Obsah (5)

§ 403§ 5§ 4§ 468§ 174

2-07-11152 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number

§ 403lg-le 1 lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata.

Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu

1. päeval pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.
2. oktoobri 2007.a kohtumäärus on nii hageja esindajale kui kostjale kätte toimetatud
3. oktoobril 2007.a. Täiendavaid dokumente ega taotlusi pooled määruses antud tähtaja jooksul kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt TsMS § 452 lg-st 4 tuleb otsus kohtu poolt avalikult teatavaks teha 20 päeva jooksul pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele nii põhinõude kui viivisenõude osas.

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 8. Põhinõude (põhivõla) osas summas 2303,54 krooni on kostja hagi õigeks võtnud.

§ 4lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Ts

MS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes TsMS § 444 lg-s 1 sätestatust, piirdub kohus käesolevas otsuses seetõttu põhinõuet puudutavas osas üksnes õigusliku põhjendusega.

1. augustil 1999.a sõlmitud liitumislepingu üldtingimuste punkti 4.1.2 kohaselt oli kostja kohustuseks muu hulgas tasuda õigeaegselt ja regulaarselt arved hageja osutatud teenuste eest vastavalt eeskirjas fikseeritud arvelduste ja maksete korrale. Nimetatud arveluste ja maksete kord on fikseeritud üldtingimuste VII peatükis. Vastavalt
2. juulil 2002.a jõustunud VÕSRS §-le 11 kohaldatakse enne
3. juulit 2002.a tekkinud võlasuhtele enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Hageja nõude aluseks on käesoleval juhul liitumislepingu alusel esitatud arved, mis on väljastatud
4. augustil 1999.a ja
5. septembril 1999.a. Seega on põhinõude osas hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Vastavalt TsK §-le 174 ei ole kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubatud.

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3

1. Kohtu hinnangul kuulub hagi rahuldamisele ka viivisenõuet puudutavas osas. Nii enne
2. juulit 2002.a kehtinud TsK § 190 lg 1 ja § 231 lg 1 kui ka alates nimetatud kuupäevast kehtiv VÕS § 113 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt liitumislepingu üldtingimuste punktist 7.5 peavad maksed olema laekunud hageja arvele kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t maksetähtajaks. Üldtingimuste punkt 7.7 annab hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui kuuskümmend Eesti krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Pooltel puudub sisuliselt vaidlus selles, et kostja on talle esitatud arvete tasumisega viivituses. Kostja poolt esitatud vastuväited ei anna kohtu hinnangul alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. TsK § 191 lg 3 kohaselt ei ole kreeditoril õigust nõuda leppetrahvi (trahvi, viivise) tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest (§ 227). Tulenevalt TsK §-st 227 peab süü puudumist kohustuse rikkumisel tõendama isik, kes on kohustust rikkunud. Käesoleval juhul ei ole kostja enda süü puudumist arvete tasumata jätmisel tõendanud. Võttes aluseks üldtingimuste punkti 4.1.4 oli kostjal kohustus hagejat viivitamatult kirjalikult informeerida oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste juriidiliste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete äranäitamisega, samuti kostja kasutuses oleva mobiiltelefoni kaotsiminekust või vargusest. Kostja vastusest nähtuvalt ei ela ta alates 1999.a novembri lõpust hagejale teadaoleval (liitumislepingus märgitud) aadressil. Kostja ei ole kontaktandmete muutumisest hagejat teavitanud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejat teavitanud väidetavalt 1999.a toimunud mobiiltelefoni vargusest. Asjaolu, et kostja omab registreeritud elukohta Tallinnas aadressil xxx ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Samuti puudub tähtsus sellel, et kostja on väidetavalt teatanud mobiiltelefoni vargusest politseiasutust. Liitumislepingu üldtingimuste punktist 4.1.4 tulenevaid kohustusi hageja ees kostja asja materjalide põhjal otsustades täitnud ei ole. Lisaks võib kostja vastusest järeldada, et ta on vähemalt 2003.a alates põhivõla osas teadlik enda kohustustest hageja ees. Kostja poolt esitatud põhjendused võla tasumata jätmise kohta, ei vabasta teda kohtu hinnangul kohustuse rikkumisega kaasnevast võimalikust vastutusest, s.h viivise tasumise kohutusest.
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest kohtunik 4