) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Radžu Stronfeli (põhivõlgniku) vahel sõlmitud 28.08.2006.a tarbijakrediidileping nr 0601227/27k, mille alusel on põhivõlgnikust kostja saanud 61 000 krooni krediiti intressimääraga 29,31 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus põhivõlgnik hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 20.09.2006.a kuni 21.09.2009.a. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 54 855.47 krooni. Krediidi brutosummmaks kujunes 116 465.47 krooni ning krediidi kulukuse määraks 59,05% aasta kohta. Hageja sõlmis 28.08.2006.a Olev Enkvistiga (käendajaga) käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0601227/27k ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 176 855 krooni ning käenduse tähtajaks 01.10.2011.a. Käenduslepingu kohaselt täidab käendaja krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused, mille eest nad on käenduslepingute alusel vastutuse võtnud juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. 2 Asja materjalidega on tõendatud, et vaatamata hagejapoolsetele meeldetuletustele, pole kostjad hagejale intressi ja osamakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud
alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema.
lg 1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Hagimaterjalide kohaselt võlgnevad kostjad hagejale tagastamata krediidina 61 000 krooni.
, § 397 ja § 401 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus kokkulepitud intressimäärast, so 29,31 % krediidisummast aastas, saades intressivõla suuruseks 10217.96 krooni.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingu üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 on fikseerinud viivise arvutamise alused.
113 lg 1 sätestatust tulenevalt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist viivisemääraga 29,31% võlgnetavalt summalt aastas, so 9022.76 krooni. Kostja viivise summat vaidlustanud ei ole.
Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3 määrati leppetrahvi suuruseks 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel 2.02.2007.a oli krediidisaajal tagastamata kogu krediidisumma 61 000 krooni, mistõttu nõuab hageja kostjatelt leppetrahvi 12 200 krooni.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu.
lg 2 sätestab, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Hageja on hagiavalduses ära toonud kahju täpse arvestuse ja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist (saamata jäänud tulu) summas 16459.28 krooni. Hagi materjalidest nähtub, et hageja on võla sissenõudmiseks kostjatelt kohtueelses menetluses teinud kulutusi vastavalt hinnakirjale posti- ja asjaajamiskulude näol 1100 krooni.
lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt krediidi tagastamist, intressi, leppetrahvi ja viivise tasumist ning kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja Olev Enkvist sõlmisid 28.08.2006.a käenduslepingu. Käendaja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole. Seega on käendaja kohustust rikkunud.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes siis, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkt 1 sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja eelnimetatud piiritletud vastutust. 3 Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kostjate suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 110000 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (
MS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.