KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-397 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Mark Kondratjevi kaebus Raudteeinspektsiooni 13. oktoobri 2004. a käskkirja nr 101t tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Mark Kondratjevi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. juuni 2007 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja Mark Kondratjev Vastustaja Raudteeinspektsioon, esindaja Rivo Kaldvee Kolmas isik AS Eesti Raudtee, esindaja Toivo Viilup RESOLUTSIOON Jätta Mark Kondratjevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2006. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Raudteeinspektsiooni 15.09.2004 käskkirjaga nr 77t keelduti AS Eesti Raudtee poolt taotletud ehituslubade väljastamisest Narva raudteejaama teede nr 1-9, nr 11-13, nr 17, nr 35 ja nr 36 ning siirde 20/22 ehitamiseks, kuna AS Eesti Raudtee esitatud Narva raudteejaama teede pikendamise ehitusprojektil puuduvad Narva linnapea poolt 28. 05.2002 kinnitatud „Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks“ VII osa punktides 1 ja 5 nõutud kooskõlastused. Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.10.2004 käskkirjaga nr 101t tunnistati Raudteeinspektsiooni peadirektori 15.09.2004 käskkiri nr 77t kehtetuks ning väljastati AS-le Eesti Raudtee ehitusload Narva raudteejaama teede nr 1-9, nr 11-13, nr 17, nr 35 ja nr 36 ning siirde 20/22 ehitamiseks. Käskkirjas märgiti, et AS Eesti Raudtee poolt esitatud Narva raudteejaama teede pikendamise ehitusprojekt vastab Narva linnapea poolt 28.05.2002 kinnitatud „Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks“ tingimustele. Tulenevalt sellest aitab Narva raudteejaama rekonstrueerimine vähendada raudtee kasutamisest tingitud negatiivseid mõjusid ja suurendada raudteeliikluse ohutust. 3-04-397 Kuna väljastatud ehituslubade realiseerimine tingib vajaduse lülitada uued signaalid ja pöörmed projekteeritavasse pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioonisüsteemi, mis on käsitletav side- ja turvanguseadmete rekonstrueerimisena ja seetõttu raudteeseaduse § 3 p 20 järgi raudteeehitusena, siis on AS-l Eesti Raudtee vajalik vastava ehitusloa olemasolu. 2. Mark Kondratjev esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.10.2004 käskkiri nr 101t ja teha ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse vastuvõtmiseks.
- a)18.10.2004 alustas AS Eesti Raudtee väljastatud ehituslubade alusel viivitamatult raudteerajatise ehitamist Narva linnas. Vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel on rikutud raudteeseaduse (RdtS) § 31 lg 2, 3, 4, 5, 7; § 31 lg 1 p 2, 4, 9 ja § 31 lg 2 p 3; § 31 lg 3 p 13 ning ehitusseaduse § 3 lg 4, 5 ja 6.
- b)Tervisekaitseinspektsioon 23.07.2003 kirjas AS-le Eesti Raudtee (I kd tl 122-123), IdaVirumaa Keskkonnateenistus ja Ida-Virumaa Päästeteenistus (I kd tl 19-20 ja tl 233) on avaldanud negatiivset arvamust Narva linnas ehitatavate raudteerajatiste küsimuses. 08.10.2003, 30.12.2003 ja 18.03.2004 korraldatud detailplaneeringu avaliku arutamise käigus avaldasid 133 linnaelanikku, sh kaebaja, oma negatiivset arvamust Narva linnas ehitatava raudteerajatise küsimuses. Vastustaja on neid arvamusi täielikult ignoreerinud. M. Kondratjevi pretensioonid raudteerajatise ehitamise osas AS Eesti Raudtee poolt tema kinnisvara vahetus läheduses olid avaldatud kirjalikes ettepanekutes detailplaneeringu osas ja avaldatud ka suuliselt AS Eesti Raudtee detailplaneeringu avalikul arutamisel (08.10.2003 protokoll, I kd tl 21-23).
