Obsah (5)

§ 11§ 20§ 22§ 28§ 83

JÕHVI HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Jõhvi Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2005. a Jõhvi Haldusasja number 3-284/ 2004 Haldusasi Gillian OÜ

) § 28 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mille alusel on lubatud sisendkäibemaksu maha arvata ja et 2) TSC Terminal OÜ ei ole OÜ-le Gillian arvel nr 127 teenust osutanud. Maksu-ja Tolliameti Ida maksukeskus on seisukohal, et OÜ TSC Terminal poolt OÜ-le Gillian 31.05.2003.a esitatud mittenõuetekohane arve nr 127, töövõtuleping 09.05.2003.a ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 30.05.2003.a ei tõenda teenuse tegelikku osutamist. Revisjoniks esitati arve, millele on üldsõnaliselt märgitud “Vastavalt lepingule”. Hiljem Lääne-Viru Maksuameti nõudmisel esitatud töövõtuleping ja teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akt ainuüksi ei tõenda, et nimetatud teenuseid ka osutati. Samuti ei selgu nimetatud dokumentidest, mil viisil teenuse osutamine toimus. Revisjoni tulemusena Maksu-ja Tolliameti Ida Maksukeskus vähendab

1. aastal OÜ Gillian poolt deklareeritud sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, alljärgnevalt: mais 27 000 krooni juunis 450 000 krooni augustis 32 400 krooni septembris 5 151 600 krooni Kontrollimise tulemusel kuulub
2. aasta eest täiendavalt tasumisele käibemaksu alljärgnevalt: Maksustamisperiood Käibemaksusumma Tasumise tähtpäev Mai 27 000 krooni
3. juuni 2003.a Juuni 450 000 krooni
4. juuli 2003.a August 32 400 krooni
5. september 2003.a September 5 151 600 krooni
6. oktoober 2003.a Kokku 5 661 000 krooni Kokku kuulub revisjoni tulemusena OÜ-le Gillian
7. aasta eest täiendavalt juurdemääramisele käibemaksu 5 661 000 krooni. OÜ Gillian on rikkunud alljärgnevaid käibemaksuseaduse sätteid: 1)

§ 11

lõiget 1, mille kohaselt peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Registreerimise päevast alates võib käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast registreerimist soetatud 3 3-284/04 kauba ja pärast registreerimist saadud teenuse puhul. 2)

§ 20

lõiget 1, mille kohaselt on registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt on teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 3)

§ 22

lõiget 1, mille kohaselt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse käibemaks maha käesoleva seaduse § 28 lõike 1 nõuetekohase arve originaaleksemplari alusel. 4)

§ 22

lõiget 5, mille kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus ning arve kauba või teenuse eest on müüjalt kätte saadud.

