Obsah (10)

§ 146§ 149§ 100§ 89§ 93§ 145§ 1§ 148§ 151§ 147

3-06-2075 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2075 Haldusasi U.L.’a

) ja toimub kooskõlas kaitseväe juhataja 15.01.1999 käskkirjaga nr 22 kinnitatud kaadrikaitseväelaste atesteerimise juhendiga (edaspidi - Juhend). 21.12.2005 viidi läbi kaebuse esitaja korraline atesteerimine. Atesteerija kol-ltn R. Terras on atesteerimislehel märkinud kaebuse esitaja vastutustunde puudumisest tingitud korduvat ülesannete täitmise tähtaegade ületamist, omaalgatuse puudumist, varasemate kogemuste ja oskuste rakendamata jätmist ülesannete täitmisel. Atesteerimislehe kokkuvõtvas osas on atesteerija hinnanud kaebuse esitaja siiski ametikohale vastavaks, märkides vajaliku täiendõppena intensiivset inglise keele koolitust. Kõrgem atesteerija, osakonna ülem kolonel N. Väli on tulenevalt kaebuse esitaja ebaküpsusest strateegilisel tasandi ametikohal teenimiseks lisanud ettepaneku tema teenistuskäigu planeerimiseks. Ettepanekut põhjendab ta kaebuse esitaja motivatsiooni ja algatusvõime puudumisega rakendada omandatud teoreetilisi teadmisi teenistusülesannete täitmisel, samuti ebaõige info edastamisega oma ülemale. Kõrgem atesteerija on nõustunud atesteerija poolt antud hinnanguga, mille kohaselt kaebuse esitaja vastab ametikohale. 27.02.2006 on kaebuse esitaja tutvunud atesteerimistulemustega. Viitega

§ 146

lg-le 2 ja Juhendi p-le 2 märgivad vastustajad, et 04.07.2006 käskkirjaga nr 479P kohustas kaitseväe juhataja KJPS ülemat korraldama kaebuse esitaja erakorralise atesteerimise. Kaitseväe atesteerimiskomisjoni 15.09.2006 koosoleku protokollist nähtuvalt oli kaebuse esitaja erakorralise atesteerimise põhjuseks asjaolu, et pärast korralist atesteerimist hakkasid ilmnema puudujäägid kaebuse esitaja teenistusülesannete täitmisel ning tema allumatus ülematele. Kaebuse esitaja soovis tegeleda teadustööga ja asuda omandama doktorikraadi. Kui tema doktorantuuri suunamise taotlust koheselt ei rahuldatud, tekkis tal motivatsioonipuudus, mis väljendus teenistusülesannete täitmise vastu igasuguse huvi ja kohusetunde kadumises. Kaebuse esitaja ei täitnud nõuetekohaselt talle määratud teenistusülesandeid, viidates erinevatele põhjustele, mis takistasid teenistusülesande täitmist. Tema vahetu ülema hinnangul puudub kaebuse esitajal analüütiline võime, samuti häirib olulisel määral teenistuskohustuste täitmist tema inglise keele vähene valdamine. Kaebuse esitaja on hea praktik, võimekas kompaniiülem ja eritaktika instruktor, kes aga ei sobi tegema analüütilist tööd. Kolonelleitnandi ametikohal teeniv staabiohvitser peab olema analüütik ja suuteline täitma kõiki staabiprotseduure. Samuti ei ole kaebuse esitaja käitunud alati vanemohvitserile kohaselt: on esinenud vastuvaidlemist ülemale ja teadlikult puhkuse võtmist osakonna jaoks pingelistel perioodidel. 21.08.2006 toiminud erakorralise atesteerimise käik ning kaebuse esitaja teenistusele antud hinnang on fikseeritud atesteerimislehel. 18.09.2006 kinnitas KJPS ülem kaitseväe juhataja ülesannetes atesteerimiskomisjoni otsuse kooskõlas

§ 149lg-ga 3.

20.09.2006 tutvustati kaebuse esitajale allkirja vastu atesteerimiskomisjoni otsust. Ülaltooduga on vastustajad selgitanud, et erakorralise atesteerimise ning sellele järgnenud vaide lahendamise menetluse läbiviimisel on järgitud

-t, Juhendit ja kaitseväe atesteerimiskomisjoni töökorda.

sätestab kaadrikaitseväelase teisele ametikohale ümberpaigutamise regulatsiooni, mis võimaldab teatud tingimustel kaadrikaitseväelase vabastada ametikohalt ja määrata madalamaastmelisele ametikohale. Kaitseväe juhataja andis oma 22.09.2006 käskkirja nr 673P

§ 100p 2 alusel.