- c)Käiku lastav raudteerajatis on ohtlik kaebaja elule, tervisele ja varale (RdtS § 33 lg 2) ja keskkonnale. Uute raudteeharude ehitus lähendab kaebaja kinnistu raudteele ca 50 m. Kaebaja elab raudtee sanitaarkaitsealas. Raudteeharude ehitamisel tekib müra, saaste ja õhureostus, müratõkke paigaldamine ei kõrvalda saastet. Peale selle on rikutud kaebaja õigust puhkusele, ohutule elule ja looduskeskkonnale, samuti vara kaitsele ja selle käsutamisele, kuna kinnisvara muutub väärtusetuks.
- d)Kaebajat ei kaasatud käskkirja väljaandmise menetlusse. 3. Vastustaja Raudteeinspektsioon ja kolmas isik AS Eesti Raudtee palusid jätta kaebus rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohtu 31.10.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)AS Eesti Raudtee esitas 06.10.2004 kirjaga täiendavad dokumendid ning selgitused, millega kinnitas piirinaabrite kooskõlastuste ja Tervisekaitseinspektsiooni arvamuse olemasolu.
- b)RdtS §-s 31 kaebaja poolt nimetatud punkte ei eksisteeri, kaebaja ei ole ka selgitanud, milles seisnevad tema poolt nimetatud sätete rikkumised.
- c)Kaebaja väide müra probleemi lahendamatuse osas ei tugine tõenditele ja on oletuslik. Müratõkke paigaldamise eesmärgiks on müra vähendamine raudteejaama piirkonnas. Saaste vähendamiseks on ette nähtud asjakohased meetmed raudtee rekonstrueerimistööde käigus.
- d)Narva Linnavalitsuse 21.12.2004 kirjas nr 1.II/1939 märgitakse, et raudteerajatiste ehitamine Narva linnas ei välju kehtestatud üldplaneeringu raamest, Narva linna üldplaneeringus on raudtee olemasolu linnas ette nähtud ning detailplaneeringuga on kavandatud meetmed, et vähendada keskkonna saastamist ja riske ning tõsta raudtee turvalisust. Ida-Viru Maavalitsuse 30.03.2004 kirja nr 9-7/343 kohaselt AS Eesti Raudtee detailplaneeringujärgne tegevus tugineb üleriigilise planeeringu Eesti 2010 strateegilistele transpordiühenduste arengusuundadele ning on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja Narva linna üldplaneeringu planeeringulahendustega. Kirjas 2
(6)3-04-397 märgiti, et müra ja vibratsiooni vähendamiseks on detailplaneeringus ette nähtud rida meetmeid.
- e)Raudteeinspektsioon on menetlustoimingud läbi viinud kooskõlas seaduse nõuetega. Raudteeinspektsioon on muuhulgas pöördunud kohaliku omavalitsuse poole ehitusloa taotluse kohta arvamuse saamiseks. Puuduvad tõendid, et Raudteeinspektsioon ei ole piisavalt teostanud ehitusjärelevalvet Narva raudteejaama teede rekonstrueerimistööde üle. Detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele on saadud kooskõlastused, s.h. piirinaabrite nõusolekud ning Narva Linnavalitsuse ja Tervisekaitseinspektsiooni arvamused. Kaebuse esitaja piirinaabrite ringi ei kuulu. Alusetu on kaebaja väide, et raudtee rekonstrueerimise tõttu läheneb tema kinnistu raudteele ca 50 m võrra. Narva raudteejaama rekonstrueerimise käigus ei väljuta AS Eesti Raudtee maaeralduse piiridest ega Narva linna üldplaneeringu raamidest. Seda asjaolu kinnitab ka Narva Linnavalitsuse 21.12.2004 kiri. Kaebaja omandas teadlikult oma elukoha raudteejaama lähedusse.
- f)AS Eesti Raudtee detailplaneeringu projekti avalik arutelu toimus 08.10.2003, millest võttis osa ka kaebaja, esitades on seisukohad. Kaebaja osales ka 18.03.2004 Narva raudteejaama detailplaneeringu vaidlustuste koosolekul. Ehitusloa väljastamise menetlusse ei pea kaasama isikuid, kel sellega puutumust ei ole.
