← Eesti

2-07-30886/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

  1. november 2007 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-07-30886 Hagi ese Menetlusosalised Abielu lahutamise nõue Hageja: H P isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxxx xxxx Kostja: M P isikukood xxxxxxxxxxx elukoht:xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxxx xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 24.
  2. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada H P ja M P abielu, milline oli registreeritud Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr.xxxx. xx.xx.xxxx.a. Tallinna Linna Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel. Taastada H Ple tema abielueelne perekonnanimi L. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-07-30886 jäävad poolte kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu registreeriti xx.xx.xxxx.a. Abielust on sündinud kaks poega, kes käesoleval ajal on täiskasvanud. Kogu abielu vältel on kostja olnud autoritaarse iseloomuga ja hageja „madalam kui rohi“. Samuti on olnud kostjale iseloomulik muutuda purjus peaga kurjaks. Varasematel aastatel, kui kostja käis tööl, oli hagejal võimalik see välja kannatada. Viimased viis aastat on kostja aga olnud kodune ning tema pidev tigedus, nii joobnuna kui ka kaine peaga, on hageja ära vaevanud. Hageja kardab kostjat ja kui mees on purjus, põgeneb teisel korrusel elava poja juurde. See vihastab kostjat veelgi ning viimase sõimamine ja lõhkumine häirivad ka poja perekonna kodurahu. Kostja südameoperatsioonist alates 1997.a. pooltel initiimsuhteid ei ole. Viimased viis aastat elavad nad ka majanduslikus mõttes eraldi. Kogu abielu vältel on kostja hagejat valimatute sõnadega sõimanud, nüüd on sellele lisandunud füüsiline vägivald. Kostja on hagejat löönud ja kägistanud. Kostja on vägivaldne lihtsalt tigedusest, ilma igasuguse põhjuseta, näiteks möödudes lööb hagejat või tõukab talle laua vastu jalgu. Kostja on vaenulik ka laste, eriti vanema poja suhtes. Viiel korral on tulnud kostja käitumise tõttu politsei välja kutsuda. Hageja palub abielu lahutada, kuna ei suuda kostjaga kooselu enam taluda. Kostja seisukoht Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja on kogu elu palju tööd teinud ning ennast perele pühendanud. Kostja on koos hagejaga palju reisiunud ning ehitanud maja, kus praegu perega elatakse. Kostja tunnistab, et on vahel kuri, kuid arvab, et see on tingitud tema haigusest, samuti hageja käitumisest. Kostjale ei meeldi, et hageja ühiseks tegutsemiseks (remondiks, asjade ostmiseks) vähem raha annab ja poja pere juurde teisele korrusele jookseb. Hageja teeb maja juures ja aias kostjast vähem tööd, mistõttu võiks kostjale vähemalt süüagi teha. Kostja tunnistab, et vahel sõimab naist, aga peksnud ta teda ei ole. Kostja ei näe lahutamisel mõtet, kui ühes majas edasi elatakse. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt PS § 29 lg.2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks selle jätkamise võimatuse. Kostja võtab õigeks, et tarvitab aeg-ajalt alkoholi ning on naisega kuri, kuid leiab, et selles on süüdi hageja ise. Viimastel aastatel on abikaasad teineteisest järjest kaugenenud. Lõppenud on intiimsuhted ning kummalgi on oma raha. Kostja seisukohavõttude põhjal on alust arvata, et naise iseseisvumine põhjustab või siis suurendab kostja tigedust tema vastu. Kostja on olnud autoritaarse loomuga perekonnapea, kes vastuvaidlemist ei salli. Olukord, kus tema arvamusega ei arvestata või talle näib, et ei arvestata, on talle vastuvõetamatu. Meetodid, millega isa ema allutada püüab, ei meeldi täiskasvanuks saanud poegadele, mistõttu on kostjal tekkinud konflikt ka oma lastega. Kostja vaenulik ja üleolev suhtumine hagejasse paistab selgesti välja ka kohtuistungil. Kohus leiab, et H P ja M P suhted on käesoleval ajal sedavõrd halvad, et abielu jätkamine on võimatu ning see tuleb lahutada. Kohtunik: Anne Randjärv 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.