Vastustajad ei nõustu kaebaja väitega, et ametikoha ametijuhendi puudumise tõttu pole võimlik atesteerimisel tema teenistusele hinnangut anda. Hinnangu andmine ei sõltu ainult konkreetse ametikoha ametijuhendi olemasolust, hinnata saab igapäevaste teenistusülesannete täitmist, samuti töötulemusi ja saavutusi ning võimeid ja isikuomadusi. Osakonna põhimääruses sätestatud jaoskonna põhiülesannete loetelu alusel on võimalik kindlaks määrata jaoskonna vanemstaabiohvitseri teenistusülesandeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3 14.12.1998 määrusega nr 273 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustiku“ (edaspidi – Sisemäärustik) p 6 alap-le 3 on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, [...] teadma ja täpselt täitma oma ametikohustusi, alluma ülema käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Kaebuse esitajale on korduvalt pakutud võimalusi osaleda inglise keele kursustel, muuhulgas pikaajalistel inglise keele kursustel Kanadas. Eeltoodu alusel leiavad vastustajad, et kaebus on esitatud alusetult, ning paluvad jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Käesolevas asjas on U.L. vaidlustanud kaks haldusakti: tema suhtes 21.08.2006 toimunud erakorralise atestatsiooni otsuse ja kaitseväe juhataja 22.09.2006. a käskkirja nr 673P, millega kaebaja eelmärgitud atestatsiooni tulemusena vabastati oma seniselt ametikohalt ja viidi üle madalamale ametikohale.

§ 100

p 2 kohaselt kaadrikaitseväelase võib seniselt ametikohalt vabastada ja määrata madalamaastmelisele ametikohale (ametikohal alandada), kui ta on atesteerimistulemuste põhjal tunnistatud senisele ametikohale mittevastavaks.

§ 89

lg 1 p 1 järgi kaadrikaitseväelane määratakse sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastatakse ametikohalt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kaadriohvitseri määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväes kaitseväe juhataja. Analoogselt sätestab rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 3 p 14, et kaitseväe juhataja kaitseväe juhina määrab ametisse ja vabastab ametist kaitseväes ja Kaitseliidus kaadriohvitsere ja kaadriohvitseride ametikohtadel teenivaid kaitseväeametnikke. Sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt kaitseväe juhataja õigusakt on käskkiri.

§ 93

lg 1 p 7 näeb kaadrikaitseväelase ametikohalt vabastamise alusena ette mittevastavuse ametikohale. Arvestades eelviidatud sätteid ning asjaolu, et erakorralise atestatsiooni otsuse järgi oli mjr U.L. tunnistatud oma senisele ametikohale mittevastavaks, samuti kaevatud käskkirjas toodud käskkirja andmise aluseid, leiab kohus, et kaitseväe juhataja 22.09.2006. a käskkiri nr 673P on formaalselt igati õiguspärane haldusakt. Nimetatud käskkiri võiks osutuda sisuliselt õigusvastaseks ja kaebaja õigusi rikkuvaks üksnes juhul, kui kohus tuvastab, et U.L.a seniselt ametikohalt vabastamise ja tema madalamaastmelisele ametikohale määramise ajendiks olnud erakorraline atesteerimine ja selle lõppjäreldused (otsus) olid õigusvastased. Kui kohus teeb aga kindlaks, et kaebaja erakorralisel atesteerimisel ning tema vaide lahendamisel on järgitud

-t, Juhendit ja kaitseväe atesteerimiskomisjoni töökorda, nagu väidavad vastustajad, siis jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Seega asub kohus kontrollima, kas eeldused kaitseväe juhataja 22.09.

1. a käskkirja nr 673P andmiseks olid nõuetekohaselt täidetud.
2. Antud juhul ei ole U.L. seadnud kahtluse alla kaitseväe juhataja õigust määrata tema suhtes läbi viia erakorraline atesteerimine. Selleks ei oleks ka põhjust, kuna

§ 146

lg 1 kohaselt korralisele atesteerimisele kuulub kaadrikaitseväelane, kellel jooksval aastal täitub kaks aastat eelmisest atesteerimisest, lg 2 kohaselt aga erakorralisele atesteerimisele teenistuse huvides kuulub kaadrikaitseväelane lepingut sõlmiva ülema käskkirja alusel mitte varem kui neli kuud pärast korralist atesteerimist. Nähtuvalt toimikumaterjalidest oli kaebaja viimane korraline atesteerimine toimunud 21.12.2005 /tl 54-57/, seega viidi erakorraline atesteerimine läbi mitte varem kui seaduses lubatud.

