) § 21 lõigetest 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 15.10.1996.a määrusest nr 249 „Kohalike omavalitsusüksuste ja maa-alade 1 loetelu kinnitamine, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba“. OÜ Tisler ei nõustunud Ida-Viru maavanema 16.11.2006.a toiminguga ning esitas kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse põhjendused ja taotlused Kaebuse esitaja on seisukohal, et maavanemal puudus õiguslik alus 16.11.2006.a kirjas nimetatud põhjustel OÜ-le Tisler maa erastamiseks loa andmisest keeldumiseks. Maavanem ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mille alusel ta on OÜ-le Tisler maa ostueesõigusega erastamisest keeldunud, st millisest õigusaktist tuleneb taoline keeldumise alus. Maavanema poolt viidatud
lg 5 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab juhud, kui Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt maa ostueesõigusega erastamiseks on vajalik maavanema luba. Määrusest nr 249 tulenevalt on maavanema luba vajalik, kui soovitakse maad ostueesõigusega erastada Ida-Virumaal Iisaku vallas.
lg 6 kohaselt kuulab maavanem enne loa andmist ära maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoha ning luba antakse, kui maa erastamine ei ole vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalike huvide või julgeolekuga. Eeltoodust tulenevalt saab maavanem keelduda loa andmisest üksnes põhjusel, et erastamine on vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalike huvide või julgeolekuga. Maavanem ei ole oma keeldumises viidanud ühelegi
OÜ Tisler on seisukohal, et antud OÜ Tisler suhtes toimuvas maa ostueesõigusega erastamise etapis puudub maavanemal pädevus tema poolt viidatud põhjusel maa ostueesõigusega erastamiseks loa andmisest keeldumiseks. Kaebuse esitaja on arvamusel, et maavanem olles ka varasemalt hoopis teistel alustel esitanud erastamisest keeldumise kohta seisukoha (Ida-Viru maavanema 28.10.2005.a kiri nr 1.225/4267) on tänasel hetkel, varasemate keeldumist põhjendavate aluste äralangemisel (Keskkonnaministri 15.08.2006.a käskkiri nr 976), teadvalt alusetult asunud piirama OÜ Tisler õigusi otsides selleks fiktiivseid põhjendusi. Üksnes kohaliku omavalitsuse pädevuses on määrata ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid, millises ulatuses on õiguslik maa ostueesõigusega erastamine ja mis on aluseks maaüksuse mõõdistamisel. Pärast katastriüksuse moodustamist määrab kohalik omavalitsus oma otsusega ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte võib sisalduda ka kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses. Iisaku Vallavalitsuse 19.09.2005.a korraldusega nr 163 on antud korraldus kinnitada erastatava „Henelii“ maaüksusel asuvate OÜ-le Tisler kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 3,46 ha. Viidatud korralduse lisaks on Ida-Viru maakonnas, Iisaku vallas, Kauksi külas ostueesõigusega erastatava maa asendiplaan katastrikaardil 64.482. Määruse nr 144 punkt 19 näeb ette, et erastamist ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastripidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale – maavanemale. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Tisler seisukohal, et maavanemal puudub üldse pädevus maa ostueesõigusega erastamiseks loa andmisest keeldumiseks, kui ei ole tuvastatud
Kõnealune maavanema toiming on mitteõiguspärane ka põhjusel, et maavanem ei ole nimetanud neid asjaolusid, milles seisneb kõnealusel juhul teenindusmaa määramise väidetav vastuolu määruse nr 144 punktis 4 sätestatuga. Maavanem on 2 pelgalt tsiteerinud määruse nr 144 punkti 4 selgitamata, millist punktis 4 sätestatud nõuet ei ole Iisaku Vallavalitsus maavanema arvates järginud. Vaatamata maavanema toimingu motiveerimata jätmisele on OÜ Tisler siiski seisukohal, et maavanema toimingu õiguspärasusele hinnangu andmisel on küsimus
lg-te 5 ja 6 alusel loa andmises või sellest keeldumises, milleks lg 6 näeb ette konkreetse reegli – luba antakse, kui maa erastamine ei ole vastolus riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalike huvide või julgeolekuga. Käesoleval juhul ei ole taolist alust tuvastatud, mistõttu puudus alus ka loa andmisest keeldumiseks. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. OÜ Tisler põhjendatud huvi Ida-Viru maavanema 16.11.2006.a toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb selles, et antud toiminguga piiratakse seadusevastaselt OÜ Tisler õigust erastada ostueesõigusega temale kuuluvate ehitiste juurde maad, kuna kohaliku omavalitsuse poolt on vajalikud eeltoimingud maa ostueesõigusega erastamiseks teostatud ning puudub õiguslik alus keelduda maa ostueesõigusega erastamiseks loa andmisest. Kaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks Ida-Viru maavanema 16.11.2006.a toiming, millega jäeti andmata luba maa ostueesõigusega erastamiseks OÜ-le Tisler kuuluvate ehitiste juurde Ida-Viru maakonnas, Iisaku vallas, Kauksi külas. Vastustaja seisukohad Vaidlustatud maavanema 16.11.2006.a keeldumise peamine põhjus oli Iisaku Vallavalitsuse poolt OÜ-le Tisler liiga suure teenindusmaa määramine. Kaebuse esitaja väide, et maavanem ei oma Vabariigi Valitsuse 15.10.1996.a määruse nr 249 p 13 alapunkt 2 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määruse nr 144 kohaselt õigust ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise osas seisukohta võtta, ei tulene seadusest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Maavanem kontrollis Iisaku Vallavalitsuse 19.09.2005.a korralduse nr 163 seaduslikkust ning leidis, et korraldusega kinnitatud ehitiste teenindamiseks vajalik maa suurus 3,46 ha ei vasta ilmselt seaduse nõuetele. Maavanem analüüsis põhjalikult juba 12.10.2005.a, 18.10.2005.a ja 16.11.2006.a kirjades kaebuse esitajale kuuluvate ehitiste loetelu, nende alust pinda ning leiab, et kohalik omavalitsus on määranud teenindamiseks vajalikuks maaks liiga suure maatüki, milline ilmselt ei vasta kaebuse esitajale kuuluvate ehitiste arvule ja pindadele. Antud juhul tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et ehitusregistris on ehitistena registreeritud teenindushoone ja kohvik kogupinnaga 190 m². Isegi, kui lisada loetelusse käimlad, siis on kogupindala 254 m². Ülejäänud kaebuse esitajale kuuluvad asjad on kas rajatised (puurkaevud) või maaga püsivalt ühendamata telkmajad. Vabariigi Valitsuse 15.10.1996.a määruse nr 249 p 13 alapunkt 2 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määruse nr 144 mõttega on ilmselt vastuolus 0,0254 ha ehitiste alusele pindadele teenindamiseks vajaliku maa määramine 3,46 ha suuruses ulatuses, kuna ehitiste teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealuse ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad. 3 Kaebuse esitaja ei ole kaebuses selgitanud, miks on tal vaja ostueesõigusega erastada ehitisealuse maa pindalaga võrreldes kordades suurem maa. Seega oli maavanema 16.11.2006.a antud keeldumine seaduslik. Vastustaja on veendunud, et kõik maavanema poolt tehtud toimingud on seaduspärased. Maavanem kirjeldab oma 12.10.2005.a, 18.10.2005.a ja 16.11.2006.a kirjades kaebuse esitaja taotluse nõuetele mittevastavust. Maavanem selgitab ka, et juhul, kui kaebuse esitaja soovib riigile kuuluvat maad erastada suuremas ulatuses, siis saab ta seda teha üldises korras avalikul enampakkumisel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 lg 1 kohaselt esindab maavanem maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Viidatud põhjustel on maavanema 16.11.2006.a keeldumine seaduslik. Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kaasatud isiku arvamus Ostueesõigusega erastamise aluseks on OÜ Tisler´i 15.12.1997.a avaldus, kus ta soovib ostueesõigusega erastada 5,5 ha maad puhkemajanduslikuks tegevuseks. Maal asuvad hooned ja rajatised kuuluvad OÜ-le Tisler. Kauksi telklaagri puhul ei ole tegemist hotelli tüüpi majutusasutusega, vaid puhkekompleksiga, kus pakutakse majutust telkimise näol ning kus iga puhkaja saab nautida privaatsust – see eeldab teatud suurusega komplekset maa-ala. Iisaku Vallavalitsus on OÜ-le Tisler teenindusmaa määramisel lähtunud eelkõige maakorralduslikest nõuetest, lähtudes MaaKS § 5 lõike 2 järgmistest punktidest: Punktist 1 – omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks; Punktist 3 – kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; Punktist 5 – kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; Punktist 6 – kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; Punktist 7 – teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. Iisaku Vallavalitsus leiab, et OÜ-le Tisler ostueesõigusega erastamiseks määratud 3,46 ha on määratud ehitiste kompleksi teenindamiseks vajalik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kohtu otsus ja põhjendused Poolte vahel on vaidlus selles, kas Ida-Viru maavanem omas pädevust OÜ-le Tisler ostueesõigusega maa erastamiseks loa mitte andmiseks olukorras, kus Iisaku Vallavalitsus oli oma korraldusega vastava nõusoleku andnud ning maa erastamiseks kohalikule omavalitsusele seadusega ettenähtud eeltoimingud teinud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et üksnes kohaliku omavalitsuse pädevuses on määrata ehitise, sealhulgas ehitiste kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid ning et maavanemal puudub üldse pädevus maa ostueesõigusega erastamiseks loa andmisest keeldumiseks. 1.
Sama lõike viimase lause kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud korras erastamise eeltoimingud.
