Tsiviilasi nr 2-07-2067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-2067 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2007, Tallinn Tsiviilasi M. K-K. hagi R. K vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 30.04.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse R.K apellatsioonkaebus liik Kohtuistungi toimumise aeg 23.10.2007 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. K-K; Kostja R.K; esindaja adv. Enno Heringson RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 30.04.2007 otsus tühistada osaliselt, menetluskulu jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus. Jätta poolte menetluskulu nende endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Poolte abielu registreeriti xx. augustil xxxxx. Poolte kooselust on sündinud xx.xx.xxxx poeg S. K. 12.01.2007 esitatud hagis palus hageja poolte abielu lahutada ja välja mõista lapse jaoks elatis 1800 kr. kuus. Hageja põhjenduste kohaselt oli ta 2006.a. lõpus sunnitud kodust lahkuma ja asuma elama vanemate juurde, kuna kostja kasutas tema suhtes korduvalt vägivalda. Vastuses hagiavaldusele vaidles kostja vastu lapse ülalpidamisnõudele. Aeg-ajalt elab laps kostja juures, mistõttu väide, et laps on hageja kasvatamisel ja ülalpidamisel, on vale. Maakohtu otsus 30.04.2007.a otsusega Pärnu Maakohus otsustas poolte abielu lahutada ja välja mõista kostjalt elatis 1800 kr. kuus. Otsuse põhjenduste kohaselt on leidnud tõendamist, et poolte abielu jätkamine on muutunud võimatuks, nende abielulised suhted on lõppenud 2006. aastal. Kumbki pooltest ei soovi abielu jätkata. Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on poolte kooselust sündinud üks laps. Laps elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises regulaarselt ei osale. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja võtab arvesse, et elatise minimaalmäär tagab lapse minimaalsed vajadused ja ei saa olla ülemäära suur. Samuti võtab kohus arvesse seda, et elatise saajana on hageja tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt ka tulumaksu. Kostja on küll väitnud, et osaleb lapse kasvatamisel, kuid nõustus kohustusega tasuda elatist minimaalmääras. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hageja nõude lapse ülalpidamiseks igakuise elatusraha 1800 krooni väljamõistmiseks ning jättis kohtukulud kostja kanda. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Vastavalt TsMS § 436 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kaevatavas kohtuotsuses on mitmeid ebatäpsusi ning jääb mõistmatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohus vastavad asjaolud tuvastanud. Apellant ei ole enda meelest ka toimunud kohtuistungil hagi rahuldamisega sellisel kujul nõustunud. Apellant rõhutab, et ebaõiged on väited, nagu oleks laps üksnes hageja ülalpidamisel. Apellant ei vaidlusta käesoleval hetkel Pärnu Maakohtu otsust, millega lahutati poolte abielu, kuid kaevatavast otsusest nähtub, nagu oleks abielu lõppemise põhjuseks apellandi vägivaldsus. Vastavalt TsMS § 442 lg 7 peab kohus otsuse kirjeldavas osas esile tooma esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Sama paragrahvi lõige 8 kohustab kõiki tõendeid analüüsima, mida Pärnu Maakohus ei ole teinud kahjustades nii kostja huve ja reputatsiooni. Pärnu Maakohus on jätnud tähelepanuta TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise ja seega oluliselt rikkunud seadust menetluskulude jätmisel vaid apellandi kanda. Kohus on lähtunud aga TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellant märgib, et oli nõus lahutama abielu ka perekonnaseisuasutuses. Samuti on varasemalt puudunud poolte vahel vaidlus lapse ülalpidamise andmise üle, kui vastustaja oleks vastava sooviga apellandi poole pöördunud. Seega on hagi esitamine põhjendamatu. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.