← Eesti

3-07-78/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-78 Otsuse kuupäev 16.aprill 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Rõuge Vallavalitsuse 07.12.2006 korralduse nr 5.1-2.1/3 peale Asja läbivaatamise kuupäev 3.aprill 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev ning vastustaja - Rõuge Vallavalitsuse esindajad Siiri Mõttus ja Rein Rõustik Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võru Maavalitsuse ÕVVTK 09.09.1994 otsusega nr 6878 tunnistati „Lesnoi 7“ talu maa 39,11 ha, kinnistu nr 1410 osas õigustatud subjektideks Heino Vallner ½ osas ja Elmo Vallner ½ osas. XXX taotlus õigustatud subjektiks tunnistamise kohta jäeti rahuldamata. Rõuge Vallavalitsuse 25.10.1994 korraldusega nr 71 kompenseeriti Heino Vallnerile ½ maast (19,555 ha) ja Rõuge Vallavalitsuse 20.12.1994 korraldusega nr 125 kompenseeriti Elmo Vallnerile ½ maast (19,555 ha). Võru Maavanema 26.02.1998 korraldusega nr 6-369 erastati Lesnoi 7 talu maa suurusega 39,1 ha piiratud enampakkumise teel. Võru ÕVVTK 30.01.2004 otsusega nr 19114 tühistati Võru Maavalitsuse ÕVVTK 09.09.1994 otsus nr 6878 ning „Lesnoi 7“ talu maa 39,11 hektarist ½ maa osas tunnistati õigustatud subjektiks XXX. Kuna Võru Maavanema 26.02.1998 korraldusega nr 6-369 erastati piiratud enampakkumisel Lesnoi talu maa täies ulatuses, siis ei olnud võimalik seda maad enam XXX le tagastada. Rõuge Vallavalitsuse 24.03.2004 korraldusega nr T-10 jäeti Leida Pajule endise „Lesnoi 7“ talu maa tagastamata ORAS § 12 lg 3 p 3 alusel. Rõuge Vallavalitsuse 07.12.2006 korraldusega nr 5.1-2.1/3 kinnitati 07.12.2006 koostatud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise akti nr 3 järgi Osvald Latsperralt (Laatsperalt) õigusvastaselt võõrandatud ning Leida Pajule kompenseeritava 19,555 ha maa maksumuseks üheksakümmend kaks tuhat seitsesada kuuskümmend kolm EVP krooni ja määrati kompensatsioon summas 92 763 EVP krooni. Kompensatsioonisumma otsustati kanda subjekti poolt näidatud pangakontole alljärgnevalt: 2007.aasta IV kvartalis 30 921 krooni, 2008.aasta IV kvartalis 30 921 krooni ja 2009.aasta IV kvartalis 30 921 krooni. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Rõuge Vallavalitsuse 07.12.2006 korraldus nr 5.1-2.1/3 maa maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on kompensatsiooni määramise osas põhjendamata ja ei ole kontrollitav, samuti ei tulene vaidlustatud korraldusest kompensatsiooni summa päritolu ega arvutamise metoodika. Kaebaja on seisukohal, et maa hindamise seaduse § 9 lg 4 ja 8 ning § 10 lg 1 on ilmses vastuolus Euroopa põhiseaduse lepingu teise osa kolmanda jaotise artiklite II-80 ja II-81 sätetega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Rõuge Vallavalitsuse esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane, põhjendatud ja kooskõlas kõigi kehtivate seadustega. Vastustaja väidab, et õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise kompenseerimine toimub kompenseeritava maatüki asukohajärgse valla 1993.aasta kaalutud keskmise maksustamishinna alusel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2001 määruse nr 276 alusel kasutatakse hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramisel selle määruse lisas 3 toodud hajaasustusega alade maksustamishindu. Selle järgi on Rõuge valla territooriumil hajaasustusega aladel maa maksustamishinnaks 3649 kr/ha. Kuna XXX le kuuluv nõudeõiguse osa on 19,555 ha ja seal maal kasvanud metsa maksumus on 95 763 krooni, siis kompensatsioonisumma moodustus alljärgnevalt: 19,555 ha x 3649 kr/ha x 1,3 = 92763 krooni. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt Rõuge Vallavalitsuse 07.12.2006 korraldusega nr 5.1-2.1/3 kinnitati Lesnoi 7 talu maa maksumus ja määrati XXX le selle maa eest kompensatsioon summas 92 763 EVP krooni (tl 8-11). Kaebaja väide, et vaidlustatud korraldusest ei tulene kompensatsiooni summa päritolu ega arvutamise metoodikat, on põhjendamata ja ei ole õige. Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena viidatud Vabariigi Valitsuse 13.07.1993 määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ (edaspidi Kord) punktidele 30-34, 37 ja 371 . Nimetatud korra punkt 31 kohaselt on kompensatsiooni suuruse määramise aluseks vara võõrandamisaegne maksumus või maa hindamise seaduse alusel määratud õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa maksumus. Maa hindamise seaduse § 12 lõike 1 alusel toimub õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine kompenseerimisel kompenseeritava maatüki asukohajärgse valla 1993.aasta kaalutud keskmise maksustamishinna alusel. Vabariigi Valitsuse 22.08.2001 määruse nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad“ alusel kasutatakse hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramisel lisas 3 toodud hajaasustusega alade maksustamishindu. Selle järgi on Rõuge valla territooriumil hajaasustusega aladel maa maksustamishinnaks 3649 kr/ha. Lesnoi 7 talu maa asub Rõuge vallas Sadramõtsa külas hajaasustusega alal. Kuna antud juhul määrati õigustatud subjektile kuuluva kogu mõttelise osa eest kompensatsioon, siis õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks lisati kompenseerimisele kuuluva maa maksumusele 30%. Kuna XXX tunnistati „Lesnoi 7“ talu maa 39,11 ha ½ osas õigustatud subjektiks, siis talle kuuluv nõudeõiguse osa on 39,11:2 = 19,555 ha. Kaebuse esitajale õigusvastaselt võõrandatud maa 19,555 ha ja maal kasvanud metsa maksumus 95 763 krooni on saadud alljärgneva arvutuse alusel: kompenseeritava maa pindala x kompenseeritava maatüki asukohajärgse valla 1993.aasta kaalutud keskmine maksustamishind kr/ha x 30% õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa eest 19,555 ha x 3649 kr/ha x 1,3 = 92 763 krooni. Kohtule esitatud vaidlustatud korraldusele lisatud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse ja kompensatsiooni suuruse määramise akt nr 3 (tl 34-35) kinnitab kompensatsiooni määramise õiguslikkust ja on tehtud vastavalt korrale õigesti. Korra punkt 371 sätestab, et kompensatsiooni maksab krediidiasutuse vahendusel välja Rahandusministeerium. Kompensatsiooni väljamaksmine õigustatud subjektile näidatud pangakontole toimub rahandusministri määratud tähtpäevadel üks kord kvartalis. Kuni 3 31.detsembrini 2005 vastu võetud vara kompenseerimise korralduse alusel makstakse kompensatsioon või selle esimene osa välja 2007.aasta esimeses kvartalis, järgmised osad aastase intervalliga samuti esimeses kvartalis. Alates 1.jaanuarist 2006 jooksva aasta mingis kvartalis vastu võetud vara kompenseerimise korralduse alusel makstakse kompensatsioon või selle esimene osa välja järgmise aasta vastavas kvartalis, järgmised osad aastase intervalliga samas kvartalis. Kui punktis 34 nimetatud avalduse esitamise tähtaja pikendamise või järelevalvemenetluse tõttu ei ole võimalik kompensatsiooni välja maksta korralduse vastuvõtmise aja alusel määratud tähtpäeval, makstakse see välja esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude kõrvaldamist. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korralduse punkt 3 on seaduslik ja vastab korralduse punktis 371 sätestatule. Kaebuse esitaja esindaja viited Euroopa põhiseaduse lepingu teise osa kolmanda jaotise artiklitele II-80 ja II-81, millekohaselt on kõik seaduse ees võrdsed - keelatud on igasugune diskrimineerimine sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, ei ole asjakohased ja ei oma antud asjas puutumust. Samuti ei ole maa hindamise seaduse § 9 lg 4 ja 8 ning § 10 lg 1 ilmses vastuolus Euroopa põhiseaduse lepingu viidatud sätetega. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.