3-06-904/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-904 Haldusasi V.P.´i kaebus Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 28.04.2006.a. otsuse nr 1.1-8TL 15/762 tühistamiseks ja Tallinna Pensioniameti kohustamiseks maksma kaebajale määratud vanaduspensioni alates selle maksmise peatamisest. Menetluse liik Kirjalik menetlus. Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.P. Vastustaja Tallinna Pensioniamet. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 24.04.2007.a. esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
2. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna
3. märtsi 2006.a. otsusega nr 918993/1 määrati V.P.´ile eluaegne vanaduspension summas 2414 krooni kuus (tl 2).
4. Tuginedes „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (edaspidi Kokkulepe) artiklile 5 peatati Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni
5. aprilli 2006.a. otsusega nr 1.1-8TL 15/762 (tl 9-11) alates maikuust kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise lõpetamiseni V.P.´ile pensioni maksmine, kuna vaatamata Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalkindlustuse osakonna teavitamisele pensioni määramise kohta Eesti Vabariigi seadusandluse alusel, jätkati Vene Föderatsiooni poolt pensioni maksmist. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6. V.P. esitas
7. mail 2006.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 28.04.2006.a. otsuse nr 1.1-8TL 15/762 1 tühistamist ja Tallinna Pensioniameti kohustamist maksma kaebajale määratud vanaduspensioni alates selle maksmise peatamisest.
8. Kaebuse kohaselt on kaebaja Eesti kodanik, kes on töötanud alates
9. aastast tsiviilasutustes ja ettevõtetes ning ta omab pensioniõiguslikku staaži 27 aastat. Kaebajale on määratud alates 03.03.2006 vanaduspension eluaegselt Riikliku pensionikindlustuse seaduse (Edaspidi RPKS) alusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tallinna Pensioniamet on alusetult peatanud kaebajale määratud vanaduspensioni maksmise põhjendusega, et kaebaja on kuni
10. aastani teeninud endise NSVL relvajõududes ja saab sõjaväepensioni Vene Föderatsioonilt. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe artiklit 5 saaks käsitada ainult sel juhul, kui kokkuleppe mõlema poole pensioni maksmise aluseks olevad aastad kattuksid. Käesoleval juhul aastad ei kattu. Kui Vene Föderatsiooni organitel on õigus peatada temale sõjaväepensioni maksmine, siis nad seda ka teeksid, kuid on absurdne nõuda väljateenitud pensionist lahtiütlemist kaebaja poolt, samuti nõuda temalt dokumendi esitamist, mida ei näe ette kummagi poole seadusandlus (tl 1).
11. Kaebajal, kui endisel NSVL relvajõududes teeninul, ei ole relvajõududes teenitud aastate eest õigust saada pensioni Eesti Vabariigi vahendite arvel, kuid tal on õigus saada pensioni Eesti Vabariigi vahendite arvel aastate eest, mil ta töötas tsiviilasutustes ja ettevõtetes alates
12. aastast. Kaebaja leiab, et Tallinna Pensioniametil ei ole õigust nullida kaebaja 27-t tööaastat, mil ta on tasunud kõik ettenähtud maksed. Samuti ei ole Vene Föderatsiooni organitel õigust nullida aastaid, mil kaebaja teenis endise NSVL relvajõududes. Kokkuleppe artiklit 5 saab käsitada ainult juhul, kus üks lepingupooltest maksab oma vahenditest nii relvajõududes teenimise kui ka tsiviilasutustes töötatud aastate eest (lk 8).
13. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale eluaegne vanaduspension komisjoni poolt, mis oli teadlik, et kaebaja saab pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel. Kaebaja ei loobu sõjaväepensionist (tl 12).
