Obsah (10)

§ 635§ 636§ 643§ 644§ 646§ 637§ 113§ 105§ 111§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-33962

§ 635

järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) ja tellija kohustub maksma selle eest tasu. Vaidlust töö tellimise ja töö hinna üle ei ole. Poolte vahel on vaidlus töö üleandmise üle. Hageja väidab, et on töö, sh lepingus ettenähtud dokumendid tellijale üle andnud. Kostja väidab, et ta ei ole dokumente saanud. 4.

§ 636

järgi on töövõtja kohustatud tööna valmistatud asja tellijale üle andma; § 638 järgi lasub tellijal töö vastuvõtmise kohustus. Hageja on oma väidete kinnituseks esitanud Pääsküla raamatukogu ventilatsiooni automaatika väljaõppe akti, Pääsküla raamatukogu tööde üleandmis-vastuvõtu akti ja automaatika tööprojekti tehnilise dokumentatsiooni. Kostja möönis, et objekti tellija, Tallinna linn on töö vastu võtnud ning avalikku kasutusse andnud. 5.

§ 643

järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu korral tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644

järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 646

järgi võib tellija nõuda lepingutingimustele mittevastava töö parandamist või uue töö tegemist; § 648 järgi on täitmisnõude esitamine töövõtjale maksmisele kuuluva tasu vähendamise eelduseks. 6. Kohus leidis, et hageja väide puudusteta töö üleandmise/vastuvõtmise kohta on kooskõlas esitatud tõenditega. Hageja väidet kinnitab ka kostja poolt hagejalt vastuvõetud töö edasiandmine Tallinna linnale. Töö nõuetekohast üleandmist kinnitab muu hulgas asjaolu, et kostja on hageja esitatud arve osaliselt tasunud. Kostja pole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hagejale väidetavate puuduste kohta pretensioonide või etteheidete esitamist. Kohtul pole alust eeldada töös puuduste olemasolu. Hageja arve osaline tasumine viitab pigem kostja makseraskustele või soovimatusele kohustust täita, kui hageja töös puuduste esinemisele. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaks, et oleks hagejalt peale töö üleandmist lepingu täitmiseks veel mingeid töid, sh dokumentide üleandmist nõudnud. Töö on üle antud 2005.a mais. Dokumentatsiooni puudumine on puudus, mille väidetavast olemasolust pidi kostja olema teadlik arvates töö vastuvõtmisest. Lepingu kohaselt kuulub arve tasumisele 30 päeva jooksul alates arve kättesaamisest. Kohus leidis, et sama aja kestel pidanuks tellija esitama oma väidetavad etteheited tööle. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite 08.12.2006, mida ei saa pidada töö mittevastavusest teatamisel mõistlikuks tähtajaks. Seega on kostja minetanud õiguse tugineda puudustele töös ning töö tuleb lugeda puudusteta vastuvõetuks. 7.

§ 637

järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks reeglina töö valmimisest; juhul kui on kokkulepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vaidlust ei ole töö hinnas, samuti selles, et hageja on kostjale tasunõude esitanud. Hageja arved on töö sisu 3 osas kooskõlas lepinguga. Lepingu p 9 järgi pidi tellija tasuma töö eest maksegraafiku järgi esitatud arvete alusel. Maksegraafiku kohaselt kuulus teine arve esitamisele pärast tööde lõpetamist. Vaidlust tööde lõpetamise aja üle ei ole. Tasunõue on esitatud pärast töö lõpetamist. Seega on hageja arve muutunud sissenõutavaks 30 päeva pärast arve esitamist, so 09.07.2005. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et hageja tasunõue on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. 8. Hageja on esitanud viivitusintressi tasumise nõude seadusejärgse viivise määras. Kohus leidis, et hageja viivitusintressi nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Kõrvanõue jagab põhinõude saatust.

§ 113

järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokkuleppe puudumisel loetakse viivise määraks seadusejärgse intressi määr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seadusejärgse viivitusintressi määr oli Eesti Panga teatel kuni 01.jaanuarini 2006 - 9% (2%+7%), kuni 01.juulini 2006 - 9,25%, kuni 01.jaanuarini 2007 - 9,75% aastas, kuni 01.juulini 2007 - 10,5% aastas. Hageja viivitusintressi nõue on arvestuslikult põhjendatud järgnevalt: 09.juulist 2005 kuni 31.detsembrini 2005 - 175 päeva - 7,397 krooni päevas – 1294,50 krooni; 01.jaanuarist 2006 - 30.juunini 2006 - 181 päeva 7,603 krooni päevas – 1376,15 krooni; 01.juulist 2006 - 31.detsembrini 2006 - 184 päeva 7,137 krooni päevas – 1313,20 krooni; 01.jaanuarist 2007 kuni 08.märtsini 2007 - 67 päeva - 8,630 krooni päevas – 578,20 krooni. Seega on hageja viivitusintressi nõue arvestuslikult põhjendatud kogusummas 4562,05 krooni ulatuses. Hageja on esitanud nõude 4319 krooni väljamõistmiseks, mis on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 105