§ 145

lg 1 kohaselt on kaadrikaitseväelase atesteerimine kaadrikaitseväelase sõjalise ja erialase ettevalmistuse, kvalifikatsiooni, töötulemuste ja saavutuste ning tema võimete ja isikuomaduste hindamine, lähtudes tema ametikohale esitatavatest nõuetest. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 on atesteerimise eesmärk kaadrikaitseväelase ametikohale vastavuse 4 hindamine, edasise teenistuse ning täiend- ja väljaõppe planeerimine.

§ 145

lg 3 järgi kaadrikaitseväelase plaaniline atesteerimine viiakse läbi üks kord kahe aasta jooksul vastavalt kaitseväe juhataja kinnitatud atesteerimiskorrale. Pidades silmas eelmärgitud atesteerimise seadusjärgset mõtet ja eesmärki ning arvestades viimase korralise atestatsiooni mitte väga ühest ja vaieldamatut järeldust U.L.a ametikohale vastavuse osas, samuti tunnistajate kol-ltn R. Terrase ja kolonel N. Väli ütlusi kaebuse esitaja teenistussesuhtumise kohta selle atesteerimise järgselt, millel kohus peatub täpsemalt edaspidi, leiab kohus, et neil asjaoludel oli erakorralise atesteerimise läbiviimine U.L.a suhtes tema ametikohale vastavuse hindamiseks igati põhjendatud.

