) § 486 lg-le 1 19.04.2007 määrusega AS-i nõue AP vastu üle kohtunik Jaanus Saaremõtsale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 15.06.2007 esitas AS hagi AP vastu 20 535,10 krooni saamiseks. 20.07.2007 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja esitas 06.08.2007 seisukoha hagist loobumise osas, milles teatab, et on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt
Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 23.02.2007 tasunud riigilõivu 250 krooni arvelduskontolt nr XXX Sampo pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, selgitusega „Riigilõiv kiirmenetluse avalduselt AP vastu”, viitenumbriga XXX. Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR on hagiavalduse esitamise eest 12.06.2007 tasunud riigilõivu 750 krooni arvelduskontolt nr XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, selgitusega „Riigilõivu juurdemaks hagilt 2-07-9626 AP”, viitenumbriga XXX. Kokku on hageja menetluses tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni.
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja poolt 06.08.2007 esitatud seisukohas taotleb kostja hagejalt õigusabikulude väljamõistmist summas 9 440 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 15 000 krooni puhul 5 000 krooni. Kuivõrd hageja põhinõue moodustab 10 268,05 krooni, on käesoleva tsiviilasja hind
Seega on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hagejalt sissenõudmise piirmääraks 5 000 krooni. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud summas 5 000 krooni ja tuleb osaliselt rahuldada ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 5 000 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.