- g)Kaebaja väited endisest suurema müra, saaste ja õhureostuse osas on paljasõnalised ning tõendamata. Samuti on alusetud kaebaja väidetavad õiguste rikkumised puhkusele, ohutule elule, loodukeskkonnale, vara kaitsele ning selle käsutamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 5. Mark Kondratjevi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 31.10.2006 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Taotlust põhjendatakse järgmiselt:
- a)Kohus lükkas põhjendamatult tagasi Ida-Virumaa Päästeteenistuse 13.10.2003 kirja (I kd tl 19-20 ja tõlge tl 233) ja Tervisekaitseinspektsiooni 23.07.2003 kirja (I kd tl 122-123).
- b)Et kaebaja ei valda riigikeelt, siis oli tal raskusi tutvuda asja materjalidega ja seadusandlike aktidega. Kohtumenetluses ei tagatud poolte võrdsuse põhimõtet, kuna kaebajal ei olnud võimalust lasta teha kõigi dokumentide tõlget talle arusaadavasse keelde.
- c)Põhiseadus tagab kaitse riigivõimu omavoli eest ja kohustab kohtuvõimu tagama igaühe õigusi ja vabadusi. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja õiguse elada ohutult, kartmata enda ja oma lähedaste elu ja tervise pärast. Samuti ignoreeris kohus kaebaja õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebaja ei saa kasutada talle kuuluvat omandit puhkuseks, jõu taastamiseks ja pereelu korraldamiseks. Samuti ei ole tal võimalik oma omandit müüa, et osta samaväärne eluruum ohutumas kohas, kuna olemasoleva vara väärtus on oluliselt väiksem.
- d)Kaebajat ei kaasatud vaidlustatud haldusakti menetlusse, rikkudes sellega HMS § 11 lg 1 p 3. 6. Vastustaja Raudteeinspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- a)Apellatsioonkaebus tuleb tagastada, kuna selles on jäetud vastavalt HKMS § 32 lg 1 p 6 märkimata, missugust materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missugust kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine.
- b)TsMS § 32 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kohtumenetlusse oli kaasatud ka tõlk.
- c)Apellandi väited tema õiguste ja vabaduste rikkumise kohta on tõendamata. Paljasõnalised on apellandi väited, et raudtee tähendaks senisest suuremat ohtu tema elule, tervisele ja varale. Narva raudteejaam oli olemas ammu enne seda, kui M. Kondratjev omandas jaama piirkonda kinnistu. 3
(6)3-04-397
- d)Põhjendamatu on viide HMS § 11 lg 1 p 3 rikkumisele. Ehitusloa väljastamise menetlusse ei pea kaasama isikuid, kellel ei ole puutumust sellega. 7. Kolmas isik AS Eesti Raudtee vastuses palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- a)Apellatsioonkaebuse seisukohti arvestades on ilmne, et ka nende õigsust eeldades ei kuuluks apellatsioonkaebus rahuldamisele. Sel põhjusel tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel tagastada.
- b)Halduskohus on otsuse tegemisel hinnanud apellatsioonkaebuses nimetatud tõendeid.
- c)Väär on kaebaja väide tema diskrimineerimise kohta keeleoskuse alusel.
- d)Rekonstrueerimistööde käigus ei rajatud uusi raudteerajatisi, vaid rekonstrueeriti olemasolevaid, sh. pikendati olemasolevaid jaamateid eesmärgiga viia jaama kõrik elamupiirkonnast välja. Tööde eesmärgiks oli muuhulgas just Narva elanike elukeskkonna parandamine. Kui rekonstrueerimistöid ei oleks teostatud, siis oleks keskkonnaohtlikkus olnud märkimisväärselt suurem. Rekonstrueerimise käigus kasutusele võetud täiendavate abinõudega on kaebaja elukeskkond paranenud.
- e)Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja seisukoht, et tema kinnisvara väärtus on vähenenud rekonstrueerimise tulemusena. Kaebaja omandas kinnistu asukohaga Paemurru 4 alles 10.02.2003, samas kui Narva raudteejaam on tänase maaeralduse piires rajatud juba 1918. a.