1. Asjaolule, et viimase korralise atesteerimise otsus – vastab ametikohale – ei sündinud mitte veenvalt ja kergelt, viitavad nii atestatsioonilehel kui ka kaebuses märgitu, kus kaebaja kirjeldab eriarvamusi atesteerija ja kõrgema atesteerija vahel ja atestatsioonilehel tehtud parandusi. Atesteerija kol-ltn R. Terras on atesteerimislehel märkinud kaebuse esitaja kohta järgmist: korduvalt on esinenud ülesannete täitmise tähtaegadest mittekinnipidamist; suhtub paindlikult tööaega, ilma otsese ülemaga arutamata; ei rakenda oma kogemusi ja oskusi ülesannete täitmisel; puuduvad oma ideed või ei tutvusta neid; vajab intensiivset inglise keele koolitust. Tunnistajana kohtus ütlusi andnud kol-ltn R. Terras selgitas, mida tähendas leebe väljend „paindlik suhtumine tööaega“: kaebaja lahkus töö juurest oma äranägemisel, selleks ülemalt luba küsimata/talle ette kandmata /tl 113/. Kõrgem atesteerija, tollane osakonna ülem kolonel N. Väli on märkinud nimetatud atestatsioonilehel, et mjr Leppmetsal puudub motivatsioon ja algatusvõime omandatud teoreetilisi teadmisi rakendada, samuti on esinenud ebaõige info edastamist oma ülemale. Kõrgem atesteerija on leidnud, et mjr Leppmets pole küps strateegilisel tasandil teenimiseks. Ka tunnistajana ütlusi andnud kolonel N. Väli nimetas kaebaja ebakorrektsust, mis väljendus teenistusest lahkumises ilma ülemat informeerimata ja selleks luba küsimata, puhkusele minekus sellekohase avalduse esitamisega samal päeval, millega pani ülema sisuliselt fakti ette jm /tl 111/. Kol-ltn R. Terrase sõnul vestles ta kaebajaga pärast nimetatud korralist atesteerimist, lubades mitte suhtuda temasse eelarvamusega ja anda talle võimalus näidata end positiivsest küljest /tl 113/.
2. Vaidlusaluse erakorralise atesteerimise lehelt nähtuvad on atesteerija, kol-ltn R. Terrase poolt kaebaja kohta antud järgmised iseloomustused/hinnangud: teenistusest lahkumine ilma vahetu ja otsese ülema nõusolekuta ning osakonna pingeliste ülesannete püstitamise hetkel lahkumine (iseloomustamaks vastutustunnet); ei anna omapoolset panust töösse omal algatusel, ei paku välja ideesid, teostatud analüüsid ei ole pädevad ja nende koostamiseks kulub liiga palju aega, puudulik keeleoskus ja initsiatiivi puudumine (iseloomustamaks eneseteostusvõimet); täielikult puudub motivatsioon ja huvi osakonna tegevusvaldkonna vastu (iseloomustamaks muid isikuomadusi, elukutse mõistetavust jms). Neil asjaoludel on atesteerija teinud ettepaneku tunnistada mjr U.L. ametikohale mittevastavaks ja määrata ta madalamale ametikohale. Eeltoodud otsusega nõustus ka kõrgem atesteerija, KJPS ülem brigaadikindral Alar Laneman. Kohtuistungil selgitas kol-ltn R. Terras täiendavalt atestatsioonilehel märgitut. Tunnistaja ütluste kohaselt ei jäänud ta rahule kaebaja poolt ülesannete täitmisega: tema „kirjandid“ vajasid kas tunnistaja enda poolt ümbertegemist või tagastamist parandamiseks kaebajale, kuna need olid väheanalüütilised, väheläbimõeldud, ei andnud vastust kõigile küsimustele ega sisaldanud iseseisva mõtlemise panust. Kaebajal puudus omapoolne huvi ja initsiatiiv, töö koordineerimine teiste osakondadega oli ebapiisav ning ka talle antud negatiivne tagasiside ei pannud kaebajat oma puudusi kõrvaldama. Tunnistaja sõnul teeb praegu igaüks viieteistkümnest töötajast rohkem kui U.L. jõudis teha /tl 113-114/. 5 Tunnistaja kolonel N. Väli ütlustest nähtuvalt takistas kaebajal tööd ebapiisav inglise keele oskus, mis võimaldas talle anda läbitöötamiseks vaid siseriiklikke dokumente ja ei võimaldanud seega teda kasutada täie jõuga. Analüütiliseks tööks oli kaebaja teoreetiline ettevalmistus piisav, kuid tema analüüsid (sh ülesehitus ja vormistuslik külg) olid nõrgad, kaebaja ettevalmistusele mittevastavad. Tunnistaja sõnul tuli tal mõnigi kord kaebaja tööd ümber teha, et need võiks ülemale esitada. Kaebajal puudus initsiatiiv, ta sulgus oma kabinetti, ei kandnud ette, kas töö on valmis või mitte, ei küsinud ise tööd juurde. Ta kas ei suutnud või ei tahtnud tööd teha. Ülesannete täitmisel oli tähtaegade ületamisi, tähtajast kinnipidamisel aga polnud töö kvaliteetne. Alguses oli U.L. tubli, siis aga „käis mootor ajapikku maha“ /tl 111/. Eeltoodust nähtub, et puudusi teenistusülesannete täitmisel ja oma suhtumises töösse, millele oli osundatud korralisel atesteerimisel ja vestlustes ülematega ning milliste kõrvaldamiseks oli kaebajale antud nn teine võimalus, ei olnud mjr U.L. kõrvaldanud, vaid need olid pigem süvenenud. Sellest tulenevalt on tehtud ka otsus: tunnistada U.L. ametikohale mittevastavaks ja määrata ta madalamale ametikohale.
3. Hinnangu andmine kaadrikaitseväelase vastavusest/mittevastavusest ametikohale on selleks pädevate isikute diskretsiooniotsus, mille õiguspärasust saab kohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei ole pädev asuma atesteerija asemele ja hindama, kas kaebaja vastab tegelikult kaitseministri
4. veebruari
5. a määruse nr 3 „Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded” § 6 lg-s 5 toodud vanemohvitseri kvalifikatsiooni nõuetele. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ehkki kaebaja väidab end vastavat kõigile neile nõuetele, viitavad atesteerimisel antud hinnang, tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid /tl 94-96, 99/ siiski sellele, et vähemalt § 6 lg 5 p 7 nõue - kahe võõrkeele (neist vähemalt üks ametlik NATO töökeel) oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega või ühe võõrkeele (ametlik NATO töökeel) oskus kõrgtasemel – ei ole kaebaja puhul täidetud. Samuti ei saa kohus hinnata atestatsiooniotsuse otstarbekust, kuid tal on võimalik kontrollida, kas diskretsiooni teostamisel on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid ja norme.

