), Vabariigi Valitsuse 06.
KS) § 20 lg 51, plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra p-de 8, 9, 10, 11, 13 ja 15 nõudeid. Koostatud pole piiriprotokolli ega näidatud kaebajale plaanil või kaardil kätte maaüksuse piire. 3) Korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54, 55 ja 56 sätestatud nõuetele, selles puuduvad faktilised ja õiguslikud põhjendused, samuti õiguslik alus. Viide õigusaktide pealkirjadele ei ole piisav. Kaebaja seisukohta pole kõnesolevas küsimuses küsitud. 4) L. Kasepõld ei ole võimeline ise maad kasutama ja ta on olnud maa suuruse osas heitlik. Ta esitas 22.05.2006 vallavalitsusele avalduse vaidlustatud korralduse tühistamiseks ja nõustus elamu juurde kuuseheki sisese maa erastamisega ehk ca 0,4 ha maaga. 3. Kullamaa Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. 1) L. Kasepõllule maa erastamise piiride määramisel lähtuti plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrast. Kaardimaterjal koostati komplektselt endise X A-25 maa tagastamise ja L. Kasepõllule maa erastamise kohta. Kaebajat kutsuti korduvalt X A-25 maa tagastamisega seoses toimikus olevate dokumentidega tutvuma ja alla kirjutama, kuid kaebaja ei ilmunud kohale ja teatas, et pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse. 2) Kaebaja ei ole nõustunud ühegi piire tähistava dokumendiga. Piiriprotokolli koostamist ei pidanud vastustaja vajalikuks, kuna seda ei nõudnud L. Kasepõld. 3) Kuna
Kasepõllule õiguse erastada elamu juures kuni 2 ha maad ja ta soovis erastada alla 2 ha maad, ei pidanud korralduses põhjendama 0,9 ha maa ostueesõigusega erastamist L. Kasepõllule. Vastustaja ei ole eelistanud kaebajat kolmandale isikule ja vastupidi.
lg 2 p 3 alusel ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sh aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri 2
lg 1 kohaselt saavad teiste hulgas ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna.
lg 1 järgi võib ostueesõigusega maad erastada sama seaduse §-des 7, 8, 9, 10 ja 21 sätestatud ulatuses, kui samast paragrahvist ei tulene teisiti. L. Kasepõld soovis erastada S. Regati ja D. Okase poolt tagasi taotletaval maal asuva elamu juurde ostueesõigusega 1 ha maad.
lg 1 kohaselt on väljaspool linna piire asuva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise ulatuseks kuni 2 ha, kui õigustatud subjekt ei lepi elamu omanikuga kokku teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Seega tuleb maareformi õigustatud subjekt kaasata maa erastamise protsessi
Korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 52 järgi võis vallavalitsus eelnimetatud kokkulepete sõlmimiseks määrata tähtaja, mis ei võinud olla lühem kui kaks kuud. Tähtaja määramisest pidi vallavalitsus teatama asjaosalistele kirjalikult. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks teinud maa tagastamise ja erastamise õigustatud subjektidele ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks ja määranud selleks tähtaja. Vallavalitsuse poolt kaebajale 13.01 ja 25.01.2006 saadetud teade tulla 23.01 ja 06.02.2006 maanõuniku vastuvõtule allkirjastama
lg 12 alusel tagastatava X maaüksuse tagastamise toimikus olevaid dokumente, ei ole käsitletav kaebajale ja kolmandale isikule tehtud ettepanekuna kokkuleppe sõlmimiseks. 2) Juhul, kui õigustatud subjekt ja ehitise omanik ei jõua omavahel kokkuleppele vallavalitsuse määratud tähtajaks, on vallavalitsusel
lg 9 kohaselt kohustus kindlaks määrata sama paragrahvi alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid vastavuses maakorralduse nõuetega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra p 4 kehtestab, et kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja korras sätestatud eeltoiminguid. MaaKatS § 20 lg 5 kohaselt võib maa tagastamisel ja erastamisel katastriüksusi moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Vabariigi Valitsuse 29.04.1997 määrusega nr 88 kinnitatud plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra p 3 kohaselt moodustatakse katastriüksus plaani- või kaardimaterjali alusel, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel. L. Kasepõld soovis katastriüksuse moodustamist plaanimaterjali alusel. Korra p 8 kohaselt näitab kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil kätte maaüksuse piirid. MaaKatS § 20 lg 51 sätestab, et kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt
5.lõikele ja § 9 9.lõikele, koostab kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik looduses piiriprotokolli, millele kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid. Kohalik omavalitsus teatab maa taotlejale ja piirinaabritele piiriprotokolli koostamise aja ja koha. Kui piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajale plaanil erastatava maaüksuse piire näidanud või piiriprotokolli koostanud. 3) HMS § 58 alusel ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuigi vastustaja on rikkunud menetlus- 3
lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad teise füüsilise isiku omandis oleva elamu juures kuni 2 ha ulatuses. Tegemist ei ole kaalutlusõigust sisalduva sättega. Asja materjalidest ei nähtu, et L. Kasepõllu tahteks oleks olnud hoonestusõiguse seadmine või ehitise võõrandamine õigustatud subjektidele. Kuna
lg 1 p 1 annab elamu omanikule õiguse väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal erastada ostueesõigusega elamu juurde kuni 2 ha maad ja kolmas isik on avaldanud soovi 1 ha erastamiseks ning vastustaja nõustunud 0,9 ha suuruse maa erastamisega, siis ei ole sellises suuruses maa erastamisega kolmandale isikule rikutud ühtki kaebaja õigust. Subjektiotsusega tuvastatakse vara tagastamisel tähtsust omavad asjaolud seoses taotleja isiku ja vara õigusvastase võõrandamisega, kuid selle alusel ei tagastata veel vara. Kaebaja ei saa maakonnakomisjoni otsuse alusel pidada end L. Kasepõllule erastatava maa omanikuks.
Kuna
lg 1 p 1 ei sisalda kaalutlusõigust ja annab kohalikule omavalitsusele õiguse mitte tagastada kuni 2 ha õigusvastaselt võõrandatud maad, mis asub teise füüsilise isiku omandis oleva ehitise juures, on asjakohatu kaebaja hinnang selle kohta, et puudub vajadus või põhjus erastada kolmandale isikule maad just 0,9 ha. Samuti ei anna nimetatud säte kaebajale õigust hinnata kolmanda isiku võimeid ehk seda, kas erastamise subjekt on võimeline ise maad kasutama ja hooldama sihtotstarbepäraselt või mitte. Arvestades kaebaja sellist lähenemist ja asjaolu, et kaebaja on kolmandast isikust märkimisväärselt eakam, on ju võimalik järeldada, et ka kaebaja ei oleks võimeline ise kõnealust maad hooldama. 4) Kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, ei pea see sisaldama HMS § 56 lg-st 3 tulenevaid kaalutlusi. Tingimused, mis peavad olema fikseeritud otsuses, näeb ette maa ostueesõigusega erastamise korra p 15. Korraldus sisaldab korra p-s 15 toodud tingimusi. Kuna eelnimetatud menetlusnõuete rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist ja vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. S. Regati apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 24 516 krooni. 1) Kohus mõistis vääralt
lg 1 p 1 ja HMS § 56 lõikeid 1-3, leides, et haldusorgan ei pea
Olukorras, kus maa erastamise ja tagastamise õigustatud subjektide õigused (huvid) põrkuvad, tuleb haldusorganil faktilistest asjaoludest lähtuvalt kaaluda, milline on õige maa ostueesõigusega erastamise suurus, ning oma järeldust selgelt ja ammendavalt põhjendada. 2) Kohus jättis tähelepanuta, et MaaKatS § 20 lg 51 ning plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra p 13 alusel loetakse piirid kättenäidatuks ja katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides vaid siis, kui piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiride kättenäitamise dokumendile ja/või piiriprotokollile alla kirjutamast. Kuna kohalik omavalitsus neid toiminguid ei teinud, ei saa järeldada, nagu oleks erastatav maaüksus loetud õiguspäraselt moodustatuks. 3) Kohus jättis tähelepanuta, et enne 17.02.2006 polnud esitatud avaldust ehitiste juurde maa erastamiseks. Kohus jättis kindlaks tegemata, kas ja millises ulatuses on kolmas isik varem kasutanud ehitiste juurde jäävat maad. Maa ostueesõigusega erastamise avalduses oli näitamata senise maa kasutamise õiguslik alus. 4
Sellises suuruses maa ostueesõigusega erastamine ei riku kaebaja õigusi. Maa ostueesõigusega erastamine on samasugune õigus nagu tagastaminegi. Vallavalitsus tunnistab, et maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemise käigus ei näidatud kaebajale ette maaüksuse piire ja piiriprotokolli koostamist ei peetud vajalikuks, kuna seda ei nõudnud L. Kasepõld. See, et maanõuniku poolt kaebajale saadetud teadetes polnud juttu mitte piiriprotokollist vaid dokumentide allkirjastamisest seoses maa tagastamisega
lg 12 alusel, oli tingitud sellest, et endise X A-25 maa tagastamine ja ostueesõigusega erastamine sooviti lahendada maakorralduslikult ühtse tervikuna. Kohus ei ole jätnud tähelepanuta maa ostueesõigusega erastamise seisukohast olulisi asjaolusid. Viide kohtu poolt L. Kasepõllu vahepealsete avalduste tähelepanuta jätmisele pole asjakohane. L. Kasepõld oli oma vahepealsed avaldused tagasi võtnud ja tunnistas kohtuistungil selgelt oma jätkuvat soovi erastada ostueesõigusega maad 0,9 ha ulatuses. 20.11.2006 toimus Kullamaa vallamajas vallavalitsuse vahendusel kohtumine eesmärgiga sõlmida kohtuväline kokkulepe. Kohtumise juures viibis vallasekretär Kersti Lipu. L. Kasepõld keeldus kohtumisel alla kirjutamast kaebaja ja T. Korpuse poolt ettevalmistatud dokumentidele.