1. Tulumaks OÜ Gillian
2. augusti kassa dokumentide kontrollimisel selgus, et OÜ Gillian kassast on 22.08.2003.a kassa väljaminekuorderiga nr 13 teostatud väljamakse AS-le TSC Hulgi summas 453 000 krooni selgitusega “laenu tasumine”. Kassa väljaminekuorderi on allkirjastanud OÜ Gillian juhatuse liige Arvi Paala. Lääne-Viru Maksuamet kohustas 28.11.2003.a korralduse nr 4-05.8/791 punktis 5 OÜ-t Gillian esitama eelnimetatud väljamakse sisu tõendavat dokumenti. OÜ Gillian esitas 12.12.2003.a nimetatud väljamakse sisu tõendava dokumendina OÜ Gillian ja TSC Hulgi AS vahel 15.10.2002.a sõlmitud laenulepingu. 16.01.2004.a allkirjastas OÜ Gillian volitatud esindaja Raivo Paala nimetatud korralduse nimetatud korralduses esitatud küsimusi läbi lugemata. Maksuhaldur juhtis tähelepanu korralduses esitatud küsimustele, mis puudutavad ühte konkreetset tehingut - 22.08.2003.a väljamakset 15.10.2003.a laenulepingu alusel. Suuliste selgituste andmisest volitatud esindaja keeldus, kuna ei pea kõiki tehinguid mäletama (Maksu-ja Tolliameti Ida maksukeskus märgib siinjuures, et väljamaske tegemisest oli möödas kõigest 5 kuud) ja lubas vaidlustada nimetatud korralduse korralduses märgitud lühikese tähtaja tõttu. 16.01.2004.a esitas OÜ Gillian fax-i teel (posti teel saabus 19.01.2004.a) Lääne-Viru maksukeskusele taotluse, millega palus pikendada nimetatud korralduses esitatud tähtaega ja palus tähtaja pikendamisel arvestada, et OÜ Gillian esitab vaide maksurevisjoni seaduslikkuse kohta. OÜ Gillian esitas 11.02.2004.a Maksu-ja Tolliameti Ida maksukeskusele vaide korralduse nr 12-2.1/3 16.01.2004.a seaduslikkuse kohta. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002,26,150) § 146 lõike 1 kohaselt vaide esitamine ei peata vaidlustatava haldusakti täitmist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel. Seisuga 30.juuni 2004.a ei ole maksumaksja esitanud täiendavaid tõendeid nimetatud väljamakse ettevõtlusega seotuse kohta. Seega 22.08.2003.a teostatud väljamakse summas 453 000 krooni eesmärgiks ei olnud vara soetamine ettevõtluse säilitamise ja arendamise eesmärgil, vaid rahaliste vahendite väljaviimine äriühingust. Vastavalt MKS § 92 lõike 1 punktile 3 kuulub maksusumma määramisele maksuhalduri poolt. Maksu-ja Tolliameti poolt Maksu-ja Tolliameti Ida maksukeskuse kaudu kuulub täiendavalt juurdemääramisele tulumaksu 2003.aasta eest 159 162 krooni.TMS § 54 lõike 6 kohaselt kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3-5, § 51 lõigetes 3 ja 4, § 52 lõigetes 2 ja 3 ning § 53 lõikes 4 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. OÜ Gillian on rikkunud alljärgnevaid tulumaksuseaduse sätteid: 4 3-284/04 TMS § 1 lõiget 3, mille kohaselt maksustatakse paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed; TMS § 52 lõiget 1, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-51;TMS § 52 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu väljamaksetelt ettevõtlusega mitteseotud vara soetamiseks. Maksukorralduse seaduse § 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras.Sama lõike punkti 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad.OÜ Gillian poolt on seisuga 01.07.2004 deklareeritud enammakstud käibemaksu summaks 5 282 509 krooni. Kuna OÜ Gillian poolt on deklareeritud enammakstud käibemaks, mida ei ole maksukohustuslasele tagastatud, siis käesoleva maksuotsusega määramisele kuuluv käibemaksu summat Maksu- ja Tolliameti riigieelarve tulude arvele maksta ei tule, vaid maksuotsuse tulemusena väheneb enammakstud käibemaksu summa. Intress tähtajaks tasumata maksusummadelt määratakse OÜ-le Gillian eraldi intressinõudega. Maksuotsuses juhindutakse maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punktist 3 ning § 95 lõikest 1, lg 5 ning kohustatakse kaebuse esitajat :
3. Maksma Maksu -ja Tolliameti riigieelarve tulude arvele 22 101 326 4308 Hansapangas käibemaksu summas 5 661 000 (viis miljonit kuussada kuuskümmend üks tuhat) krooni. Maksedokumendil tuleb näidata maksu viitenumber
5. Maksma Maksu-ja Tolliameti riigieelarve tulude arvele 22 101 326 4308 Hansapangas tulumaksu 159162 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat ükssada kuuskümmend kaks) krooni. Maksedokumendil tuleb näidata maksu viitenumber
6. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav maksuotsus on õigusvastane järgmistel põhjustel. I Vaide läbivaatamise tähtaeg :Gillian OÜ esitas 01.07.2004.a. maksuotsusele nr 12.5/22 vaide 30.07.2004.a., mille maksuhaldur sai kätte 02.07.2004.a. Maksu- ja Tolliamet kui vaiet lahendav maksuhaldur on vaideotsuse nr 227-1 teinud alles 18.10.2004.a. ehk oluliselt hiljem kui 30 päeva pärast vaide kättesaamist. Seega ei ole maksuhaldur teinud Maksukorralduse seaduses sätestatut haldusakti – vaideotsust – seaduses nõutud tähtaja jooksul ning Gillian OÜ vaie, millega taotleti maksuotsuse nr 12-5/22 kehtetuks tunnistamist tuleb lugeda rahuldatuks. II Revisjoni alustamine: Gillian OÜ-s ei ole Maksukorralduse seaduses sätestatud korras revisjoni alustatud. Gillian OÜ on ka seisukohal, et revisjoni algatamiseks puudus ka teine vajalik seaduslik alus – revisjonikorraldus (MKS § 75 lg 1). Väidetavalt on revisjon algatatud 31.10.2003.a. korraldusega nr 4-05.10/735 (Ruth Marton’i väide 16.01.2004.a. kohtumisel Gillian OÜ volitatud esindaja Raivo Paala’le). Gillian OÜ leiab, nimetatud korraldus ei saa olla revisjonikorraldus, sest see on tehtud revisjoniosakonna juhatajale Ruth Marton’ile alustada revisjoni alates 10.11.2003.a. Keeleliselt jääb selgusetuks, millal algab revisjon. Samuti ei ole aktis öeldud, kes maksuhalduritest viib revisjoni läbi. Selles korralduses puudub ka revisjoni läbiviimise koht, mis on MKS-iga sätestatud (MKS § 77 – tööruum, töökoht, maksukohustuslase eluruum või maksuhalduri ametiruum). 