14. Teenimist endise NSVL Relvajõududes ei ole tunnistatud kuriteoks, mistõttu ei saa see tõik olla kaebajale, kui Eesti kodanikule, pensioni mittemaksmise aluseks. Eesti Vabariigi pensioni maksmiseks vajalik staaž 27 aastat on Tallinna Pensionikomisjoni poolt kindlaks tehtud ja kontrollitud. Tuginedes Eesti Vabariigi Põhiseadusele (edaspidi Põhiseadus) ja pensioniseadusele on kaebajal õigus saada nende aastate eest pensioni Eesti Vabariigi vahendite arvel. Kaks naaberriiki oma lepinguga ei saa ära võtta kaebajalt õigust pensionile, sest sellega rikutaks inimõigusi. Kui naaberriikide kokkuleppe kohaselt riik, kelle kodanik kaebaja ei ole, on kohustatud lõpetama kaebajale sõjaväepensioni maksmise, siis see tõik puudutab ainult kokkulepet sõlminud poolte omavahelist suhet, mitte aga kaebaja poolt väljateenitud Eesti Vabariigi pensioni (tl 80). VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. RPKS § 4 lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut.
16. Vastavalt Kokkuleppe artiklile 5 võivad sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid ja vastupidi. 2
17. Selle Kokkuleppe on lepingupooled ratifitseerinud ning Kokkuleppe sätted kuuluvad tingimusteta täitmisele. Seega peab Kokkuleppe artikli 5 mõtte kohaselt olema välistatud sõjaväepensionäridele pensionide maksmine samaaegselt nii Eesti Vabariigi kui Vene Föderatsiooni poolt.
18. V.P.´ile määrati tema avalduse alusel vanaduspension Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel alates
19. märtsist 2006.a. 16.märtsil 2006.a. teavitas Tallinna Pensioniamet oma kirjaga Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonda pensioni määramisest kaebajale alates
20. märtsist 2006.a. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonna kaudu toimunud andmevahetuse tulemusena selgus, et kaebajale kui sõjaväepensionärile jätkatakse endiselt Vene Föderatsiooni poolt pensioni maksmist. Kooskõlas Kokkuleppe artikliga 5 peatati V.P.´ile Eesti Vabariigi eelarvest pensioni maksmine. Tallinna Pensioniamet on seisukohal, et pensioni maksmise peatamise otsus on tehtud kooskõlas Kokkuleppega ja ei kuulu tühistamisele. KOHTU PÕHJENDUSED
21. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõjaväepensionäril, kes saab pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel, on õigus samal ajal saada ka pensioni vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele (s.o kas sõjaväepensionäril on õigus saada samal ajal pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel ja Eesti Vabariigi vahendite arvel).
22. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et V.P. saab jätkuvalt talle varem Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni (tl 12).
23. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon sõlmisid 26.juulil 1994 „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (Kokkulepe). Riigikogu ratifitseeris Kokkuleppe 20.detsembril 1995, Vabariigi President kuulutas ratifitseerimise seaduse välja 22.detsembril 1995 (RT II 1995,46,203). Kokkulepe jõustus 2.veebruaril 1996 (RT II 1996,13,lk 463). Seega on Kokkulepe Riigikogu poolt ratifitseeritud jõus olev välisleping.
24. Kokkuleppe artikli 5 kohaselt sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa (ümberpöördult/vastupidi). Lähtudes Kokkuleppe artiklist 5 on Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjon õigesti peatanud V.P.´ile pensioni maksmise, kuna ei olnud peatatud Vene Föderatsiooni poolt pensioni väljamaksmine.
25. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Kokkuleppe artiklit 5 saaks kohaldada üksnes siis, kui nii Eesti Vabariigi kui ka Vene Föderatsiooni pensioni maksmise aluseks olevad aastad kattuksid. Kohus leiab, et Kokkuleppe artikli 5 sätte sõnastus on selge ja ühemõtteline – sõjaväepensionärile maksab pensioni ainult üks riik ning samaaegselt ei maksa mõlemad riigid pensioni. Ükski Kokkuleppe säte eraldi ega kogumis teiste sätetega ei viita võimalusele, et Vene Föderatsioon maksab pensioni sõjaväeteenistuse aastate eest ja Eesti Vabariik ülejäänud aastate eest. Tulenevalt artikli lõppu lisatud klauslist „vice versa“ on ka Eest Vabariigil õigus peatada pensioni väljamaksmine, kui sõjaväepensionär saab pensioni Vene Föderatsiooni poolt ning ei soovi selle saamisest loobuda. 3
26. Kokkuleppest tuleneb pensioniõigusele omane põhimõte, mille kohaselt saab isik valida, kumba pensioni kahest võimalikust ta eelistab (kumb on soodsam) ning mõlema pensioni samaaegselt maksmine on keelatud. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud Riiklike elatusrahade seaduse § 4 sätestas, et isikule, kellel on õigus mitmele elatusraha liigile, määratakse üks liik tema valikul. Kehtiv RPKS § 4 lg 2 sätestab, et Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel ja RPKS §-i 6 kohaselt isikul, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul. Eelnimetatud sätted võimaldavad isikul, kellel on õigus mitmele pensionile, pensioniliiki valida, kuid välistavad võimaluse saada samaaegselt mitut pensioni.
27. Ka juhul, kui Eesti Vabariigi õigusaktides puuduksid mitme pensioni üheaegset maksmist keelavad sätted, ei oleks V.P.´il võimalik korraga saada Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni ja Eesti Vabariigi vanaduspensioni, sest RPKS § 4 lg 3 kohaselt peab juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks sellest seadusest teistsuguseid sätteid, kohaldama välislepingut. Välislepingu ülimuslikkus siseriikliku seaduse suhtes tuleneb Põhiseaduse §-st
29. Riigikohtu Halduskolleegium on oma
30. detsembri 2002.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-58-02 märkinud: „Põhiseaduse § 123 lg 2 alusel tuleb juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldada välislepingu sätteid. Sellest põhimõttest ei tulene, et ratifitseeritud välislepingut ei saa kohaldada juhtumil, kui Eesti seadus ja välisleping ei ole vastuolus./…/ Ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine eeldab, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega./…/ Välislepingu vahetu kohaldamine eeldab ka seda, et välislepingu vastav säte on suunatud siseriiklike suhete reguleerimisele ja ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega.“
31. Riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleeri Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensionide väljamaksmist Eestis elavatele isikutele. Kokkulepe ja Eesti seadus ei ole vastuolus. Kuna antud küsimuses on vahetult kohaldatav Kokkulepe, siis on Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjon õiguspäraselt peatanud V.P.´ile RPKS sätete alusel määratud vanaduspensioni maksmise seniks, kuni on tõendatud, et temale Vene Föderatsiooni poolt makstava sõjaväepensioni maksmine on peatatud.
32. Kohus möönab, et kaebuse esitaja Eesti Vabariigis töötatud aastate mittearvestamine ja Eesti Vabariigi vanaduspensioni mittemaksmine ilma Vene Föderatsioonist saadavast pensionist loobumata võib tunduda ebaõiglane, kuid ei saa anda alust kaebuse nõude rahuldamiseks. Kohus viitab võrdluseks ka Kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikele 5, mille kohaselt määratakse isikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele selles seaduses või teistes seadustes sätestatud pensionile, tema valikul üks pensioniliik. Seega ka Eesti enda kaitseväelased ei saa topeltpensioneid (vanadus- ja kaitseväelase pensionit üheaegselt), isegi kui nad on mõlema pensioni saamise tingimused täitnud. See tähendab, et ka Eesti Vabariigi kaitsmisel osalenud isiku osa pensionistaaži võib minna kaduma.
33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.P.´i õigust pensionile ei ole rikutud, kuna igal juhul on temale tagatud miinimumpensioni maksmine ja seeläbi teistest Eestist elavatest pensionäridest mitte väiksem sissetulek vanaduspõlves. Aili Maasik kohtunik 4