KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2
§ 3
lg 5 kohaselt peab vanemohvitseril olema vähemalt sõjaväelise kõrghariduse II aste või erialane kõrgharidus, bakalaureuseõpe. Määruse § 6 lg 5 sätestab vanemohvitseri kvalifikatsiooni nõuded. Kohus pidi hindama eeltoodud kriteeriumidest lähtuvalt kaebaja vastavust ametikohale. Kohus ei uurinud nimetatud kriteeriume põhjalikult, viidates vaid, et kaebaja keeleoskus ei vastanud nõutavale tasemele. 4) Tulenevalt kaitseväe distsiplinaarseaduse §-dest 8 lg 1 ja 12 lg 3 on ülema kohustus määrata distsiplinaarkaristus, kui alluv ei täida käsku või täidab seda mittekohaselt. Kaebajale ei ole määratud ühetegi distsiplinaarkaristust. Kui hiljem kohtumenetluses heidetakse kaitseväelasele ette tegude toimepanemist, mis on kaitseväe distsiplinaarseaduse kohaselt karistatavad, võetakse temalt sisuliselt kaebeõigus nende otsuste peale kaebamiseks, isiku põhiseaduslikke õigusi piirates. Õigusvastane on tugineda ametikohale vastavuse hindamisel neile asjaoludele.
- Vastustajad palusid jätta apellatsionkaebuse rahuldamata ja nõustusid kohtu põhjendustega. Lisaks märgiti, et asja arutamisel ei olnud vaieldav, et KJPS analüüsi- ja planeerimisosakonna teenistujatel puudusid ametijuhendid. Samas olid koostatud ja teenistujatele elektrooniliselt teatavaks ja kättesaadavaks tehtud ametiülesannete kirjeldused, millega kaebaja oleks huvi korral saanud tutvuda. Siinkohal ei saa pidada määravaks, et keegi oleks neid kaebajale tutvustas. Distsplinaarkaristuse puudumine ei saa kinnitada, et kaebaja sai oma teenistusülesannetega rahuldavalt hakkama. Distsiplinaarkaristus määratakse teenistuskohustuste süülise mittetäitmise eest. Atesteerijad arvestasid puudusi teenistusülesannete täitmisel, mis tulenesid kaebaja isikuomadustest, võimetest, suhtumisest, kvalifikatsioonist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlustatud halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks alust. 5
(7)3-06-2075
- Halduskohus leidis õigesti, et kaevatavate otsuste näol on tegemist diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustega, mis alluvad kohtu kontrollile vaid piiratud ulatuses. Halduskohtul puudub pädevus kaalutlusotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Kohus saab kontrollida, kas kaitseväelase ametikohale vastavuse hindamisel on järgitud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga.
- Õige on ka halduskohtu seisukoht, et ametijuhendi puudumine ei saanud takistada kaebaja ametikohale vastavuse hindamist. Kaitseväelase ametikohale vastavuse ja teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on selleks pädeval isikul ulatuslik hindamisruum. Kaebaja ametikohale vastavuse hindamisel sai lähtuda nii kaitseministri 08.02.2001 määruses nr 3 „Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded“ sätestatud vanemohvitseri kvalifikatsiooninõuetest, analüüsi- ja planeerimisosakonna põhimäärusest kui ka teistest kehtivatest kaitseväelaste õigusi ja kohustusi reguleerivatest õigusaktidest, sealhulgas Kaitseväe sisemäärustikust. Ringkonnakohus möönab, et Kaitsejõudude Peastaabi ülema poolt kinnitamata analüüsi- ja planeerimisosakonna ametikohtade ametijuhendid said olla vaid soovitusliku iseloomuga.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks atesteerimisega viidud sisuliselt läbi distsiplinaarmenetlus. Kaebajale ei ole vaidlusaluse atesteerimise käigus heidetud ette teenistuskohustuste süülist mittetäitmist. Vastavalt kaitseväe juhataja 15.01.1999 käskkirjaga nr 22 kinnitatud kaitseväelaste atesteerimise juhendile on hinnatud kaebaja isikuomadusi, võimeid ja suhtumist töösse ning nendest tulenevaid puudusi teenistusülesannete täitmisel.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud, piirdudes kaebaja inglise keele oskuse mittevastavuse välja toomisega kaitseministri 08.02.
§ 6lg 5 p-s 7 toodud nõuetele.
Tulenevalt Eesti Vabariigi kuulumisest NATO-sse on vaieldamatult oluline, et Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna vanemohvitseril oleks kahe võõrkeele (neist vähemalt üks ametlik NATO töökeel) oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele (ametlik NATO töökeel) oskus kõrgtasemel. Kuigi kaebaja väitel ei ole puudulik inglise keele oskus takistanud tal teenistusülesannete nõuetekohast täitmist, on ta tunnistanud kaebuses, et puudulik keeleoskus on läbivalt olnud kirjas kõigis viimastes atestatsioonides. Samuti on inglise keele oskuse täiendamist pidanud vajalikuks nii kaebaja kui ka vastustajad. Pidades erakorralisel atesteerimisel kaebaja keeleoskust ebapiisavaks oma teenistusülesannetega toimetulekuks, olid kaebaja atesteerimise õigust omavad isikud õigustatud rakendama KVTS § 100 p-st 2 tulenevat õiguslikku tagajärge, vabastama ta seniselt ametikohalt ja määrama ta madalaastmelisele ametikohale. Käsitades kaebaja puudulikku inglise keele oskust ametikohale vastavuse olulise puudusena, ei pidanud kohus põhjalikult uurimata ja hindamata, kas kaebaja vastab teistele kaitseministri 08.02.
§ 6lg-s 5 toodud nõuetele.
12. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja vastustajate hinnanguga kaebaja poolt puhkuse kasutamisele osakonnale pingelisel ajal ja leiab, et kaebaja poolt seaduses ettenähtud puhkuse kasutamist ei ole kohane talle ette heita ega käsitleda kohuse-, missiooni- ja vastutustunnet iseloomustava asjaoluna, seda eriti olukorras, kus kaebaja jäi puhkusele seoses perekonnas aset leidnud traagilise sündmusega. Ringkonnakohtu arvates ei olnud ka kohane käsitleda kaebaja meeskonnatunde iseloomustamisel asjaolu, et ta vaidlustab vahetu ülema korraldusi. 6
(7)3-06-2075 Atesteerimisel lubamatutest kaalutlustest lähtumine on küll diskretsiooniviga, kuid need vead ei mõjutanud asja otsustamist. 13. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Oliver Kask Ivo Pilving Lilianne Aasma 7
(7)