5 3-284/04 III Revisjonikorralduse vaidlustamise võimatus: Maksuhaldur on oma haldusaktides ja kohtukõnes (Jõhvi Halduskohtus 06.07.2004.a. toimunud kohtuistung) korduvalt väitnud, et see korraldus (4-05.10/735) on jõustunud ja Gillian OÜ ei ole seda vaidlustanud. Gillian OÜ leiab, et see korraldus ei ole vaidlustatav, sest puudub alus, mille üle vaielda – Gillian OÜ-le ei ole selle korraldusega tehtud ühtegi kohustust või piiratud mingeid õigusi. Maksuhaldur ise väidab 01.07.2004.a. tehtud maksuotsuses, et revisjon algas ettevõttes juba 25.08.2003.a. ja 31.10.2003.a. korralduses nr 4-05.10/735 seisab, et Ruth Marton peab ettevõttes alustama revisjoni alles 10.11.2003.a. Olukorras, kus maksuhaldur teatab oma kavatsusest alustada ettevõttes revisjoni 10 päeva pärast on grammatiliselt võimatu mõista, et revisjon on alanud juba enam kui kaks kuud tagasi. IV Kaks erinevat revisjoni, mille kohta on tehtud üks maksuotsus: Maksuotsusest nähtub, et ettevõttes on käimas kaks erinevat revisjoni – korraldused nr 4-05.10/601 ja 4-05.10/
7. Revisjon algas väidetavalt 25.08.2003.a. ja kestis kuni 20.03.2004.a. Gillian OÜ-le jääb arusaamatuks, kuidas saab 31.10.2003.a. korraldusega nr 4-05.10/735 alustada revisjoni, mis algas juba 25.08.2003.a. Gillian OÜ mõistab, et ettevõttes on toimunud kaks erinevat revisjoni, mis mõlemad peaksid lõppema erineva maksuotsusega. Jääb selgusetuks, millise revisjoni raames on tehtud 01.07.2004.a. maksuotsus. V Eriarvamus esialgsele revisjoniaktile: Maksukohustuslane esitas revisjoniakti nr 12-3/25 suhtes eriarvamuse
8. juunil 2004.a. Selles on Gillian OÜ esitanud olulisi taotlusi – läbi viia revisjon seadusega sätestatud korras; määrata aeg revidendiga kohtumiseks ja selgituste andmiseks; taandada revident Ruth Marton, kui eelnevad taotlused jäävad rahuldamata. Nii nt puudub korralduses nr 4-05.8/791 viide, kas tegemist on korraldusega revisjoni raames, üksikjuhtumi kontrolliga või korraldusega kolmandale isikule. 16.01.2004.a. korraldus nr 122.1/3 on Jõhvi Halduskohtu otsusega nr 3-118/2004 tunnistatud tühiseks selle andmise hetkest alates. Selle vaidlusaluse korralduse sidumise juures maksuotsusega on veel üks oluline asjaolu, millele Gillian OÜ tahab tähelepanu juhtida. 15.aprillil on MTA oma vaideotsusega nr 81-1 pikendanud 16.01.2004.a. tehtud korralduse täitmise tähtaega 10 päeva võrra. Revisjoniakt on aga tehtud juba varem(!) kui MTA jõudis teha nimetatud vaideotsuse. VI Volitus esindada äriühigut: 31.10.2003.a. korralduse nr 4-05.10/735 raames 10.11.2003.a. algama pidanud revisjoni raames ei ole revident kordagi kohtunud Gillian OÜ juhataja või volitatud esindajaga. Ruth Martoni väide, et telefoni teel saavutati kokkulepe Gillian OÜ volitatud esindaja Raivo Paalaga on täiesti väär, sest oma otsuses on maksuhaldur ise kinnitanud, et Raivo Paalal olid volitused 25.08.2003.a. (üheks päevaks) ja 29.12.2003.a. (üheks kuuks). VII Maksuhalduri tegevuse pahatahtlikkus: Ettevõttele tehtud erinevate haldusaktidega tehtud korraldusi ei saa käsitleda kogumis või terviklikult, vaid iga konkreetse väidetava rikkumise juures tuleb üheselt välja tuua, millist konkreetset haldusakti ja selles sisalduvat korraldust on maksukohustuslane rikkunud. Samuti tuleb vaadata, millised on selles haldusaktis ära toodud sanktsioonid rikkumise korral. Kui maksuhaldur teeb teadlikult valeotsuse, millega nõuab ettevõttelt summat, mille tasumine tähendaks ettevõttele selgelt pankrotti, siis tegemist on kas kelmuse, omavoli, ametiseisundi kuritarvitamisega või pankrotikuritööga. VIII Dokumentide esitamine/mitteesitamine: 31.10.2003.a. korraldus ei sisalda ühtegi viidet sellele, et ettevõte peaks midagi esitama või tegema – selle korralduse sisuks on, et Ruth Marton peaks alustama revisjoni. Gillian OÜ-le kohustusi panev korraldus peaks olema dateeritud 30.10.2003.a. ja selle vaidlustamise tähtaeg 30 päeva hakkab lugema korralduse kättesaamisest, mitte selle koostamisest. 6 3-284/04 IX Kauba üleandmine: Vale on ka maksuhalduri väide, et kaebuse esitaja on jätnud esitamata 28.11.2003.a. tehtud korralduses nõutud dokumendid, mida me tegelikult olime esitanud juba 25.08.2003.a. toimunud kokkusaamise käigus. 28.11.2003.a. korralduses on meile tehtud ülesandeks esitada dokumendid, mis tõendaksid kauba üleandmist. Käibemaksuseaduse järgi on sellised dokumendid arve, leping ja üleandmise-vastuvõtmise akt. Need dokumendid esitati maksuhaldurile tähtaegselt. Samas lisas Gillian OÜ, et nimetatud kaup on edasi antud Transoil Service OÜ-le, kes omakorda on selle edasi andnud lõpptarbijale ehk Tjumeni Nafta Teaduslik Tehnilisele Keskusele. Selle kohta on olemas ka kolmepoolne leping. Jääb arusaamatuks, kuidas maksuhaldur on jõudnud seisukohale, et sellist lepingut ei ole võimalik täita. Sellise väite tõendamiseks oleks maksuhaldur pidanud võrdlema Gillian OÜ lepingut teiste analoogsete lepingutega naftatöötlemise valdkonnas. Maksuhaldur ei ole välja toonud ühtegi taolist võrdlust. X Muud olulised asjaolud: Maksuotsust ja 06.07.2004.a. toimunud kohtuistungit silmas pidades saab Gillian OÜ üheselt väita, et pole jätnud täitmata ühtegi korraldust, mille maksuhaldur on seaduses ette nähtud korras talle esitanud. Gillian OÜ leiab, et on lubamatu erinevate kirjade ja haldusaktide meelevaldne kombineerimine “tükike siit-tükike sealt” ning selle tulemusena