) § 67 lg-st 1 lähtuvalt kohtult likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamist. OÜ-l xxx tekkis reaalne nõue AS xxx (pankrotis) vastu alles pärast OÜ xxx registrist kustutamist (seoses AS-i xxx (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega). Nimetatu on avaldaja hinnangul piisavaks asjaoluks OÜ xxx likvideerimismenetluse algatamiseks. Avalduses esitatud taotluste õigusliku alusena viitab avaldaja lisaks eeltoodud sätetele ÄS § 60 lg-le 1. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Vastavalt
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt
lg-le 4 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt ÄS § 60 lg-st 2 2 saavad äriühingu võlausaldajaid teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul arvates vastavasisulise teate avaldamisest registripidaja poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded. ÄS § 60 lg 5 teisest lausest tuleneb, et äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Avaldaja on muu hulgas palunud kohtul ennistada ÄS § 60 lg-s 5 nimetatud tähtaeg vastavalt
Kohtu hinnangul puudub vajadus kõnealuse taotluse sisuliseks lahendamiseks. Avalduses väidetu kohaselt on xxx (pankrotis) OÜ xxx võlausaldaja. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt on aga avaldaja näol tegemist ka OÜ xxx ainuosanikuga. ÄS § 60 lg 5 seob tähtajaga ennistamisega üksnes äriühingu võlausaldaja õiguse nõuda likvideerimise läbiviimist. Muude huvitatud isikute (s.h osaniku) õigused ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud tähtaja möödumisest ei sõltu.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes
lg-st 1 ja § 423 lg 2 p-st 2, jätab kohus avalduses esitatud tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata. Muus osas on avaldus kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel on OÜ xxx registrist 14.03.2007.a kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel. Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja vastavalt ÄS § 60 lg-le 1 teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui äriühing esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. ÄS § 60 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Enne OÜ xxx registrist kustutamist ei viidud läbi likvideerimismenetlust ning avalduse ja sellele lisatud dokumentide põhjal otsustades on osaühingul jaotamata vara (nõue AS xxx (pankrotis) vastu). Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia OÜ xxx likvideerimine. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla 3 juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Seoses OÜ xxx likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on käesoleval juhul avaldanud Jaanus Silm. Nimetaud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜ xxx likvideerijaks Jaanus Silma. Kooskõlas
Määrus jõustub selle kättetoimetamisega OÜ-le xxx (
Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks.
Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (
Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (
Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.