2-07-9195/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-9195 Tsiviilasi IB hagi DL’i vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja IB(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja DL (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 08.10.
3. a Istungil osalenud isikud Hageja IB Kostja DL RESOLUTSIOON Rahuldada IB hagi DL’i vastu elatise saamiseks osaliselt. Välja mõista DL’ilt IB kasuks igakuine elatusraha 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni tütar AL’i (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 01.11.2006.a kuni tütre AL’i täisealiseks saamiseni, s.o. XXX. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud IBesitas 13.03.2007.a. kohtule hagi DL’i vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha andnud. Hageja igakuine sissetulek on umbes 3700 krooni ning kulutused lapsele umbes 4350 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista igakuine elatis summas 2653,50 krooni tütre ülalpidamiseks alates 01.11.2006.a., kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma poolte ühise tütre ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni kuus. Kostja töötab abitöölisena ehitusfirmas ning tema sissetulekuks on umbes 800-9000 krooni kuus. Kostja elab vabaabielu. Kostja elukaaslane tööl ei käi ja on lapse ootel ning on kostja ülalpidamisel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiseks kulub rohkem kui 5000 krooni. Kostja leiab, et 1800 krooni kuus rahuldaks täielikult lapse vajadused. Kohtu põhjendused AL’i sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on IBja DL. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Hageja on keskmine sissetulek on umbes 3700 krooni, mis koosneb emapalgast ja lastetoetustest. Hageja on esitanud kohtule hagi igakuise elatise saamiseks tütre ülalpidamiseks summas 2653,50 krooni, kuna kostja ei toeta lapse ülalpidamist. Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis summas 2653,50 krooni kuus alates 01.11.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni ja leiab, et antud summa rahuldab lapse vajadused täielikult. Kostja töötab abitöölisena ehitusfirmas ja tema igakuine sissetulek on umbes 800-9000 krooni. Kostja elab vabaabielu ning väidab, et tema elukaaslane ootab last ning on tema ülalpidamisel. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
4. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.11.2006.a., kuna kostja ei ole kunagi lapse ülalpidamises osalenud. Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2200 krooni (miinimum elatis 1880 krooni + 22 % tulumaks) tütar AL’i ülalpidamiseks alates 01.11.2006.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o 02.11.2017.a. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Taimi Kollom Kohtunik