üritada nihilistliku õigusliku konstruktsiooni kokku panna. Gillian OÜ on veendunud, et iga asjasse normaalselt ja mõistuslikult süvenev isik mõistab, et tegemist ei ole mitte õigusliku, vaid meditsiinilise probleemiga. Paljasõnaline, loogikavigu ja selget väärinformatsiooni sisaldab maksuotsus ei saa olla seaduslik ja kuulub tühistamisel täies ulatuses. Kohustus sellisele maksuotsusele reageerida on isiklikult solvav ja alandav, kuid alternatiiv tasuda seadusevastaselt ligi 6 miljonit krooni on omanike ja võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine. Ka maksuotsuses toodud lõppjäreldus tasuda ligi 5.5 miljonit krooni käibemaksu, on oma olemuselt absurdne. Ettevõttel saab käibemaksu osas tekkida maksukohustus vaid kauba võõrandamisel. Antud juhul on ettevõttel enammakse, mida ettevõttele ei ole tagastatud. Maksuhalduri loogika kohaselt tuleb ettevõttel nüüd veel täiendavalt tasuda käibemaksu! Kaebuse esitaja leiab 02.02.2005 esitatud kaebuse täienduses, et vaidlustatav maksuotsus on õigusvastane veel järgmistel põhjustel : I Tehingud OÜ Gillian, TSC Terminal OÜ ja Tjumeni Nafta Teadus-Tehnika Keskuse vahel on toimunud, maksukohustuslane on tehingute toimumise tõendamise osas täitnud kaasaaitamiskohustuse. Maksuhaldur on eiranud maksumenetluses kohustuslikku uurimispõhimõtet ja jätnud täielikult käsitlemata maksukohustuslase poolt esitatud tõendid. Olukorras, kus maksuhaldur küll tutvus dokumentidega, kuid ei andnud maksukohustuslasele korraldust koopiate saamiseks ega võtnud dokumente ära, ei saa maksuhaldur väita, et nende dokumentide seost kontrollitavate tehingutega ei olnud võimalik kindlaks teha. OÜ Gillian märgib, et on esitanud maksuhaldurile revisjoni käigus ka mitmed dokumendid, mis tõendavad tehingute toimumist, kahjuks ei taibanud maksukohustuslane fikseerida, millised dokumendid täpselt said üle antud.. Samuti ei ole maksuhaldur fikseerinud, millised dokumendid ta on saanud ega ole koostanud selle kohta üleandmise-vastuvõtu akti. Dokumentide, mis on loetletud, tõsi küll, mitteammendavalt nii vaides kui kaebuses kohtule, saamist ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Kirjeldatud tegevusega ja tegevusetusega on maksuhaldur ise loonud olukorra, kus tal puudub võimalus uurimispõhimõtte järgimiseks ja kus maksukohustuslasel puudub selgus, mida maksuhaldur temalt soovib. Kokkuvõtlikult leiab OÜ Gillian, et eeltoodud asjaoludel on maksuhaldur oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud kogumata, fikseerimata ning analüüsimata tõendid, mis kinnitavad tehingute toimumist. Uurimispõhimõtte rikkumine on seda olulisem, et vastavad tõendid toodi maksuhalduri ametiruumidesse. 7 3-284/04 Kaebuse esitaja leiab, et uurimispõhimõtte eiramine moodustab iseseisva aluse kaevatava maksuotsuse tühistamiseks. III Maksuotsus on formuleeritud vastuoluliselt ja arusaamatult, mistõttu maksukohustuslasel puudub võimalus haldusakti mõista ja seda täita . Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduri poolt antud haldusakt on märgitud põhjustel ebaselge määral, mis muudab võimatuks selle täitmise. Arusaamatu haldusakt ei ole ka kontrollitav ning isik, kellele haldusakt on suunatud ei saa seetõttu realiseerida oma põhiseaduslikku kaebeõigust. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuses ja selle täienduses toodud põhjenduste juurde ning palus kohtul vaidlusalune haldusakt tühistada. Kohtukulu nõuet kohtule ei esitatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse 01.07.2004.a maksuotsuse nr 12-5/22 tühistamise nõudes leiab vastustaja, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning kaebuses toodud seisukohad ja väited ei anna alust Maksu-ja Tolliameti Ida maksukeskuse 01.07.2004.a maksuotsuse nr 12-5/22 tühistamiseks. Vastustaja esitab oma seisukohad vastavalt kaebuse struktuurile: I Vaide läbivaatamise tähtaeg: Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Maksu-ja Tolliamet on vaideotsuse teinud seadusest sätestatud tähtajast hiljem. Vastustaja märgib, et 02.08.2004.a jõudis Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskusesse OÜ Gillian vaie Ida Maksukeskuse 01.07.2004.a maksuotsuse nr 12-5/22 peale. Juhindudes MKS § 145 lõikest 1 edastas Ida maksukeskus vaide Maksu- ja Tolliametile 09.08.2004.a. Maksu- ja Tolliametisse jõudis vaie 10.08.
9. Seega vaide lahendamise viimane tähtpäev oli 09.09.2004.a tulenevalt MKS § 147 lõikest
10. 09.09.2004.a andis Maksu- ja Tolliamet vaidemenetluse käigus, juhindudes MKS § 147 lõikest 5, korralduse nr 134, millega kohustas OÜ-d Gillian esitama täiendavad tõendeid ning seletuse kinnitamaks OÜ TSC Terminal poolt teenuse osutamist OÜ-le Gillian ning muud vaides toodud seisukohti kinnitavad tõendid. Korralduse täitmise kuupäevaks oli määratud 27.09.2004.a.27.09.2004.a. helistas Maksu- ja Tolliametisse Raivo Paala, kes teatas, et OÜ-l Gillian ei ole võimalik korraldust tähtaegselt täita ning et palutakse tähtaja pikendamist. 28.09.2004.a esitas OÜ Gillian juhatuse liige Arvi Paala taotluse eelnimetatud korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 08.10.2004.a seoses viibimisega statsionaarsel ravil Võru Maahaiglas.Maksu- ja Tolliamet otsustas 01.10.2004.a otsusega nr 218 pikendada 09.09.2004.a korralduse nr 134 täitmise tähtaega kuni 08.10.2004.a. Viimatinimetatud kuupäeval saatis vaide esitaja Maksu- ja Tolliametisse selgitused vastavalt korraldusele. Selgitused jõudsid Maksu- ja Tolliametisse 11.10.2004.a. MKS § 147 lg 5 kohaselt tuleb vaie läbi vaadata viie päeva jooksul, arvates tõendite esitamisest. Seega oli vaide läbivaatamise viimane tähtpäev 16.10.2004.a. Kuna tähtpäev langes laupäevale, lükkus vaide lahendamise lõpptähtaeg esmaspäevale so 18.10.2004.a, mil Maksu- ja Tolliamet tegigi vaideotsuse. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kaebaja väide, mille kohaselt ei ole Maksu- ja Tolliamet teinud vaideotsust seaduses nõutud tähtaja jooksul. II Revisjoni alustamine: Vastustaja selgitab, et revisjoni alustati kaebaja juures Lääne-Viru Maksuameti 05.08.2003.a korraldusega nr 4-05.10/601 ning 31.10.2003.a korraldusega nr 405.10/