järgi ei ole majandusja kutsetegevuses sõlmitud lepingute korral viivitusintressi tasumise nõue seotud võlgniku vastutusega (süüga). Võlgnik on hoidnud aluseta enda käes hageja raha ning peab selle eest tasuma viivitusintressi. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt välja viivitusintress 4319 krooni ja jäeti kohtukulud kostja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi viivitusintressi saamiseks rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
2. Maakohus tõlgendas ebaõigesti pooltevahelist lepingut, kui leidis, et hageja on kostjale töö puudusteta mais 2005 üle andnud. Kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele selline järeldus tugineb. Hageja kohustus oli tõendada, et ta on tööd teinud, need kostjale üle andnud ja kostja on tööd vastu võtnud. Pooled oli kokku leppinud tööde üleandmise kirjalike aktide alusel. Hageja ei ole esitanud kohtule akti, mis tõendaks lepingujärgsete tööde lõpetamist ja kostjale üleandmist. Kostja ei tasunud hagejale tööde eest just seetõttu, et hageja ei esitanud kostjale akti, millest nähtuks, millised seadmed on hageja tarninud ja millised tööd teinud. Akti, tööprojekti ja tehnilise dokumentatsiooni esitas hageja alles 02.03.2007 kohtuistungil. Seega ei ole kohtu järeldus, et töö anti ilma puudusteta kostjale üle mais 2005, kooskõlas tõenditega. Küsimus ei olnud puudustega tööde üleandmises, vaid selles, et osaliselt ei olnud töid üldse tehtud. Sellest, et hageja ei andnud kostjale üle paberkandjal projekti ja tehnilist dokumentatsiooni, tulenes kostja võimatus kontrollida tehtud tööde vastavust projektile ja tehnilistele tingimustele. Vaidlus puudus selles, et hageja ei olnud kostjale projekti ja tehnilist dokumentatsiooni üle andnud. Hageja vastupidist ei tõendanud. Kuna projekti ja tehnilise dokumentatsiooni üleandmine oli lepingus loetud põhitööks, siis nende puudumine ei ole puudus töös, vaid kostjale üle andmata töö. Kuna töö ei olnud üle antud, ei muutunud hageja tasu

§ 637lg 4 järgi sissenõutavaks.

Kuna kostjale ei olnud projekti ega tehnilist dokumentatsiooni esitatud, ei olnud kostjal võimalik seda üle vaadata ja

§ 637lg 5 järgi ei pidanud kostja töö eest tasuma.

Kostjal oli

§ 111lg 1 alusel õigus mitte tasuda hagejale 30 000 krooni.

4

1. Kohtuotsusest ei selgu, millele tugineb kohtu seisukoht, et kostja andis hageja poolt tehtud töö üle Tallinna linnale. Asjas puuduvad selle kohta tõendid.
2. Arusaamatuks jääb kohtuotsuse seisukoht, et vaidlust tööde lõpetamise aja üle ei ole. Kohtuotsusest ei selgu, mis kuupäeval tööd lõpetati. Kostja väitis algusest peale, et kuna projekti ja tehnilist dokumentatsiooni ei ole kostjale üle antud, siis ei ole tööd tehtud ega kostjale üle antud. Samuti ei ole võimalik ilma tööde üleandmise-vastuvõtmise aktita kindlaks teha, millised tööd hageja tegi. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõenditega ja millised tööd luges kohus hageja poolt tehtuks ja millal need tehti.
3. Viivist välja mõistes tõlgendas kohus lepingut ebaõigesti. Lepingu järgi tekkis kostjal maksekohustus alles 30 päeva pärast töövõtja esitatud tööde ja seadmete üleandmisvastuvõtuakti aktsepteerimist tellija poolt. Kuna vastav akt esitati kostjale alles 02.03.2007 kohtuistungil, ei saanud kostjal varem maksekohustust tekkida. Akti, tööprojekti ja tehnilise dokumentatsiooni esitamisega 02.03.2007 lõpetas hageja oma töö. Hagejapoolne lepingu mittekohane täitmine oli põhjuseks, miks kostja ei tasunud osaliselt lepingujärgset tasu. Hageja likvideeris töös esinevad puudused alles kohtumenetluse kestel. Kostja on tasumise eeldusena nõudnud kõikide tööde üleandmist, mitte keeldunud põhjendamatult maksmisest. Hageja väide, et ta andis kõik dokumendid 2005.aastal üle Tallinna linnale, on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna töö eest tasumata jätmise põhjustas hageja enda tegevus ja hoolimatus lepingu täitmisel, oleks kohus pidanud jätma viivisenõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisevõla väljamõistmise ja menetluskulude jaotamise osas.
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhilises osas esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
7. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et pooled sõlmisid 02.05.2005 töövõtulepingu, mille esemeks oli hageja poolt jahutusagregaadi automaatika projekteerimine, tarnimine ja paigaldus Pääsküla raamatukogu objektil. Töö hind oli lepingu järgi 90 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Sellest oli ettemaks enne tööde alustamist objektil 30 500 krooni ja pärast tööde lõpetamist tuli tasuda 60 000 krooni. Hageja 08.06.2005 arvest, mille järgi pidi kostja tasuma 70 210 krooni (59 500 krooni + käibemaks) tasus kostja 15.09.2005 hagejale 40 210 krooni. Seega jättis kostja hagejale arvest tasumata 30 000 krooni, mille maakohus 23.04.2007 otsusega välja mõistis ja mille väljamõistmist ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohtus on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma

§ 113järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist.

Kostja leiab tuginedes

§ 113

lg-le 4, et ta ei pea hagejale viivist tasuma, kuna ta keeldus õigustatult oma rahalise kohustuse täitmisest. 18. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostjal ei olnud õigust arvet osaliselt 5 tasuda.

§ 636

järgi on töövõtja kohustatud tööna valmistatud asja tellijale üle andma; § 638 järgi lasub tellijal töö vastuvõtmise kohustus.

§ 643

järgi peab oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu korral tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644

järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Töö vastavus lepingutingimustele hõlmab muu hulgas ka tehtud töö mahtu. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses 08.12.2006 esitatud vastuväidet ei saa lugeda töö mittevastavusest teatamisel mõistlikuks tähtajaks Maakohus leidis õigesti, et vaidlust tööde lõpetamise aja üle ei ole - need lõpetati ja anti pretensioonideta üle 2005.a mais. Maakohus põhjendas otsuses, milliste asjaolude alusel ta sellise järelduse tegi. Ka kostja võttis 09.03.2007 kohtuistungil omaks asjaolu, et töö on faktiliselt vastu võetud (t/lk 97). Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja oma töö lõpetanud 02.03.2007, mil ta andis kohtuistungil kostjale dokumendid üle.

1. Hageja väitel allkirjastasid pooled tööde üleandmisel akti, kuid see ei ole säilinud, mistõttu ei saanud ta seda kohtule esitada (t/lk 57, 104). Hageja saatis kostjale akti ja muud dokumendid kohtumenetluse ajal kostjale ka tähituna posti teel, kuid kostja ei võtnud neid vastu. Kostja esindaja põhjendas seda juhatuse liikme eemalviibimisega. Samuti keeldus kostja esindaja neid kohtuistungil vastu võtmast (t/lk 97). Kostja ei tuginenud esimese astme kohtus asjaolule, et hageja oleks jätnud projekteerimistööd tegemata ning vajalikud dokumendid, sh projekt ja tehniline dokumentatsioon oleks tema poolt töö tellijale (Tallinna linnale) üleandmisel puudunud. Vaidlust ei olnud maakohtus asjaolu üle, et raamatukogu anti Tallinna linnale üle 01.08.
2. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad maakohtu järelduse õigsust, et antud juhul on tegemist pigem kostja soovimatusega oma kohustust täita, kui hageja töö puudustega.
3. Viivisenõude eeldus on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav, st et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult selle täitmist.

§ 637

lg-te 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks reeglina töö valmimisest; juhul kui on kokkulepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Maksegraafiku järgi tuli tööde eest tasuda 60 000 krooni (käibemaksuta) pärast tööde lõpetamist (t/lk 39). Maakohus tuvastas, et hageja arve muutus sissenõutavaks 09.07.2005, so vastavalt lepingu p-le 9 30 päeva pärast arve esitamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale tasunõude esitanud. Hageja arve on kooskõlas lepinguga. 21.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus leidis õigesti, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagi rahuldamise tõttu jaotas maakohus menetluskulud õigesti, kui jättis need kostja kanda. 22. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostja kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav