KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 6.november 2007 kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-5869 Tsiviilasi JS hagi JS vastu laste ja abikaasa ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JS(i k XXX, elukoht XXX), hageja esindaja adv. TiinaMare Hiiob Kostja: JS(i k XXX, elukoht XXX), kostja esindaja advokaat Allan Ratso Kohtuistungi toimumise aeg 11.10.2007.a RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista JS igakuine elatusraha 5000.- (viis tuhat) krooni JS kasuks tütarde T S , sündinud XXX ja A S , sündinud XXX ülalpidamiseks alates 01.11.2007.a. kuni XXX s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni kuni XXX s.o. kuni noorema lapse täisealisuseni.
- Välja mõista JS igakuine elatusraha 1800.- (üks tuhat kaheksasada) krooni JS kasuks alates 01.11.2007.a. kuni XXX. kuni A S 3-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuluks olev JS esindaja tasu 77 % ulatuses JS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielu registreeriti 07.10.2000.a.
- Poolte abielust sündisid XXX tütar T S ja XXX tütar A S ,.
- Pooled elavad lahus alates 2006.a. detsembrikuust. Poolte abielu on lahutatud 14.märtsil 2007.a. Hageja nõue ja põhjendused.
- 19.02.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses ja selle 19.04.2007.a. esitatud täpsustuses väidab hageja, et kostja andis laste ülalpidamiseks raha alates 2006.a. detsembrikuust, mil ta kodust elamast lahkus, kuni 2007.a. märtsikuuni 300-600 krooni kuus. Selles suuruses elatusraha ei ole piisav laste ülalpidamiseks.
- Hageja on seisukohal, et tulenevalt sellest, et tema kasvatab kodus alla 3-aastast last, peab kostja maksma ka hageja ülalpidamiseks elatist. Hageja ainukeseks sissetulekuks on riigilt saadav lastetoetus 900.- krooni.
- Hageja väidetel koosnevad laste ülalpidamiskulud kuus kokku summast 11.800.- krooni ja hageja enda kulud kuus moodustavad summa 5600.- krooni. .
- Hageja palub kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista kostjalt 3500.- krooni kuus ja hageja enda ülalpidamiseks 1800.- krooni kuus alates hagi esitamisest kohtusse.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: abielutunnistuse, laste sünnitunnistused, abielulahutuse tunnistuse, kostja palgatõendi AS-st ja T P tõendi hagejale makstava toetuste ja vanemahüvituse suuruse kohta ja tõendi XXX Lasteaiast selle kohta, et T S käib nimetatud lasteaias ning kui palju on tulnud maksta lasteaias käimise eest vanemal tasu. . Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks elatusraha 1800.- krooni kuus ja hageja enda ülalpidamiseks samuti 1800.- krooni kuus.
- Kostja ei vaidlustanud ei laste ega hageja enda ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurust.
- Kostja väidetel ei ole ta jätnud oma kohustust lastele ülalpidamist anda täitmata, vaid on andnud laste ülalpidamiseks elatusraha 5500-6400.- krooni kuus. Sellest tulenevalt ei pidanud kostja elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest põhjendatuks.
- Kostja oli seisukohal, et hageja poolt nõutav elatis kokku summas 8800.- krooni kuus on põhjendamatult suur. Kostja väidetel ei võimalda tema sissetulek maksta hagejale nii palju Lk 2
(5)elatist kui hageja nõuab. Tema palga suuruseks on 60.- krooni tunnis, see teeb tema keskmiseks töötasuks kuus 10.320.- krooni. . Kostja väidetel on tal lisaks kohustustele endist abikaasat ja lapsi ülal pidada ka kohustused mobiiltelefoni eest tasumiseks, AS-le liisingumaksete eest tasumiseks sõiduauto ostmise eest järelmaksuga ning laenu tagasi maksmiseks Hansapangale, mille pooled abielu ajal ühiselt võtsid. Ka poolte kooselu ajal sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu võlga tasub tagasi kostja. Kokku on kohustusi kostjal lisaks kohustustele hageja laste ees summas 5225,88 krooni. Kohtuistungil avaldas kostja, et tema tööandja on esitanud kohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks ning kohus on ka pankrotimenetluse algatanud, millest tulenevalt ei ole teada kuhu ta üldse tööle saab asuda ning kui palju saab ta seal tööd teha ja palju palka makstakse.
- Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena oma pangakonto väljavõtted selle kohta kui palju ta on maksnud hagejale elatist enne hagi esitamist ja asja kohtus menetlemise ajal, AS-i arve, järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni ostmise kohta, järelmaksuga müügilepingu sõiduauto XXX ostmise kohta, maksegraafiku järelmaksuga müügilepingu eest tasumise kohta, töölepingu ja selle lisa, mis kostjal on sõlmitud AS-iga , AS. tõendi väikelaenu võtmise kohta 03.05.2006.a. summas 60.000.krooni, tõendi selle kohta, et Hansapanga ja JS vahel on sõlmitud krediitkaardi kasutamise leping regulaarsete tagasimaksetega 800.- krooni kuus, tõendi 2007.a. septembrikuu palga suuruse kohta ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teate, mille kohaselt on Harju Maakohtus 19.09.2007.a. algatatud AS suhtes pankrotimenetlus. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 22 lg 2, § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 22 lg 2 sätestatust on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 16.. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus PkS § 22 lg 2 alusel kuni noorema lapse 3-aastaseks saamiseni. Kuna hageja nõuab kostjalt tema enda ülalpidamiseks elatist 1800.- krooni ja kostja on nõus sellises summas hagejale elatist maksma, kuulub hagetav elatis summas 1800.- krooni seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga nimetatud summas väljamõistmisele.
- Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt väidetavaid kulutusi poolte alaealiste laste ülalpidamiseks, analüüsib kohus kohtuotsuses poolte poolt esitatud tõendeid Lk 3
(5)nende varalise seisundi kohta ja võtab kohtuotsuses seisukoha kui palju laste ülalpidamiskuludest peaks kandma kostja vastavalt esitatud tõenditele. Kohtu käsutuses olev T P tõend tõendab, et hageja saab riigilt lastetoetust 600.- krooni, lapsehooldustasu 300.- krooni ja alates 20.04.2007.a. igakuist vanemahüvitist 2691.- krooni. Seega moodustavad hageja sissetulekud kuus summa 3591.- krooni. Kostja sissetulekuid tõendavad tema tööleping, mille kohaselt on tema palga suuruseks alates 01.01.2007.a. 60.- krooni tunnis, kostja palgatõend, mille kohaselt oli tema keskmine palk ajavahemikul 2006.a. detsembrist kuni 2007.a. maini 23.893,17 krooni ja kostja palgatõend, mis tõendab, et tema 2007.a. septembrikuu palk oli 17.797,96 krooni. Eeltoodust saab teha järelduse, et kostja sissetulekud on 6-7 korda suuremad kui hagejal.
- Kohus on seisukohal, et otsuse tegemisel käesolevas vaidluses ei saa kohus arvestada sellega, et võib-olla kuulutatakse välja kostja tööandja pankrot ja kostja ei leia enam nii hästi tasustatavat tööd mis tal kuni käesoleva ajani olnud on või seda, et võib-olla ei võimalda uus tööandja teha tal ületunnitööd nagu tegi praegune tööandja. Ka ei saa kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada sellega, et kostja on enda kanda võtnud poolte abielu kestel võetud laenukohustuste tagasimaksmise kohustuse, sest poolte varalised vaidlused lahendatakse vastavalt perekonnaseaduse 3.jaos sätestatule ning need ei mõjuta ülalpidamiskohustuste kindlaksmääramist. Lisaks eeltoodule ei saa kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka seda, et kostja on võtnud endale lepingust tuleneva kohustuse tasuda ostetud mobiiltelefoni eest järelmaksuga ja liisitud sõiduki eest liisingumaksetega. Nimetatud kulutused tõendavad pigem kostja head elujärge kui seda, et tal pole piisavalt vahendeid, et laste ülalpidamiseks hagetavas summas elatist maksta. .
- Arvestades laste vajadusi, mida kostja vaidlustanud ei ole, ja seda, et kostja pangakonto väljavõte tõendab, et kostjal on olnud võimalik maksta hagejale elatist kogu käesoleva aasta vältel keskmiselt 6120.- krooni kuus ja kohtul puudub alus käesoleval ajal arvata, et kostjal ei ole võimalik enam sellises summas elatist maksta, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatist tema kummagi alaealise lapse ülalpidamiseks 2500.- krooni. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks tema ja laste ülalpidamiseks on võimalik üksnes seetõttu, et kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõudeid. Tegelikult ei ole kostja jätnud täitmata ei hageja ega alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele ka seda, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3).
- Tulenevalt asjaolust, et kostja on maksnud elatist hagejale kogu asja kohtus menetlemise aja ning on teinud seda ka 2007.a. oktoobrikuu eest, tuleb elatis kostjalt välja mõista kohtuotsusega alates 01.11.2007.a., mitte alates hagi esitamisest nagu sätestab PkS § 70 lg
- Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtuvälistest kuludest, sest juhindudes Riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskuludeks olevaid kohtukulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole. Lk 4
(5)Kohtuvälisteks kuludeks aga hageja esindaja kulu, kusjuures Harju Maakohtu 29.märtsi 2007.a. määrusega määras kohus anda J S õigusabi riigi kulul kohtueelses menetluses ja kohtus ilma hageja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning õigusabi kulusid. JS esindajaks määras kohus vandeadvokaat Tiina Mare Hiiobi. Kostja menetluskulude jaotamist poolte vahel ei taotlenud. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt ehk ca 77 % hagetavast summast tuleb hageja esindaja kulu 77 % ulatuses jätta kohtuotsusega kostja kanda. Juhindudes RÕS § 23 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 ning § 175 lg 1 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: Lk 5
(5)