lg-s 1 nimetatud isikuna - ehitiste omanikuna) õigus esitada Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg 21 alusel maa ostueesõigusega erastamise avaldus kolme kuu jooksul ehitise omandamise päevast arvates. Kolmas isik omandas kõnealused ehitised 25.01.2006 ja esitas avalduse ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks 17.02.2006. Selleks ajaks ei olnud veel saabunud ka maa erastamise avalduste vastu võtmise lõpptähtaeg, mis vastavalt 27.11.2005 jõustunud
lg-le 1 oli kuni 01.03.2006 vallasasjana omandatud ehitiste juurde maa erastamiseks, mille võõrandaja ei olnud maa erastamise avaldust esitanud. Seega esitas kolmas isik kõnealuste ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse tähtaegselt. Vaidlustatud korralduse õiguspärasust ei saa mõjutada ka pärast selle andmist aset leidnud sündmused, muuhulgas see, kas ja kes ning kui sihipäraselt kasutas maad, mille kolmandale isikule erastamisega nõustus kohalik omavalitsus. 12. Halduskohus järeldas õigesti, et menetlusnormide rikkumine kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel ei ole toonud kaasa asja ebaõiget otsustamist. Halduskohus andis kaebajale ja kolmandale isikule piisavalt aega erastatava maaüksuse piiride ja suuruse osas kokkuleppele jõudmiseks, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele. Arvestades kaebaja ja kolmanda isiku poolt apellatsioonimenetluses väljendatud seisukohti, ei ole nende vahel kokkuleppe sõlmimine erastatava maaüksuse piiride ja suuruse osas enam tõenäoline. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et pooled oleks olnud huvitatud hoonestusõiguse seadmisest või kolmas isik ehitise võõrandamisest maa tagastamise õigustatud subjektidele. Kaebaja ei ole saanud avaldada kohalikule omavalitsusele oma seisukohta kolmandale isikule erastatava maa suuruse ja piiride kohta. Kaebaja väitel võimaldatakse kolmandal isikul erastada maad põhjendamatult suures ulatuses. Arvestades õigusvastaselt võõrandatud ja tagasi taotletava maa suurust (22,07 ha) oli kolmandal isikul õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanikuna tulenevalt
lõikest 2 õigus taotleda kuni poole õigusvastaselt võõrandatud maa ostueesõigusega erastamist. Seega käsitleb
Kolmas isik ei ole kasutanud
lõikes 2 sätestatud võimalust ja on soovinud vaid 1 ha maa ostueesõigusega erastamist, kuigi tal oli ka
lg 1 alusel õigus taotleda elamu juurde kuni 2 ha maa erastamist, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Nagu eespool märgitud, ei ole kokkulepe kaebaja ja kolmanda isiku vahel enam tõenäoline. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et 22,07 ha õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist taotleb kaks õigustatud subjekti, ei saa kohaliku omavalitsuse poolt kolmandale isikule elamu juurde ostueesõigusega erastamiseks määratud 0,9 ha maad pidada põhjendamatult suureks. 13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et ostueesõigusega erastamiseks maa suuruse ja piiride määramine maa ostueesõigusega erastamise korra p-des 131 ja 132 ning plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korras sätestatud korras on kaalutlusotsus. 6
Ringkonnakohus leiab, et pärast kolmandale isikule 0,9 ha maa ostueesõigusega erastamist kaebajale tagastamiseks jääv maatükk ei ole kasutamiseks ebamõistlikult väike. 14. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Viive Ligi Ruth Virkus Lilianne Aasma 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.