õdedest vendadest eraldamine ei ole lapse huvides. Lapse elukohaks peab jääma ema elukoht ning lapsele peab olema tagatud õigus mõistlikul viisil suhelda isaga. Tallinna linna esindaja kirjaliku seisukohaga on tõendatud, et lapsel on hetkel kindel elurütm ning kasvamiseks kena ja rahulik kodu. Samas leiab eestkosteasutus, et lapsele on isaga kokkusaamised väga olulised, kuna laps peab saama regulaarselt ja takistuseta suhelda ka oma lahus elava vanemaga. Avaldajale tuleb kindlaks määrata lapsega suhtlemise kord. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhindudes lapse huvidest tuleb alaealise NM elukohaks jätta ema elukoht. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus ja lapse esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiob. Lapsele peab olema tagatud õigus mõistlikul viisil suhelda isaga. Seega kuulub kinnitamisele alternatiivnõudena kohtule esitatud lapsega suhtlemiskorra määramise nõude osas poolte kokkulepe. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja § 430 lg 3 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas suhtlemise korraldamise nõudes lõpetamisele. Maie Seppo kohtunik