§ 1

lg 3 järgi selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi – HMS) sätteid, arvestades

erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega järgnevalt kohus asubki kontrollima, kas U.L.a erakorralisel atesteerimisel ja lõppjärelduste tegemisel on järgitud õigusnorme ja ülalmärgitud nõudeid. 6. Kohus leiab, et kaebuse esitaja erakorraline atesteerimine vastas põhimõtteliselt

§ 145

lg-s 1 toodud kaadrikaitseväelase atesteerimise sisule/mõttele ja lg-s 2 toodud atesteerimise eesmärgile. Vastavalt

§ 148

lg-le 1 kaadrikaitseväelast atesteerib tema vahetu ülem – atesteerija –, kelle alluvuses on atesteeritav teeninud vähemalt 3 kuud. Atesteerija annab tema poolt koostataval ja teenistuslehele lisataval atesteerimislehel hinnangu atesteeritava teenistuse kohta. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 atesteerija vahetu ülem – kõrgem atesteerija – annab hinnangu nii atesteerija kui ka atesteerimise käigu kohta. Antud juhul on erakorralise atesteerimise viinud läbi mjr U.L.a vahetu ülem – KJPS analüüsija planeerimisosakonna ülem kol-ltn Riho Terras, hinnangu atesteerija ja atesteerimise käigu kohta on andnud kõrgema atesteerijana KJPS ülem brigaadikindral Alar Laneman, nõustudes atesteerija hinnangute ja ettepanekuga – seega tegemist on selleks pädevate ja õigustatud isikutega.

§ 145

lg 3 volitusnormi alusel kinnitatud Juhendi /tl 48-49/ p 1 kohaselt kaadrikaitseväelase atesteerimise eesmärgiks on õiglaselt hinnata kaadrikaitseväelase vastavust ametikohale, st kas atesteeritav on õige kaitseväelane õigel ajal õiges kohas. Selleks 6 selgitakse välja kaitseväelase võimed ja isikuomadused ning juhitakse tähelepanu neile võimetele ja isikuomadustele, mis vajavad edasise teenistuse huvides täiustamist või parandamist, samuti määratakse kindlaks kaitseväelase karjääri lähemad ja kaugemad perspektiivid ning selgitatakse välja tema enda nägemus edasisest teenistusest. Ühtlasi saadakse ülevaade ülema poolt varem püstitatud ülesannete täitmisest. Juhendi p-st 2 nähtuvalt viiakse erakorraline atestatsioon läbi, kui tekib kahtlus kaitseväelase sobivuses antud ametikohale. Kohus on eelnevalt näidanud, et kaebaja ülematel oli tekkinud kahtlus selles osas, kas mjr U.L., vaatamata oma heale teoreetilisele ettevalmistusele ja väljaõppele, on õige kaitseväelane õigel ajal õiges kohas. Kaadrikaitseväelase atesteerimise täpsem kord on sätestatud eelmärgitud Juhendis, kus p-s 4 on toodud atesteerimise etapid ning täpsustatud, mida ja kuidas hinnatakse.

§ 151

lg 1 kohaselt atesteerija teeb atesteerimislehe kokkuvõtvas osas ühe järgmistest ettepanekutest: tunnistada ametikohale vastavaks ja kõrgemaastmelisele ametikohale ülendamise vääriliseks, tunnistada ametikohale vastavaks, tunnistada ametikohale mittevastavaks ja määrata madalamaastmelisele ametikohale või tunnistada ametikohale mittevastavaks ja vabastada tegevteenistusest. Vastavalt

§ 151

lg-le 2 atesteerimislehe kokkuvõtvasse osasse võib lisada täiendava ettepaneku atesteeritava teenistuskäigu planeerimiseks. Atesteerija esitab atesteerimislehe kõrgemale atesteerijale, kes pärast atesteerimise kokkuvõttega tutvumist annab kirjaliku hinnangu atesteerimislehe kokkuvõtvas osas esitatud ettepaneku põhjendatuse ja atesteerimiskäigu kohta. Esitatud ettepanekuga mittenõustumine peab olema motiveeritud. Vastavalt

§ 147

lg-le 2 atesteerimistulemused tehakse atesteeritavale teatavaks allkirja vastu 10 tööpäeva jooksul, arvates atesteerimise toimumise päevast. Atesteeritaval on õigus lisada atesteerimislehele omalt poolt kirjalik seletus. Kohus on seisukohal, et 21.08.2006 toimunud mjr U.L.a erakorralise atesteerimise käik ning kaebuse esitaja teenistusele antud hinnang on fikseeritud atesteerimislehel kooskõlas eelmärgitud Juhendi ja

nõuetega.

1. Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et KJPS analüüsi- ja planeerimisosakonna teenistujatel puudusid ametijuhendid. Tunnistajad kolonel N. Väli ja kol-ltn R. Terras selgitasid nende puudumise põhjusi (kaadrinappus ja pidev nn tulekustutamine, mis sundis kõiki tegelema praktiliselt kõigi osakonna või vastava jaoskonna ülesannete hulka kuuluvaga, struktuurimuudatused jms). Samas kohus nõustub vastustajatega, et konkreetsete ametijuhendite puudumine ei takistanud kaebaja erakorralist atesteerimist ning tema ametikohale vastavusele hinnangu andmist. Kohus märgib, et ametijuhendid puudusid ka kaebaja viimase korralise atesteerimise ajal ja siis ei näinud kaebaja selles probleemi. Asja materjalidest, õigusnormidest ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli piisavalt alusdokumente mjr U.L.a ametikohale vastavuse hindamiseks. Esiteks, kaitseväe juhataja 08.06.2005 käskkirjaga nr 116 kinnitatud analüüsi- ja planeerimisosakonna põhimääruses on toodud nii osakonna põhiülesanded (p 12) kui ka osakonna planeerimisjaoskonna ülesanded osakonna põhiülesannete täitmiseks ( p 14). Teiseks, viimatinimetatud planeerimisjaoskonna ülesannete täpsustamiseks olid välja töötatud ja töötajatele elektroonilisel teel teatavaks ja kättesaadavaks tehtud ametiülesannete kirjeldused (ametijuhendite mustandid) /tl 110/, mis jäid kehtestamata ülalmärgitud põhjustel. Kolmandaks, Sisemäärustiku p 1 kohaselt määrab see kindlaks muu hulgas kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted, kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid, väeosa ja allüksuse põhilistele ametikohtadele määratud isikutele esitatavad nõuded, nende võimupiirid, õigused, kohustused ja vastutusala. Sisemäärustiku p-s 6 on sätestatud kaitseväelase kohustused, sh kaitseväelane on kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ametikohustusi, alluma ülema käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest, pidevalt 7 täiendama oma teadmisi ja oskusi, ette kandma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest, vajadusel abistama teistel kaitseväelastel täita neile antud ülesandeid ja käske. Sisemäärustiku p 8 järgi kõikides teenistusse puutuvates küsimustes on igal kaitseväelasel õigus pöörduda oma vahetu ülema poole, tulenevalt p-st 9 kohustuste ja käskude täitmata jätmist ei tohi kaitseväelane vabandada vajalike teadmiste ja oskuste puudumisega. Tal on õigus igasuguste arusaamatuste ja tekkivate raskuste puhul ülemalt või kaasteenijatelt nõu küsida. Kui see pole võimalik, peab kaitseväelane otsustama ja tegutsema oma parima äranägemise järgi. Sisemäärustiku p-st 14 nähtub, et ülema suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Täitmisviisi valib käsusaaja, kusjuures vajaduse korral on käsuandja kohustatud täiendama käsku asjakohaste juhistega. Kui käsusaaja ei saanud käsust aru, peab ta käsuandjalt küsima selgitust. Käsu täitmisest tuleb käsuandjale ette kanda, kui käsuandja seda käsu andmisel nõudis. Tunnistajate ütlustest ilmnes, et mjr U.L. pidigi suures ulatuses täitma oma teenistusülesandeid ülemate käskude alusel, kuna osakond oli alakomplekteeritud ja ühelgi töötajal ei olnud võimalik piirduda vaid rangelt oma ametikoha järgsete ülesannetega. Kaebaja ei ole väitnud, et talle antud ülesanded on olnud talle arusaamatud, vajadusel on ta ka asja täpsustanud ja küsinud täiendavaid juhtnööre /tl 63/. Osundatud Sisemäärustiku sätted eeldavad kaitseväelaselt muu hulgas aktiivsust ja initsiatiivikust, mille puudumist kaebajal on atesteerimisel tõdetud. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et atesteerijatel oli piisavalt dokumente, õigusnorme ja kriteeriume, millest lähtuvalt hinnata atesteeritava toimetulekut oma tööga, töössesuhtumist, kaitseväedistsipliinist kinnipidamist jms ehk tema vastavust oma ametkohale. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaitseväedistsipliinist kinnipidamise hindamisel ei ole ohvitseri puhul ainsaks kriteeriumiks temal kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kohus nõustub vastustajatega selles, et ohvitseri karistamine peaks olema äärmuslik abinõu, kui vestlustest, tähelepanujuhtimistest ja suuliste märkuste tegemisest ei piisa. Et ohvitseri, kellelt eeldatakse suuremat teadlikkust ja vastutustunnet, koheldakse reakaitseväelasest mõnevõrra erinevalt, näitavad ka kaitseväe distsiplinaarseaduses ohvitseride osas sätestatud teatavad erisused. Ka võib puhkuse kasutamine osakonnale kõige pingelisemal ajal olla küll iseenesest juriidiliselt korrektne, kuid iseloomustab samas ka kaadrikaitseväelase kohuse-, missiooni- ja vastutustunnet.