4 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ (edaspidi Kord) on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr
lg 5 või 6, vaid põhjus, et vallavalitsuse poolt on ehitiste teenindamiseks vajalikuks maaks määratud rohkem, kui seda võimaldaks Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a. määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“. Kirja lõpus on küll kokkuvõttes tehtud viide
lõigetele 5 ja 6, kuid kirjas on sisuliselt analüüsitud vallavalitsuse korralduse nr 163 vastavust teenindusmaa määramise korrale. Et viide
3. Kohus on seisukohal, et vastustaja keeldumine maa ostueesõigusega erastamisest Iisaku Vallavalitsuse 19.09.2005.a. korralduse nr 163 alusel on lõppkokkuvõttes õiguspärane, kuid seda halduskohtu poolt toodud motiividel.
lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Ida Virumaal, Iisaku vallas asuvas Riigimetsa Majandamise Keskuse Iisaku metskonna katastriüksus - maatükk nr 31, katastritunnusega 22401:004:0470, on jäetud riigi omandisse Keskkonnaministri 03.10.2000 käskkirjaga nr 454 (tlk.60-63). Keskkonnaministri 15.08.2006 käskkirjaga nr 976 on tunnistatud kehtetuks Keskkonnaministri 03.10.2000 käskkiri nr 454 punkti 1 alapunkt 22, Iisaku metskonna maatüki nr 31 katastritunnus 22401:004:0470 riigi omandisse jätmine. Samas on aga Maa-ameti peadirektori 27.06.2001 kirjas Riigimetsa Majandamise Keskuse peadirektorile märgitud, et esmakordselt on nimetatud maa jäetud riigi omandisse Keskkonnaministri 10.07.1997.a. käskkirjaga nr 173 (tlk.70-71). 5 Seega oli maa, mida kaebuse esitaja taotles ostueesõigusega erastada ning mille suhtes Iisaku Vallavalitsus tegi ostueesõigusega erastamiseks eeltoiminguid, riigimaa kuni 15.augustini 2006.a. See tähendab seda, et selle ajani ei olnud nimetatud maa erastamise objektiks ning sellest tulenevalt puudus Iisaku Vallavalitsusel õigus teha nimetatud maa osas maa erastamise eeltoiminguid, lasta riigile jäetud maast maa erastamiseks maad välja mõõta ning võtta vastu korraldusi maa suuruse ja piiride määramiseks. Ebaõige on seejuures vallavalitsuse esindaja, vallavanema väide, et vallavalitsus ei teadnud korralduse andmisel 2005 aastal, et maa on riigi omandisse jäetud. Oma kirjalikus vastuses on vallavalitsus märkinud, et OÜ-le Tisler ei antud võimalust taotletud maad 5,0 ha erastada, puhkekompleksile jäeti 0,4 ha maad, ülejäänud maa registreeriti 20.08.1997.a. Ida-Viru Maakatastris Iisaku metskonna maatükk nr 31 all. Järelikult oli Iisaku Vallavalitsus maa riigile jätmisest teadlik juba 1997 aastal. Keskkonnaministri 03.10.2000 käskkirja nr 454 vastuvõtmisel on teiste hulgas aluseks võetud ka Iisaku Vallavalitsuse 03.06.1997.a. õiend, mis tähendab, et maa riigile jätmisel 1997 aastal on küsitud vallavalitsuse seisukohta. Seega on Iisaku Vallavalitsus teinud teadlikult maa erastamise eeltoiminguid maa suhtes, mis erastamisele ei kuulunud. Eeltoimingud tehti enne, kui esitati Riigimetsa Majandamise Keskusele taotlus katastriüksuse piiride muutmiseks ja enne kui vastav maa oli riigi omandisse jäetud maade hulgast välja arvatud. Maa erastamine saab toimuda aga ainult seaduslikult. Asjaolu, et teistkordselt esitati maavanemale materjalid erastamise otsustamiseks 05.09.2006, so peale Keskkonnaministri 15.08.2006 käskkirja, ei muuda vallavalitsuse poolt tehtud toiminguid ja vastu võetud haldusakte seadusele vastavateks. Maavanem kui erastamise korraldaja saab erastamise otsust vastu võtta ainult seaduslikus korras vastu võetud haldusaktide ja vormistatud dokumentide alusel. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. 4. Vastustaja on esitanud taotluse välja mõista kaebuse esitajalt kantud menetluskulud (õigusabikulud) summas 11 564 krooni. Kohus on seisukohal, et vastustaja kantud õigusabikulud tuleb jätta vastustaja enda kanda. Kohus leiab, et antud juhul lepingulises korras advokaadi abi kasutamine vastustaja poolt ei ole olnud põhjendatud. Ida-Viru Maavalitsuse personali koosseisus on jurist, samuti on koosseisus igapäevaselt maa korraldamisega tegelevad ametnikud. Kaebuses esitatud vaidlustus on maavalitsusele varasemalt teada, selle küsimuse lahendamisega on maavalitsus ka varem tegelenud. Seetõttu ei näe kohus vajadust ja ei loe põhjendatuks vastustaja poolt lepingulise esindaja kasutamise, mis tooks kaebuse esitajale kaasa kaebuse mitterahuldamise korral kohustuse tasuda riigiasutuse poolt kantud õigusabikulud. Eda Muts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.