- f)Vastustaja on kooskõlas HMS § 40 lg-ga 1 selgitanud välja asjast huvitatud isikute, sh. kaebaja seisukoha. 8. Kohtuistungil taotles kolmas isik AS Eesti Raudtee halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmist apellandilt vähemalt osaliselt. Raudteeinspektsioon taotles apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist apellandilt summas 3206 kr. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnormide rikkumised ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Menetlusosaliste rahvus ja apellandi riigikeele oskus ei anna alust kahelda kohtu sõltumatuses ja erapooletuses asja lahendamisel. Apellandile oli kohtuistungil tagatud tõlgi kasutamine ning seega sai ta ka kohtutoimikus olevate tõenditega tõlgi vahendusel tutvuda ja nende kohta seisukohti avaldada. Apellant ei ole näidanud, et kohtule esitatud dokumentidest eestikeelse tõlke nõudmine kohtu poolt ja kohtuotsuse vene keelde tõlkimata jätmine võisid mõjutada asjas tehtavat otsust. Apellant on saanud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitada. Riigi õigusabi taotlust apellant esitanud ei ole ning seetõttu puudus halduskohtul alus apellandile riigi kulul esindaja määramiseks. 10. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et ehitusloa andmise tingis asjaolu, et Narvas elab suur hulk eesti rahvusesse mitte kuuluvaid isikuid. Vastustaja ja kolmas isik on põhjendanud, et ehitusloa andmise ja raudteerajatise rekonstrueerimise tõi kaasa olemasolevate raudteerajatiste ohtlik olukord ja ebapiisav läbilaskevõime. Apellant ei ole näidanud, et sarnastes olukordades oleks teistes linnades ehituslubade andmisest keeldutud. 11. Apellant on ekslikult seisukohal, et ta oleks tulnud kaasata ehitusloa andmise menetlusse. Ehitusloa andmise menetlus ja planeerimismenetlus ei ole samastatavad. Ehitusloa andmine ei eeldanud käesoleval juhul detailplaneeringu kehtestamist. Haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3 nimetatud kolmas isik haldusmenetluses ei ole mistahes isik, kelle huve haldusakti andmisel riivatakse. Et isikut kaasata menetlusosalisena haldusmenetlusse kolmanda isikuna, peab haldusaktist tulenev mõju tema õigustele või huvidele olema sellise intensiivsusega, et tema seisukohad võiksid mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on vastustaja ehitusloa andmise menetluses olnud teadlik 4
(6)3-04-397 elanike seisukohtadest raudteerajatiste püstitamise ja kasutamise suhtes, samuti Narva Linnavalitsuse, Tervisekaitseinspektsiooni ja Ida-Virumaa Päästeteenistuse seisukohtadest. Ehitusloa andmisel on vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt raudtee rekonstrueerimisest tulenevaid mõjusid hinnatud.
- Apellandi väidetud tervise ja elu ohustamine ning riigivõimu kaitseta jätmine ei toimu ringkonnakohtu arvates vaidlustatud haldusaktiga. Ehitusluba annab aluse ehitise püstitamiseks. Üksnes raudtee püstitamine ja olemasoleva raudtee rekonstrueerimine ei too veel kaasa ohtu selle lähedal elavate isikute elule ja tervisele. Raudtee kasutamisest lähtuv oht sõltub selle kasutamise viisist ja otstarbest. Seejuures on raudtee läheduses elavatel isikutel õigus nõuda ohtlike raudteeveoste reguleerimist avaliku võimu organite poolt ja raudtee omanikult sellistest nõuetest kinnipidamist. Apellandi omandiõigusele kaasnevad piirangud raudtee kasutamisest ei tulene vaidlustatud ehitusloa andmisest. Kuigi apellandi kinnistu läheduses paiknes varem kaks raudteeharu ning ehitusloa alusel püstitati nende vahele veel mitu raudteeharu, seega suurenes ka võimalus veoste paiknemiseks apellandi kinnistu läheduses, on halduskohus põhjendatult leidnud, et raudteeharude rekonstrueerimise tulemusena muutub seniste raudteeharude kasutamine ohutumaks ja müravaesemaks, raudtee läbilaskevõime paraneb ning seetõttu on tõenäoline ohtlike veoste seisuaja vähenemine Narva linnas.