11. Lääne-Viru Maksuameti 31.10.2003.a korralduses on revisjoni läbiviijaks määratud Lääne-Viru Maksuameti revisjoni osakonna juhataja Ruth Marton ning revisjonide alustamise kuupäevadeks vastavalt 12.08.2003.a ja 10.11.2003.a. Kaebuse esitaja toob välja, et revisjoni alustamise korraldustes ei ole välja toodud revisjoni läbiviimise kohta, milleks MKS § 77 kohaselt on maksukohustuslase tööruum. Maksu- ja Tolliamet möönab, et revisjoni alustamise korraldused on mõningaste vormiliste puudustega - revisjoni läbiviimise kohta revisjoni alustamise korraldustes tõepoolest märgitud ei ole, samuti ei sisalda need konkreetseid kohustusi kaebaja jaoks. Samas on revisjoni alustamise korraldustest üheselt aru 8 3-284/04 saada, kes maksuhalduritest revisjoni läbi viib ning millal revisjon algab. Korraldustes on adressaadina märgitud kaebuse esitaja, kes on haldusaktid ka kätte saanud ning seega teadlik tema suhtes läbiviidavast revisjonist. Kaebuse esitaja on esitanud revisjoni käigus dokumente, vastanud revidendi küsimustele ning täitnud tema poolt antud korraldusi. Samuti on kaebuse esitaja volitatud esindaja Raivo Paala käinud korduvalt Ida maksukeskuse ruumides selgitusi andmas. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja oli revisjoni algusest peale teadlik sellest, et kontrollitakse tema maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning et seda tehakse revisjoni käigus. Kaebuse esitaja hakkas esitama väited, mille kohaselt ta revisjoni läbiviimisest teadlik ei olnud, alles siis, kui talle sai teatavaks, et revisjoni tulemus ei ole tema jaoks soodne. III - IV Revisjonikorralduse vaidlustamise võimatus ning kaks erinevat revisjoni, mille kohta on tehtud üks maksuotsus: Maksuhaldur on eespool selgitanud seda, milliste korraldustega kaebaja juures revisjone alustati, samuti seda, et kaebaja oli revisjonidest teadlik ega proovinudki vastu vaielda revisjoni läbiviimisele. Revisjonikorralduste vaidlustamise kohta märgib maksuhaldur, et nendega anti kaebajale teada, et maksuhaldur asub tema juures läbi viima revisjoni. Kaebaja on korraldused kätte saanud, neid aktsepteerinud ning ka täitnud. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et tema juures on läbi viidud kaks revisjoni, millega kontrollitavad perioodid olid erinevad. 05.08.2003 korralduses on kontrollitava perioodina märgitud 01.05.2003.a kuni 30.06.2003.a Revisjoni käigus ilmnes vajadus pikendada kontrollitud perioodi, kuna maksustamisel tähendust omavad asjaolud ilmnesid ka revisjoniga kontrollitavale perioodile järgneval ajal. Kontrollitavat perioodi pikendati 31.10.2003.a korraldusega, kus vastavaks perioodiks oli märgitud 01.07.2003-30.09.2003.a. Seega ei ole rikutud korduva revisjoni keelu põhimõtet. Algatanud teise revisjoni, andis maksuhaldur sellest ka korraldusega kaebuse esitajale teada. Kaebuse esitaja on ka teist revisjoni alustamise korraldust aktsepteerinud, seda kinnitab ka kaebuse esitaja volitatud esindaja Raivo Paala valmisolek esitada dokumente ning anda seletusi ka teise revisjoniga kontrollitava perioodi kohta. Alusetu on kaebuse esitaja väide, mille kohaselt ei saa kahe revisjoni põhjal kokku panna ühte maksuotsust. Maksuhalduri selline käitumisvõimalus tuleneb MKS § 10 lõikest 3, mille kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Käesoleval juhul ei näinud maksuhaldur vajadust koostada kaht erinevat maksuotsust, kuna otstarbekam oli mõlema revisjoni käigus tuvastatu koondada ühte maksuotsusesse. Nii on maksuotsus kokkuvõtlikum ja terviklikum kui seda oleksid erinevate perioodide kohta tehtud kaks erinevat maksuotsust. Kaebuse esitaja õigusi ei ole sellise sammuga kuidagimoodi kahjustatud, talle on mõlema revisjoni algusest teatatud, kaebuse esitaja on need alustamised teadmiseks võtnud, esitanud revisjoni raames ka dokumente, seletusi ja täitnud revisjoni käigus antud korraldusi. V Eriarvamus esialgsele revisjoniaktile: Kaebuse esitaja esitas Ida maksukeskusele eriarvamuse revisjoniaktile, mida läbi vaadates asus viimane seisukohale, et eriarvamuses toodud vastuväited ei ole põhistatud ega kooskõlas asjas kogutud tõenditega, mistõttu revisjoni käigus tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid on aluseks käesoleva maksuotsuse tegemisel ning koostas 01.07.2004.a maksuotsuse nr 12-5/
