2-07-2150/2

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-2150 Määruse kuupäev 20.november 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi HPavaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised avaldaja HP(isikukood XXX XXX) esindaja M J ( OÜ, XXX) XXXX) Puudutatud isik TP(isikukood XXX, XXX Puudutatud isiku esindaja adv. Nigul Saar (Advokaadibüroo Resolutsioon Jätta HP avaldus lapse KGE (sünd. XXX) suhtlemise korra kindlaks määramise nõudes läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Menetluse käik 16.01.2007.a esitas HP Harju Maakohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks. 2005 aasta jaanuaris otsustasid HP ja TP kooselu lõpetada. Poolte kokkuleppel jäi nende ühise lapse K G E (endise perekonnanimega P ) elukohaks T P elukoht. Avalduse kohaselt on avaldajal võimaldatud lapsega kohtuda harva. TP lahkus koos lapsega elama ajutiselt Rootsi Kuningriiki kuna T P abikaasa töötab Rootsis. Kuna T P alaline elukoht on Eestis pöördus HP Harju Maakohtusse avaldusega määrata kindlaks tema suhtlemise kord oma pojaga. TP esitas avaldusele vastuväite. Nimelt on tema alaline elukoht Rootsi Kuningriigis alates

1. Seda, et TP ei kavatse tagasi tulla Eestisse vaid soovib oma elu korraldada Rootsis tõendab Stockholmi Eesti Kooli õiend selle kohta, et K G E on registreeritud ja talle on koht varutud nimetatud kooli eelkooliklassis sügisel XXX. Registreerimise kuupäevaks on XXX Seda kinnitab ka Rootsi Maksuameti registriväljavõte T P ja A P abielust XXX sündinud tütre registreerimise kohta. Kohus leiab, et käesoleva avalduse lahendamine toimub rahvusvahelise kohtualluvuse järgi vastavalt TsMS § 70 lg 4 sätestatule, kus osundatakse EL Nõukogu määrusele nr. 2201/
2. EL Nõukogu määruse nr. 2201/2003 I peatüki artikkel 1 p 2 sätestab, et määrus kuulub kohaldamiseks igat liiki kohtutes tsiviilasjade sealhulgas eestkosteõiguse ja suhtlusõiguse käsitlemisel. Määruse artikkel 8 p 1 sätestab, et liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Kuna T P , kelle juures laps K G E elab on asunud koos lapsega alaliselt elama Rootsi Kuningriiki, siis on antud vaidluse lahendamiseks pädev lapse alalise elukoha, so Rootsi Kuningriigi kohtus, mitte Eesti kohus. Antud juhul ei kuulu kohaldamisele ka EL Nõukogu määruse nr. 2201/2003 artikkel 9 p 1, mis sätestab lapse varasema alalise elukoha jätkuvat kohtualluvust kolme kuu jooksul pärast kolimist. TPon koos lapsega elanud reaalselt Rootsis vähemalt 2006 aastast ning ei oma tähtsust see, et Eesti Elanikeregistris on tema elukoha muutus jäänud registreerimata. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kuna rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta HP avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks läbi vaatamata. Koidula Laurisaar kohtunik 2