- Ringkonnakohtu arvates ei saa vaidlustatud haldusakti tühistamist kaasa tuua ka Narvas paiknevaid raudteerajatisi käsitleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine. Raudteeseaduse § 31 lg 1 ja § 32 lg 1 nõuavad raudteerajatise ehitusloa alusena detailplaneeringut või projekteerimistingimusi. Planeerimisseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruseks laiendamiseks ja selle ehitusprojekti koostamiseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. Raudteerajatised, mille ehitamiseks vaidlustatud ehitusluba anti, nimetatud tingimustele ei vasta. Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks olid kehtestatud Narva linnapea poolt 28.05.
- Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis osundaksid halduskohtu otsuse seisukohtade ekslikkusele ehitusloa kooskõlast projekteerimistingimustega.
- Mis puutub Tervisekaitseinspektsiooni 23.07.2003 kirja nr 4/4-9/760 (I kd tl 122-123), IdaVirumaa Päästeteenistuse 13.10.2003 kirja nr 324 (I kd tl 19-20, tõlge tl 233) ja Narva Linnavolikogu 28.11.2001 määruse nr 92/49 „Narva linna
- aasta generaalplaani tühistamine ja linna üldplaneeringu kehtestamine“ (I kd tl 125) seisukohti, siis kohus tõepoolest ei ole põhjendanud, mis ta ei nõustu kaebuse väidetega nendes dokumentides toodud seisukohtade asjakohasusest. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nii Tervisekaitseinspektsiooni kui ka Ida-Virumaa Päästeteenistuse seisukohad on esitatud hiljem tühistatud detailplaneeringu lahenduste kohta ning neist ei saa järeldada, et need asutused ei nõustu ehitusloa andmisega vaidlustatud käskkirjaga lubatud töödeks. Vaidlustatud käskkirjas on kaalutud ka nendes kirjades tõstatatud küsimusi veoste ohtlikkusest ja raudteemürast tekkivate tagajärgede kohta. Kohus ei saa asuda kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse hindamisel haldusorgani asemele. Kohus piirdub kaalutluste kontrollimisel halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 6 kohaselt diskretsiooni piiride, eesmärgi ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muude õiguse üldtunnustatud põhimõtete järgimise kontrollimisega. Üksnes asjaolust, et mitu haldusorganit on jätnud kooskõlastamata Narva raudteerajatisi käsitleva 5
(6)3-04-397 detailplaneeringu, ei saa teha järeldust vaidlustatud käskkirja kaalutluste õigusvastasuse kohta. Apellant ei ole osundanud, millised muud tõendid halduskohus on hindamata jätnud või millistele tõenditele ebaõige hinnangu andnud.
- Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
- Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Rahuldamata tuleb jätta vastustaja taotlus apellandilt menetluskulude väljamõistmiseks. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Käesolev vaidlus nendele tunnustele ei vasta ning seetõttu ei ole vältimatu professionaalse õigusabi kasutamine. Kolmanda isiku esindaja taotles ringkonnakohtu istungil halduskohtus kantud menetluskulude vähemalt osalist väljamõistmist. Ringkonnakohtu arvates oleks sellise taotluse rahuldamine võimalik HKMS § 93 lg 4 kohaselt üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudaks alamalseisva kohtu lahendit või teeks lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuses ei ole kohtukulude väljamõistmist kolmanda isiku kasuks taotletud. HKMS § 34 lg 2 kohaselt saab ringkonnakohus kontrollida apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Menetluskulude väljamõistmine kolmandale isikule ja halduskohtu otsuse muutmine selles osas oleks HKMS § 34 lõikega 2 vastuolus. Seetõttu jääb ka nimetatud taotlus rahuldamata. Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 6
(6)