12. Kaebuse esitaja taotlused eriarvamuses ei mõjutanud kuidagimoodi maksude määramise metoodikat ega tasumisele kuuluvate summade suurusi. Kaebuse esitaja eriarvamuses esitatud taotlusi maksuotsuse tegemisel arvesse ei võetud, kuna maksuhaldur leidis, et need ei muuda maksuotsuses tuvastatut. Kaebuse esitaja taotlused revisjoni alustamiseks seaduses sätestatud korras ning taotlus revidendi taandamiseks jäeti rahuldamata, kuna revisjoni uuriv osa oli selleks hetkeks juba lõppenud ning vastavad taotlused selles menetluse etapis ei kujutanud endast midagi sellist, mis oleksid võinud mingilgi viisil maksuotsust muuta. Kuna sisulisi 9 3-284/04 vastuväiteid ega oma ütlusi kinnitavaid tõendeid maksuhaldurile ei esitatud, jäeti ka maksuotsusesse maksuhalduri revisjoniaktis toodud seisukohad. Seega on kaebuse esitajal olnud reaalne võimalus end kaitsta maksuhalduri poolt maksuotsuses ja revisjoniaktis esitatud väidete vastu ning esitada nende kohta oma arvamus. Seega ei ole revidendiga kohtumise taotluse rahuldamatajätmine oluliseks asjaoluks, mis tooks endaga kaasa maksuotsuse tühistamise. Maksu- ja Tolliamet andis vaidemenetluse käigus kaebuse esitajale võimalusi esitada tõendeid tehingute toimumise kohta. Kaebuse esitaja seda võimalust aga ei kasutanud – vaidemenetluse käigus antud selgitus koosneb peamiselt naftamaardlate kasutuselevõtmise ja käitlemise, samuti transpordi spetsiifikast, kaebuse esitaja ei andnud ka vaidemenetluse käigus selgitusi ega ütlust, mis tõendaksid tehingute toimumist OÜ TSC Terminal ja OÜ Gillian vahel. Vaid arved, lepingud ja üleandmise – vastuvõtmise aktid tehingute toimumist käesoleval juhul ei tõenda, vastavat seisukohta on maksuhaldur maksuotsuses ka põhjendanud. VI Volitus esindada äriühingut: Kaebuse esitajat on erinevatel kohtumistel maksuhalduri esindajatega esindanud just Raivo Paala, kes väidetavalt kontrollitavate tehingutega reaalselt tegeles. Kuna kaebuse esitaja volitatud esindaja avaldas soovi kõik asjakohased dokumendid posti teel esitada, siis ei näinud maksuhaldur vajadust kaebuse esitaja tööruumides revisjoni läbi viia, vaid leidis, et kõige otstarbekam ning ka vähemkoormavam kõikidele osapooltele on revisjoni läbiviimine maksuhalduri ametiruumides. Vastavas toimimises on ka kaebuse esitaja volitatud esindaja ning revident kokku leppinud. VII- VIII Maksuhalduri tegevuse pahatahtlikkus ning dokumentide esitamine/mitteesitamine: Kaebaja väited maksuhalduri pahatahtlikkuse kohta on alusetud, tegemist on paljasõnaliste seisukohavõttudega, mis on esitatud selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale käesoleva kohtumenetluse peateemalt – sellelt, kas tehingud OÜ TSC Terminal ja kaebaja vahel on tegelikkuses aset leidnud või mitte. IX Kauba üleandmine: Kaebuse esitaja leiab, et maksuotsuses toodud väited lepingu üldsõnalisuse kohta on alusetud ja tõendamata. Raivo Paala on revidendile esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et Tjumeni Nafta Teaduslik-Tehnilise Keskuse (edaspidi TNTTK) näol on tegemist tõsiseltvõetava ettevõttega. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas ei ole võimalik sellist lepingut täita. Sellise väite tõendamiseks oleks maksuhaldur pidanud võrdlema Gillian OÜ lepingut teiste analoogsete lepingutega naftatöötlemise valdkonnas. Maksuhaldur ei ole välja toonud ühtegi taolist võrdlust. Kontrollitavaks tehinguks on TSC Terminali ja Gilliani OÜ vaheline tehing, mille tõestuseks ei ole kaebuse esitaja esitanud usaldusväärseid tõendeid, kuigi talle on selleks võimalus antud. Ainuüksi väited TNTTK ning Anatoli Lunkovi reputatsiooni ning tõsiseltvõetavuse kohta ei tõenda mingilgi viisil seda, et kaebuse esitaja poolt kirjeldatud tehingud on ka tegelikus elus aset leidnud. Maksuhaldurile näidatud dokumentidel kajastatud teave ei olnud samuti tehingute tõendamise seisukohalt asjassepuutuv - kaebuse esitaja näitas maksuhalduri esindajatele mitmeid äriplaane ning projekte, kuid nendest koopiaid teha ei lubanud, viidates konfidentsiaalsusele. Nimetatud dokumendid ei kinnitanud kaebuse esitaja väiteid tehingute toimumise kohta – nende dokumentide seost kontrollitavate tehingutega ei olnud võimalik kindlaks teha. X Muud olulised asjaolud: Maksuhaldur leiab, et kaebaja keskendub ka siin punktis maksuotsuse pisikestele, maksukohustust mittemuutvatele nüanssidele ning viib arutelu kõrvale asjaoludest, mis tõendaksid või lükkaksid ümber maksuotsuses väljatoodud tehingute toimumise.Maksuhaldur on seisukohal, et maksuotsusest on üheselt võimalik aru saada selliselt, et kaebuse esitajat ei kohustata vaatamata enammaksele, tasuma kogu maksusummat maksuhalduri arveldusarvele. Seega ei kohustata kaebuse esitajat tasuma täiendavat käibemaksusummat, kuna see on kaetud kaebuse esitaja poolt deklareeritud enammaksega. Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, kaebuse esitaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid selles toodud seisukohtadele, 10 3-284/04 samuti ei ole kaebaja arvestanud vaidemenetluse käigus antud ning vaideotsuses sisalduvate selgitustega, seega tuleb kaebus jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on käibemaksu osas põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kaebus kuulub rahuldamisele tulumaksu osas. Kohus tugineb toimiku 3-284/2004 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Antud maksuotsusega maksuhaldur kohustab kaebuse esitaja Gillian OÜ maksma Maksu -ja Tolliametile käibemaksu summas 5 661 000 (viis miljonit kuussada kuuskümmend üks tuhat) krooni ning tulumaksu 159162 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat ükssada kuuskümmend kaks) krooni. Maksuotsuses märgitakse, et OÜ Gillian poolt on seisuga 01.07.2004 deklareeritud enammakstud käibemaksu summaks 5 282 509 krooni. Seega halduskohtus vaidlustatud maksusumma on kokku 537 653 krooni, millelt on kaebaja osaliselt tasunud riigilõivu 10 krooni ( t.lk 10), tasumata on riigilõiv summas 4990 krooni, milline tuleb kaebajalt täiendavalt välja mõista. Käibemaks summas 5 661 000 (viis miljonit kuussada kuuskümmend üks tuhat) krooni: Kaevatava maksuotsuse kohaselt on käibemaks määratud tasumisele MKS § 92 lg. 1 p. 3 alusel ning käibemaksu määramine põhineb vastustaja MTA arvamusel, et : arved 162, 236 ja 283 ei vasta kuni 30.04.2004.a. kehtinud

