3-06-2444/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 8.mail

1. a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-2444 Haldusasi D.M.i kaebus kaebus Rahandusministeeriumi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks ning Eesti Vabariigilt kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 7.05.2007.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja D.M., vastustajate Eesti Vabariigi ja Rahandusministeeriumi esindaja Silvi Uljas RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 23.04.1999.a. alustas Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond kriminaalasjas nr 99231501667 menetlust KrK § 197 lg 1 järgi S.T.le kuuluva sõiduauto Suzuki Samurai ärandamise fakti kohta. 22.04.1999.a. peeti ärandamises kahtlustatavana kinni D.M., kes 23.04.1999.a. end süüdistatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistas(tl 36-44) ning näitas ütluste olustikuga seostamisel ette, kus ja kuidas ärandamise toime pani(tl 29-33). 9.07.1999.a. muudeti D.M.i suhtes valitud tõkend – vahistamine – ja asendati see allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. Kokku oli D.M.ilt vabadus võetud 79 ööpäevaks. 17.
2. 1999.a. keelduti tema kriminaalvastutusele võtmisest kriminaalmenetluse koodeksi § 5 lg 1p 2 alusel kuriteokoosseisu puudumise tõttu ning menetlus tema osas lõpetati. Teatis kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise ja menetluse lõpetamise kohta saadeti D.M.ile 7.12.1999.a. aadressil xxxxxxx posti teel(tl 45). 25.10.2006.a. esitas D.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 13.11.2006.a. määrusega tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult, sest kaebaja polnud läbinud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses(AVVKHS) ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 17.
3. 2006.a. pöördus D.M. kahju hüvitamise avaldusega Rahandusministeeriumi poole. 27.11.2006.a. kirjaga nr 4-4/12175 jättis Rahandusministeerium avalduse läbi vaatamata, põhjendades seda järgmiselt. AVVKHS § 2 lg 1 kohaselt tekib isikul hüvitise taotlemise õigus menetluse lõpetamise määruse jõustumise päevast(17.08.1999.a.), millest arvates 6 kuu jooksul tuleb Rahandusministeeriumile esitada hüvitise taotlemise avaldus. Haldusmenetluse seaduse § 34 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel; tähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtajast on möödunud rohkem kui aasta. Rahandusministeeriumil puudub alus hüvitise maksmiseks kohtuväliselt, sest avaldus hüvitise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, samuti puudub alus menetlustähtaja ennistamiseks, kuna menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtajast on möödunud rohkem kui aasta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Rahandusministeeriumi keeldumine tema avalduse läbi vaatamisest ja teha Rahandusministeeriumile ettekirjutus kaebaja avalduse läbivaatamiseks. Samuti palub kaebaja Eesti Vabariigilt välja mõista temale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju vastavalt seadusele. Kohtuistungil palus kaebaja ennistada kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg. 7.12.1999.a. politseist xxxxxx saadetud kriminaalmenetuse lõpetamise teadet kaebaja kätte ei saanud, sest viibis vahi all ühes teises kriminaalasjas. Sellel aadressil elasid tema vanemad, kes talle aga kirjast midagi ei rääkinud. Enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisest sai kaebaja teada alles 2001.a. kevadel, kuid siis ta ei teadnud, et alusetult vahi all oldud aja eest on võimalik saada hüvitist. Ärandamises tunnistas kaebaja end süüdi ja näitas ütluste olustikuga seostamisel ette, kus ja kuidas ärandamise toime pani, sellepärast, et kinipidamisel peksid politseinikud teda. Vastustajad paluvad jätta kaebus rahuldamata. Rahandusministeeriumi keeldumine kaebaja avalduse läbivaatamisest on õiguspärane, sest avaldus hüvitise saamiseks oli esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ning menetlustähtaega ennistada polnud võimalik, kuna menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtajast oli möödunud rohkem kui aasta. Kaebaja ei ole ka taotlenud avalduse esitamise tähtaja ennistamist ning tema väide, et ta varem ei teadnud, et alusetult vahi all oldud aja eest on võimalik saada hüvitist, on paljasõnaline. Kaebaja oleks ise pianud olema hoolikas ja aktiivne oma õiguste väljaselgitamisel. 79 vahi all viibitud päeva eest hüvitise suurus on AVVKHS-i järgi 22 673 kr. KOHTU PÕHJENDUSED AVVKHS § 4 lg 6 sätestab, et kui Rahandusministeeriumile esitatud avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 6 lg 3 p 2 ja 9 lg 4 tulenevalt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebaja sai enda kinnitusel menetluse lõpetamisest enda suhtes kõnealuses kriminaalasjas teada 2001.a. kevadel, seega lõppes kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg 2004.a. kevadel ning kaebaja poolt 25.10.2007.a. kohtusse esitatud kaebus on esitatud täht- 2 aega rikkudes. Kaebaja väide, et ta varem ei teadnud, et alusetult vahi all viibitud aja eest on võimalik saada hüvitist, ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Rahandusministeeriumile avalduse esitamise 6-kuuline tähtaeg lõppes aga juba 2001.a. sügisel ja 1-aastane tähtaeg 2002.a. kevadel, ministeeriumi keeldumine kaebaja avalduse läbivaatamisest on õiguspärane. Kohus peab aga siiski vajalikuks märkida, et kahju hüvitamise nõue ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui kaebus oleks esitatud tähtaegselt. Põhiseaduse(PS) § 20 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. AVVKHS § 1 lg 1 kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis. Sama paragrahvi lg 3 p 1 sätestab aga, et kahju ei hüvitata isikule, kes uurimise käigus eneserõõnaga või muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse võtmise. 23.04.1999.a. tunnistas kaebaja end süüdistatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning näitas ütluste olustikuga seostamisel ette, kus ja kuidas ta ärandamise toime pani. Kaebaja väide, et ärandamist omaks võtma sundisid teda politseinikud peksu abil, ei ole millegagi tõendatud. Seega on kaebaja ise oma tegevusega põhjustanud endalt vabaduse võtmise ning puudub alus temale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtunik: D.Maastik 3