2. Järgnevalt peatub kohus kaebaja väidetel, et talle ei ole võimaldatud täiendõpet, sh inglise keele õpet. Mis puudutab nn pikaajalist Kanada keeleõppekursust, siis selles osas on poolte väited vastuolus: vastustajad väidavad, et kaebajale pakuti selles osalemise võimalust, kaebaja eitab seda. Samas ilmnes kaebaja seletusest, et seoses abikaasa sünnitusega ei oleks tal olnud võimalik selles ka osaleda /tl 108/. Ka kaebaja vaide lahendamisel kaitseväe atesteerimiskomisjonis on ltn Meelis Vilippus kinnitanud, et et mjr U.L.ale anti võimalus osaleda inglise keele kursustel Kanadas, millest ta keeldus isiklikel põhjustel /tl 61/. Seetõttu peab kohus vastustajate sellekohaseid väiteid usaldusväärsemateks. Samuti on ümber lükatud U.L.a väited, et talle pole üldse võimaldatud inglise keele õpet ja et ainus kord, kui ta õppima pääses, siis jäi see pooleli temast mitteolenevatel põhjustel, seoses õppusega „Kevadtorm 2005”. StSVÕK Üksik-sidepataljoni 18.12.2006 kirjast KJPS-le nähtub, et mjr U.L. osales ajavahemikul 17.01.-19.06.2005 inglise keele II astme kursustel (sobivat algajatele mõeldud kursust talle ei leitud). Nimetatud kursus ei jäänud pooleli, vaid selles oli üksnes planeeritud paus seoses eelviidatud väliõppusega. Kursuse lõpus, 20.06.2005 sooritas kaebaja ALCPT testi tulemusele 50 punkti maksimaalselt 100 võimalikust punktist. Kuna testigrupi nõue II astme STANAG 6001 eksamist osavõtuks oli 65 punkti, siis kaebaja ei kvalifitseerunud eksamile /tl 94, 99/. Samas nähtub KJPS personaliosakonna ülema kirjast StSVÕK Üksik-sidepataljoni ülemale, et mjr U.L. tööülesanded eeldavad head inglise keele oskust ja et varasem ALCPT testi tulemus oli tal 58 punkti. Eeltoodu tõendab üheltpoolt, et 8 kaebajale on võimaldatud inglise keele koolitust, teisalt aga seda, et kaebaja keeleoskus ei vasta tema täidetud ametikohal nõutavale. Tegelikult on kaebaja ka oma vaides kaitseväe atesteerimiskomisjonile võtnud omaks, et ta sooritas ALCPT testi tulemusele 50 (tegelikult – 51) 100 võimalikust maksimaalsest punktist (testimine leidis aset tükk aega pärast „Kevadtorm 2005” lõppu!) ning et puudulik keeleoskus on läbivalt olnud kirjas tema kõigis viimastes atestatsioonides /tl 6/. Muude koolituste osas on selgunud järgmine. Kaebaja väidab, et teda ei ole kaasatud kaitseväe sisestele kaitseplaneerimist käsitlevatele konverentsidele, teabepäevadele, seminaridele. Tunnistaja kol-ltn R. Terras selgitas aga kohtule, kuidas ta andis kaebajale ülesande organiseerida kaitseplaneerimisalane seminar ja kuidas kaebajapoolne töötulemus teda ei rahuldanud /tl 113/. Samas, nii atesteerija kol-ltn R. Terras kui ka teine tunnistaja kolonel N. Väli pidasid mõlemad mjr U.L.a senist teoreetilist sõjaväelist ettevalmistust täiesti piisavaks vanemstaabiohvitseri ametikohal (loodi alles alates
3. a) töötamiseks. Vastustajate esindaja ja tunnistajate sõnul ei olnud kaitseplaneerimist võimalik Eestis õppida niivõrd väljaspool ametikohta, kuivõrd eelkõige teenistusülesannete täitmise käigus, töötades selleks läbi teiste riikide praktikat. Tunnistaja kolonel N. Väli märkis, et täna saab kaitseplaneerimist õppida üksnes inglise keeles, NATO raames Saksamaal. Just seetõttu saadetigi kaebaja kõigepealt inglise keele kursustele /tl 110/. Tunnistaja kol-ltn R. Terras aga leidis, et kaebaja on saanud Soomes viimase astme hariduse, ja arvestades seda, kui palju on riik juba kulutanud kaebaja väljaõppele, ei pidanud tema vajalikuks kaebaja mingitele kursustele saatmist /tl 114/. Neil asjaoludel, pidades silmas seda, et kaebaja teadmiste taset (v.a võõrkeeleoskus) ei ole antud juhul seatud kahtluse alla, leiab kohus, et erialaste kursuste puudumine ei mõjutanud antud juhul kuidagi atestatsiooni lõppjäreldusi. Vastupidi, mõlemad tunnistajad rõhutasid, et mjr U.L.a teoreetiline ettevalmistus lubas oodata temalt märksa paremaid töötulemusi. Atestatsiooni tulemuse õiguspärasust ei mõjuta ka asjaolu, et ülemad ei toetanud kaebaja soovi asuda õppima Soome Maakaitsekõrgkooli doktorantuuris. Õppima suunamine/lubamine on alati seotud nii teenistusalaste vajaduste kui ka õppida sooviva isikuga, sh tema karjääri planeerimisega. Kaadrikaitseväelasel puudub subjektiivne õigus nõuda, et talle igal juhul võimaldatakse töö kõrvalt/arvel teadustöö tegemist. Nähtuvalt KJPS personaliosakonna ülema kolonel Ants Kiviselg`i vastusest U.L.a sellekohasele taotlusele on äraütlemise põhjuseks olnud nii kaebaja inglise keele oskuse madal tase, vähene staabitöö kogemus kui ka tema mitteosalemine välismissioonil (välisteenistuses). Seetõttu toetatakse mjr U.L.a edasiõppimist doktoriõppes mitte varem kui
4. a /tl 20/.
5. Vastavalt