§-is 28 lg. 1 sätestatud nõuetele; arvetel näidatud ja töövõtulepingus (koostöölepingus) näidatud tehinguid ei ole poolte vahel toimunud ning Gillian ei ole tegelikult koostöölepingus ja aktides näidatud töid saanud, mistõttu Gillianil puudus alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks; kuni 30.04.2004.a. kehtinud

§ 20lg.

1 kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 20lg.

3 kohaselt sisendkäibemaks on registreeritud maksukohustuslase poolt: 1) teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) ettevõtluses kasutamiseks imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud käibemaks.

§ 22lg.

1 kohaselt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse § 28 lõike 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel.

§ 22lg.

5 sätestab, et kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup on kätte saadud ja käibemaks tasutud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus ning arve kauba või teenuse müüjalt on kätte saadud.

§ 22lg.

6 kohaselt Eestist soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel erinevatel maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus kätte saadi, tingimusel, et arve kauba või teenuse eest on väljastatud käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arve hilisema väljastamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve kätte saadi. Kohus leiab, et arved ei vasta seaduse nõuetele: Halduskohus nõustub kaevatavas maksuotsuses esitatud enamiku vastustaja väidetega, et arved 127, 162, 236 ja 283 ei vastanud

§ 28lg.

1 p. 4 ja 5 ning osaliselt ka p. 7 nõuetele ( vt. MTA on puudused välja toonud kokkuvõtvalt maksuotsuse lk 23 p. 1- T.lk 33 jj ). Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kui arve ei ole õigesti vormistatud, siis lubatakse praktikas

§ 28lg.

1 p. 4 ja 5 puudusi kõrvaldada muude tõenditega; näiteks koostöölepinguga, aktidega vms. Käesoleval juhul aga ei kajasta ka koostööleping ja aktid puudu olevaid andmeid täielikult. 11 3-284/04 Arvete puhul on tegemist olulise puudusega, mida kaebuse esitaja Gillian OÜ ei kõrvaldanud revisjoni käigus. Kohus leiab ka, et kauba või teenuse kättesaamine kaebaja poolt ei ole leidnud tõendamist: Halduskohus vaatleb kõiki tõendeid kogumis ja asub seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole suutnud revisjoni käigus tõendada arvetel näidatud tööde ja teenuste saamist TSC Terminal OÜ. Kuna arvetel näidatud töö oli valmistatud paberkandjal, salvestatud ka CD kettal, ei olnud mingi probleem arvetel näidatud töötulemust vastustaja MTA’le esitada või ette näidata. See osa, mida kaebuse esitaja vastustajale ette näitas, ei kata arvetel, koostöölepingus ja aktides fikseeritud mahtu. Hiljem on kaebuse esitaja põhjendanud, et ta on töö edasi andud kolmandale isikule. Halduskohtu arvates arvete tasumata jätmine ei tõenda iseenesest töö mitteüleandmist, kuid kui nimetatud asjaolu vaadata ja hinnata koos teiste tõenditega, siis võib see täiendavalt kinnitada vastustaja seisukohta, et töid tegelikult ei tehtud ja kaebuse esitajale üle ei antud. TSC Terminal ei ole astunud mingeid samme, et suuri rahasummasid kätte saada, mis on samuti mittetavapärane. Oluline on ka asjaolu, et kaebuse esitaja Gillian OÜ ja TSC Terminal OÜ juhatuse liige mingil perioodil kattus, mis kinnitab seda, et mõlemad äriühingud (tellija kui töövõtja) olid ühe ja sama isiku kontrolli all. Ka see asjaolu koos teiste tõenditega kinnitab täiendavalt, et arvetel näidatud töid ei teostatud ega antud kaebuse esitajale üle. Halduskohus leiab, et eeltoodud põhjustel on ka heausksus töö või teenuse ostmisel välistatud. Haldusasjas on tuvastatud isikute poolt antud seletuste kaudu, et allhanget töö teostamisel ei kasutatud. Seega on õige vastustaja väide, et TSC Terminal OÜ puudusid majanduslikud võimalused ja vastav töötajaskond, kes oleks sellises mahus, erialase töö ära teinud nii lühikese tähtajaga, nagu koostöölepingust ja aktidest nähtub. Halduskohus nõustub vastustaja põhjendustega kaevatavas maksuotsuses (vt. lk. 25 punktis 3 ja 4- T.lk 35-36). MKS § 58 kohustab maksukohustuslast säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja seda teinud. MKS § 92 lg. 1 p. 3 sätestab, et Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Õige on vastustaja viide MKS § 92 lg. 1 p. 3: Antud juhul vastustaja leidis, et kaebuse esitajal ei olnud õigus arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvata ning seetõttu on kaebuse esitaja esitanud vastavatel perioodidel deklaratsioonides valeandmeid. Seega on vastustaja õigesti koostanud maksuotsuse MKS § 92 lg. 1 p. 3 alusel. Halduskohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet või siis on see rikkumine vähese tähtsusega, mis ei viinud vastustajat valele otsustamisele. Samas võib väita, et kaebuse esitaja Gillian OÜ ei täitnud korrektselt oma kaasaaitamiskohustust maksumenetluse käigus MKS § 56 lg. 1 ja 2 alusel. Halduskohus leiab ka, et põhjendatud ei ole kaebaja väide kaebuse täienduses, et kaevatav maksuotsus on vastuoluline ( vt. III osa- kohtuotsuse lk 8 ). Kohus peab vajalikuks märkida, et vastustaja sõnastus kaevatavas haldusaktis so. maksuotsuses, on veidi ebatäpne, kuid tegelikult on maksuotsusest võimalik lugemisel aru saada, et kaebuse esitajal tuleb tasuda määratud käibemaksu ja deklareeritud ettemaksu saldo ehk 5 661 000 krooni so. Maksuotsuses määratud käibemaksu summa – ( miinus) ettemaksu summa 5 282 509 krooni. 12 3-284/04 Seetõttu on ebakorrektne vastustaja väide kaevatavas maksuotsuses, et määratud käibemaksu ei tule üldse tasuda ( vt. otsuse lk. 35 alt kolmas lõik- T.lk 45 ). Seega tuli tasuda vahe. See on aga kaevatavast maksuotsusest järeldatav ning selle ebatäpsuse tõttu ei pea kohus otstarbekaks maksuotsuse tühistamist. Antud juhul peab halduskohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja väidete kohaselt on kaebajale maksuotsus arusaamatu, kuid 02.02.2005 kaebuse täienduses välja tuua maksuotsuse kolm tõlgendamis võimalust (millest kolmas (

