2-06-1340/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja 05. november tsiviilkantselei koht 2007.a, Tallinn, Kentmanni Tsiviilasja number 2-06-1340

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni.

§ 405lg 2 kohaselt on kohus hageja 23.10.2007 ära kuulanud.

Kostja ei ole teavitanud soovist olla ärakuulatud. 7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 8.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tagastanud ettemaksu 25.10.
2. ja kostja on hagejale selgitanud olukorda kirjalikult.
3. VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 33 lg 1 järgi eelleping on 2 2-06-1340/34 kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel; lg 2 järgi, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
4. Hageja nõuab 11.10.
5. a sõlmitud korteri ostu-müügi kavatsuse protokolli (tl 5-8) p 2.3 järgi tuleneva kohustuse täitmist. 11.10.
6. a sõlmitud korteri ostu-müügi kavatsuse protokolli p 2.
7. järgi hageja ja kostja leppisid kokku, et notariaalselt tõestatud ostu-müügileping peab olema sõlmitud hiljemalt 11.11.2005.a. Sellest kokkuleppest nähtub, et pooled pidasid korteri ostu-müügi kavatsuse protokolli ostu-müügilepinguks, mille täitmiseks tuleb sõlmida asjaõigusleping. AÕS § 119 sõnastuse järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti; § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest järeldub, et kuna müügileping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis ei ole kostjal tekkinud kohustust, mille väljanõudmist hageja nõuab.
8. Kohus soovib rõhutada, et kostja käitumine tehingu ärajätmiseks oli vabandatav. Kostja on käitunud mõisliku inimesena tagastades ettemaksu ja teavitades olukorrast koheselt kui selgus takistus.
9. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud
10. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3