lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne elatisehagi esitamist kostja kohaselt laste ülalpidamiseks elatist ei tasunud. Seega oli hageja poolt elatisehagi esitamine põhjendatud. 2 Hageja on arvestanud lastele tehtavad kulutused igakuiselt järgmiselt: tütrele kulub hageja arvestuse (tlk 6-7) kohaselt igakuiselt 5957 krooni ja poja ülalpidamiseks 4650 krooni. Tulenevalt kuludest palub hageja kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks 2800 krooni ja poja ülalpidamiseks 2 200 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates maist 2006 s.o peale hagiavalduse esitamist on kostja laste ülalpidamiseks tasunud igakuiselt elatist summas 4000 krooni. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole tasutud summa piisav ning kuna sellele eelneval perioodil kostja elatist ei tasunud, siis palub elatise kostjalt välja mõista. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lastele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek seda ei võimalda. Asjas puudub vaidlus, et kostja sissetulek moodustab igakuiselt keskmiselt 12 195 krooni. Hageja väidete kohaselt temal sissetulek puudub.
järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja esitatud arvestuse (tlk 172-173) kohaselt on mõlema lapse vajadused kokku 7200 krooni kuus ning sellest tulenevalt on ta leidnud, et tal on kohustus tasuda hagejale elatist kokku 3600 krooni. Tutvunud kostja poolt esitatud arvestusega erinevate kulude lõikes, leiab kohus, et mõistlik ei ole kostja arvestuses toodud väidetavad tütre tervishoiukulud summas 80 krooni igakuiselt. Asja materjalidele lisatud lapse Eliisabethi tervisekaardist (tlk 129-152) nähtub, et laps on väga sageli põdenud ülemiste hingasmisteede haigusi. Tallinna Lastehaigla tõendist (tlk 158) nähtub, et E `il diagnoositi 2007.a. jaanuaris bronhiaalastma. Nimetatud tõendi järgi vajab laps astma püsiravi. Kohus leiab, et põhimõtteliselt on terve lapse igakuised tervishoiukulud summas 80 krooni mõistliku suurusega, samas haige lapse kulud on kindlasti suuremad. Hageja ei ole asjas tõendanud milline summa lapse raviks igakuiselt kulub, samas nähtub kostja arvestusest, et mõistlik, vajalik ja põhjendatud ülalpidamiskulu kahele lapsele tema poolt on 4000 krooni. Seega on kostja möönnud, et mõnede kulude osas võvad lastele tehtavad kulutused olla suuremad. Kostja on nõustunud hagejale tasuma vabatahtlikult 4000 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et sisuliselt ei vaidlusta kostja asjaolu, et tema poolt peaks laste ülalpidamiseks laekuma hagejale 4000 krooni. Pooled asjas kokkuleppele ei jõudnud, hageja ei soovinud asja lahendamist kohtuväliselt, viidates asjaolule, et kostja hakkas elatist tasuma alles peale hagiavalduse esitamist ning miski ei garanteeri, et ilma kohtulahendita kostja elatise tasumist jätkab. Asja materjalidest nähtub, et pooled on teadlikud sellest, et tulumaksuseaduse järgi maksustatakse kohtuotsusega väljamõistetud elatis tulumaksuga. Tulumaksu (2007.a. 22%) tasumise kohustus on hagejal. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista mõlema lapse ülalpidamiseks kokku 5000 krooni. Kohus osutab, et nimetatud summalt tasutav tulumaks moodustab 1100 krooni. Seega jääks kostja poolt tasutust hagejale laste ülalpidamiseks reaalselt 3900 krooni. Arvestades asjaolu, et kostja on möönnud laste vajaduste katmist tema poolt summas 4000 krooni, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kohus leiab, et elatise tasumine kokku summas 5000 krooni vastab ka kostja võimalustele, kuna puudub vaidlus, et tema sissetulek on netotasuna 12 195 krooni.
lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hagiavaldus on esitatud kohtusse 23.03.2007.a. Hageja on palunud elatise välja mõista tagasiulatuvalt umbes ühe kuu ulatuses s.o. alates 01.märtsist 2007.a. 3 Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Asjas puudub vaidlus, et nõudes esitatud ajavahemikul enne hagiavalduse esitamist kostja laste ülalpidamiseks elatist ei tasunud. Seega on tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb tütar E `i ülalpidamiseks välja mõista elatis summas 2800 krooni alates 01.03.2007.a. ja poja C `i ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista 2200 krooni alates 01.03.2007.a. Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summasid, mis kostja on alates 01.03.2007.a. laste ülalpidamiseks tasunud. Kostja väidete kohaselt on summad tasutud panga kaudu, seega saab kostja esitada pangakonto väljavõtted tasutud summade mahaarvamiseks elatise võlgnevusest. Hagiavalduses esitas hageja ka abielulahutuse nõude. Menetluse jooksul lahutasid pooled oma abielu kohtuväliselt ja seetõttu loobus hageja abielulahutuse hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja taotles seoses abielulahutuse nõudest loobumisega poole tasutud riigilõivu tagastamist. Arvestades asjaolu, et hageja on hagiavalduse esitamisel 20.03.2007.a. tasunud riigilõivu 1000 krooni (maksja H J konto nr XXX, saaja Rahandusministeerium konto nr XXX, viitenumber XXX) ning juhindudes TsMS §-st 150 lg 2 p 2, tuleb hageja taotlus rahuldada. Arvestades asjaolu, et elatisehagi tuleb rahuldada ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 163 lg 1 leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Abielulahutuse nõudes tuleb poolte kohtukulud jätta nende endi kanda, kuna vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.