1. c)on õige) ja ka kaebuse esitada ja selles vastavaid põhjendusi esitada ( T.lk 190). Tulumaks ( maksuotsuse lk 30 jj- T.lk 40
2. jj)Halduskohus märgib, et halduskaebuses ei ole tegelikult kaebaja üldse vaidlustanud tulumaksu määramist. Sisuliselt ei ole vaidlustatud ühtegi vastustaja väidet ega asjaolu tulumaksu määramiseks. Tulumaksu vaidlustamise kohta saab teha järelduse üksnes kaebuse taotlusest, milles nõutakse kaevatud maksuotsuse kogu ulatuses tühistamist. Kuna halduskohus lähtub uurimisprintsiibist, siis seetõttu annab kohus hinnangu tulumaksu määramise õiguspärasusele: Tulumaks on kaevatava maksuotsuse kohaselt määratud TuMS § 52 lg. 2 p. 1 alusel, kuivõrd vastustaja leiab, et kaebuse esitaja on laenu andmisega soetanud endale ettevõtlusega mitteseotud vara ehk nõude laenusaaja TSC Hulgi vastu. Vastustaja arvates on laenu väljastamisel tegemist väljamaksega ettevõtlusega mitteseotud vara soetamiseks. Halduskohus leiab, et vastustaja selline arvamus on väär: TuMS § 52 lg. 1 sätestab, et residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48– 51. TuMS § 52 lg. 1 p. kohaselt ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine. Halduskohus leiab, et kui kaebuse esitaja andis laenu TSC Hulgi AS’ile, siis ta ei soetanud selle tehinguga vara, vaid kaebuse esitajal on õigus nõuda laenu tagastamist ja kokkulepitud intressi maksmist TSC Hulgilt. Vastustaja peab ekslikult antud tehingu puhul laenu andmisega tekkivat kaebuse esitaja laenu tagastamise nõuet TSC Hulgi vastu kaebaja poolt ettevõtlusega mitteseotud vara soetamiseks ( laenuleping T.lk 192 jj). Kohus märgib, et laenu andmisega ei omanda laenuandja mingit vara ning laenuandja nõuet laenu tagastamiseks ei saa käsitleda vara soetamisena. Kui kaebuse esitaja andis laenu, siis ei soetanud ta laenusaajalt mingit vara. Laenu andmist teisele äriühingule viieks aastaks intressiga 8 % aastas tuleks kohtu arvates pidada iseenesest normaalseks. Kõik väljaantavad laenud ei pea olema sellised, et makstakse tagasi graafiku alusel. Vastustaja on küll siinkohal juhtinud tähelepanu asjaolule, et samal ajal oli kaebuse esitajal võlad hankijate ees ja seetõttu ei ole laenu andmine sellises olukorras mõistlik ja see võib viidata raha väljaviimisele kaebuse esitajalt, samuti oli mõlema poole esindajaks üks ja sama isik. See väide võib iseenesest põhjendatud olla, kuid see asjaolu ei saa olla samal ajal iseenesest aluseks tulumaksu määramisele. TuMS § 52 lg. 2 p. 5 kohaselt on laenu andmine ettevõtlusega mitteseotud kuluks siis, kui seda antakse madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Muus olukorras laenu andmise maksustamisel TuMS § 52 lg. 2 p. alusel peaksid vastustajal olema küll väga head erilised põhjendused, et seda laenu väljamakset ettevõtlusega mitteseotuks pidada (näiteks pankrotikuritegu vms). 13 3-284/04 Vara soetamisena oleks põhjendatud käsitleda näiteks nõudeõiguse raha eest omandamist nõude loovutamise lepingu või faktooringu lepingu alusel. Ka siis ei ole alati veel põhjendatud väited, et nõudeõiguse tasu eest omandamisel on tegemist ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega. Lähtuda tuleks ka sel juhul ikka nõudeõiguse omandamise eesmärgist. Vastustaja väidab kaevatavas maksuotsuses (vt. lk. 31 T.lk 41 ), et laenu ei ole kaebuse esitaja andnud ettevõtlustulu saamise eesmärgil. Halduskohtu arvates on selline seisukoht väär. Antud laenulepingu järgi oli intressiks 8 % aastas. Seega saab kaebuse esitaja laenu andmisest tulu. Sel juhul ei oma tähendust, millal või millise graafiku alusel intressi makstakse. Tulumaksu määramise seisukohalt ei oma kohtu arvates tähendust alljärgnevad asjaolud: milline oli TSC Hulgi käive või koguvõlgnevuse ja omakapitali suhe ( vt. maksuotsuse lk. 31 – T.lk 41 ); kas laen väljastati sularahas või ülekandega või ühekorraga või osade kaupa, samuti kas ja kuidas oli laen tagatud, milline oli riski suurus jms. Kusjuures vastustaja ei ole väitnud, et laenu andmise näol oleks olnud tegemist näilise või teeseldud tehinguga. Isegi kui vastustaja nii väidaks, saaks kohaldada

§ 83

, millise sätted võimaldavad teatud juhtudel käsitleda tühiseid tehinguid maksustamisel õiguspärastena. Halduskohus leiab, kuivõrd kaebuse esitaja Gillian OÜ ei soetanud laenu andmisega TSC Hulgilt mingit vara, s.h. ettevõtlusega mitteseotud vara, siis puudus kaebuse esitajal alus ja kohustus laenu väljamakse summat 453 000 krooni ka deklareerida ja sellelt tulumaksu maksta. Kohtukulud ( riigilõiv) HKMS kohaselt tuleb poolele hüvitada kantud õigusabi kulud. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 mõistetakse välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema poolt kantud kohtukulud ja vastavalt lg 2 mõistetakse välja kaebuse esitaja kasuks tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja ei ole kohtukulude nõuet esitanud. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 10 krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 10 sätestab kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 3% vaidlustatavast summast, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni. Kuna kaebaja on tasunud vaidlusaluselt summalt riigilõivu 10 krooni, kuulub tasumata riigilõiv summas 4990 krooni kaebuse esitajalt välja mõistmisele. Kohus kohaldas Riigilõivuseadus § 37 lg 10 , HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1 ja p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 11.12.2007.a Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2007.a otsusega nr 3-04365. Ülle Polluks Kohtunik 14