Obsah (8)

§ 113§ 619§ 620§ 101§ 100§ 116§ 196§ 94

2-06-26088 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2007.a, Tallinn Tsi

) § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 7% (seitse protsenti) aastas).

1. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta hageja xxx poolt kantud menetluskulud täies ulatuses kostja FIE xxx kanda. Edasikaebamise kord
2. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 415 ja 416 sätestatud -1- alustel ning korras. Vastavalt TsMS § 142 lg-le 2 tuleb kajalt tasuda kautsjon summas 1000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber
4. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
5. septembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. MENETLUSE KÄIK 26.09.2006.a esitas xxx Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse FIE xxx vastu 30 000 krooni saamiseks. Harju Maakohtu 21.11.2006.a määrusega anti nimetatud avaldus üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 9.01.2007.a kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja 30 000 krooni ning intressi põhinõudelt 30 000 krooni võlaõigusseaduse (

) § 94 lg-st 1 tulenevas määras alates 11.11.2005.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. 12.03.2007.a täpsustas hageja esindaja hageja teist nõuet ja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks viivise põhinõudelt 30 000 krooni

§ 113

lg-st 1 tulenevas määras alates 11.11.2005.a kuni põhinõude kohase ja täieliku täitmiseni. 12.04.2007.a esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. 27.08.2007.a toimunud kohtu eelistungile kostja ei ilmunud, ei taotlenud kohtult kõnealuse istungi edasilükkamist ega teatanud istungilt puudumise põhjustest. Kutse istungile toimetati kostjale kätte 7.05.2007.a. Kutses oli kostjat teavitatud kohustusest teatada kohtule õigeaegselt istungile ilmumise võimalikest takistustest ning hoiatatud istungile ilmumata jätmise võimalike õiguslike tagajärgede osas. Hageja esindaja taotles 27.08.2007.a eelistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 620

lg-st 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

§ 101

lg 1 p 4 sätestab, et võlausaldaja võib taganeda lepingust või öelda lepingu üles, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). -2-

§ 116

lg-st 6 tuleneb, et juhul kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt

§-s 196 sätestatule üles öelda. Olulise lepingurikkumisega on tegemist muu hulgas, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 116

lg 2 p 2 ja p 3).

§ 196

lg 4 näeb ette, et kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele.

§ 113

lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Indrek Parrest kohtunik -3-