Obsah (7)

§ 455§ 433§ 663§ 466§ 430§ 428§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-12836 Tsiviilasi AG´i avaldus laste

§ 455lg 1 kohaselt menetlusosalistele kohtumääruse kättetoimetamisega.

Määruse peale edasikaebe tähtaeg Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 433

lg 1, § 661 lg 1 ja 2) Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määrusekaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määruskaebuse läbivaatamise kord

§ 663

lg 1 kohaselt Harju Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

§ 663

lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega, kui maakohus ei rahulda määruskaebust (lg 5), esitab ta määruskaebuse viivitamata koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 663

lg 2) Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

§ 466

lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on AG´i avaldus laste A-MG´i ja SG´i elukoha määramise nõudes. Avaldaja AG ja puudutatud isik MS esitasid 01.10.2007.a. kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud järgmises:

1. A-MG´i ja SG´i elukoht on nende ema MSelukoht.
2. Laste isal on õigus regulaarselt suhelda lastega. Arvestades asjaolu, et lapsed on kokkuleppe sõlmimise kohtumääruse tegemise ajal isast võõrdunud, toimuvad kokkusaamised esimese 6 kuu jooksul isa ja laste vahel lastele lähedalseisva isiku juuresolekul 1 kord kuus poolte poolt kokkulepitaval laupäeval 2-3 tunni jooksul, sealt edasi järgmise 3 kuu jooksul lastele lähedalseisva isiku juuresolekul 1 kord kuus poolte poolt kokkulepitaval laupäeval 6 tunni jooksul. Kui lapsed on isaga kohanenud (objektiivse järelduse kindlaks kujunenud usaldussuhete kohta laste ja isa vahel teevad lastepsühholoog ja eestkosteasutuse sotsiaaltöötaja), toimuvad isa ja laste kokkusaamised järgmise 3 kuu jooksul 1 kord kuus poolte poolt kokkulepitaval laupäeval 6-8 tunni jooksul teiste isikute juuresolekuta. Pärast 2
6. laste ja isa emotsionaalse sideme taastumist viibivad lapsed isa juures iga neljanda nädalavahetuse laupäeva hommikust (kl.10-st) kuni pühapäeva lõunani (kl.15-ni), laste suvisest koolivaheajast 2 nädalat isa puhkuse ajal ja laste talvisest koolivaheajast 1 nädal juhul, kui isal on samaaegselt puhkus. Laste üleandmine isale toimub ema elukohas ja laste tagastamine emale toimub isa elukohas. Käesoleva kompromissi p.-s 2 märgitud lastega kohtumise aeg on nn.kvaliteetaeg, mida isa veedab lastega, ja selle sisse ei ole arvatud laste transpordile kuluvat aega laste elukohast isa elukohta. Mõjuval põhjustel (lapse või isa haigus, mis on kinnitatud vastava arstitõendiga) mittetoimuvate kohtumise korral leiavad pooled laste kohtumiseks isaga võimaluse teiseks sobivaks ajaks. Pooled informeerivad teist vanemat kohtumise ärajäämisest telefonisõnumiga aegsasti. Isal on õigus kohtuda lastega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias või koolis, laste sünnipäevadel, riigipühadega seotud üritustel, jms. Vanemad ei tee vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks ning hoiduvad teist vanemat halvustamast. Vanemad annavad endast parima, et suurendada enda ja laste vahelist usaldust. Pooled esitasid kohtule kokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Laste A-MG´i ja SG´i esindaja vandeadvokaadi vanemabi Helen-Lumelille Tomberg on esitanud oma arvamuse poolte vahel sõlmitud kompromissi kohta ja leiab, et see vastab laste huvidele. Poolte vahelise kompromissiga nõustub ka menetlusse eestkosteasutusena kaasatud Kiili Vallavalitsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (

§ 430lg 3).

Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Liili Lauri Kohtunik 3