§ 147

lg-le 3 atesteerimistulemustega mittenõustumise korral võib atesteeritav esitada atesteeriva ülema kaudu kaitseväe atesteerimiskomisjonile vaide 10 päeva jooksul, arvates atesteerimistulemuste teatavakstegemise päevast. Antud juhul on kaebaja seda õigust kasutanud ja esitanud 08.09.2006 sellekohase vaide, mille motiivid kattuvad põhiosas kohtukaebuse motiividega.

§ 149

lg 1 kohaselt KJPS juures tegutseva kaitseväe atesteerimiskomisjoni esimeheks on KJPS ülem ja liikmeteks kaitseväe juhataja määratud kaadikaitseväelase teenistuskäiku planeerivad ülemad ning kaitseministri nimetatud Kaitseministeeriumi ametnikud. Sama paragrahvi lg 2 järgi vaie lahendatakse 10 tööpäeva jooksul, arvates vaide saamisest ning lg 3 järgi kaitseväe atesteerimiskomisjoni töökorra ja atesteerimiskomisjoni otsuse kinnitab kaitseväe juhataja. Kaitseväe juhataja 16.11.2000 käskkirjaga nr 605 kinnitatud „Kaitseväe atesteerimiskomisjoni töökorra“ p-st 5 tulenevalt komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. Komisjoni otsus kantakse kaadrikaitseväelase teenistuslehele. 9 Kohus leiab, et kaitseväe atesteerimiskomisjoni 15.09.2006 koosoleku protokoll (edaspidi Protokoll) vastab sellele esitatud nõuetele /tl 59-64/. Brig-kin A. Laneman taandas end komisjoni esimehe kohalt seoses kõrgemaks atesteerijaks olemisega. Protokollist nähtuvalt on kaebuse esitaja atesteerimist, sellega seoses esitatud vaiet ja kaebaja isikut igakülgselt (ka kaebaja positiivseid omadusi analüüsides) käsitletud, kuulatud ära asjassepuutuvad isikud, sh kaebuse esitaja. Komisjon on arutelu põhjal üksmeelselt leidnud, et vaie tuleb jätta rahuldamata ja atestatsioon on kehtiv. Märkimisväärne on sealjuures ltn M. Vilippuse tõdemus: „Arvestades erinevate ülemate kommentaaridega, kelle alluvuses on mjr Leppmets teeninud, siis ei ole võimalik, et nad kõik on teda valesti hinnanud“. Ülaltoodu arvestades on kohus kokkuvõtteks seisukohal, et kaebuse esitaja erakorraline atesteerimine ja selle tulemusena tehtud otsus on õiguspärased ning kaebaja õigusi ei ole sellega rikutud. Järelikult on kaitseväe juhataja 22.09.2006. a käskkiri nr 673P ka sisuliselt õiguspärane haldusakt ja U.L.a kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 10. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 järgi kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et vastustajad ei ole kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad kõigi menetlusosaliste võimalikud kohtukulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 10