lg 1 ja 2 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
lg 1 järgi peab kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. Käesolevas asjas on viidatud vaidlusaluseks õiguseks üürileandja pandiõigus. VÕS § 305 lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. VÕS § 307 lg 1 järgi, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada
Analüüsitava kaitsenormistiku eesmärk on seega üürileandja õiguste kaitse. Oluline on märkida, et nimetatud pandiõiguse teostamist ei välista ainuüksi see, et asi kuulub kolmandale isikule. Pandiõiguse teostamine on välistatud üksnes juhul, kui üürileandja teadis või pidi teadma kolmanda isiku õigusest vaidlusalustele asjadele. Samuti siis, kui asi oli kolmandalt isikult varastatud, kadunud või muul viisil kolmanda isiku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Mööbel ning kodutehnika on kohtu hinnangul vallasasjad, mis kuuluvad VÕS § 305 lg 1 tähenduses ruumi üürimisel selle sisustusse ning selle kasutamise juurde, olles seega pandi tavaliseks esemeks. Samuti ei ole mõistlikult eeldatav, et korteris asunud asjad, peale üürnik J K riiete, kuulusid nimelt hagejale, mitte üürnikule. Nii hageja kui ka üürnik J K kasutasid üürilepingu eset kui elukaaslased ühise elukohana. Eeltoodust järelduvalt jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et korteris asunud mööbel ja kodutehnika võisid olla pandi esemeks, sest nende hagejale kuulumine ei ole VÕS § 305 lg 3 mõttes eeldatav. Samas tuleb arvestada, et VÕS 305 lg 4 järgi kohaldatakse üürileandja pandiõigusele asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandipidaja (kostja) kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma ning asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama. Nimetatud sätte lg 1 p 3 järgi on pandipidaja kohustatud tema süül panditud asjale tekkinud kahju pantijale hüvitama. Asja tuleb hoida heaperemehelikult ning teha sellele vajalikke kulutusi. Kuna käesoleval ajal ei ole vaidlusaluseid asju säilinud, tähendab see pandiõiguse lõppemist ning sellest tulenevat kahju hüvitamist. Süü puudumise tõendamise koormus lasub kostjal kui pandipidajal, mida antud juhul aga toimunud ei ole. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et VÕS 305 lg 2 järgi ei ulatu pandiõigus asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 49 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata järgmistele asjadele: 1) isiklikke asju ning maja- ja köögitarbeid, riietusesemeid, pesu, voodeid ega muid hädapäraseid majapidamises kasutatavaid asju, mida on võimalik jätta võlgniku olmevajaduste rahuldamiseks tema kasutusse, arvestades ka võlgnevuse suurust; 2) võlgnikule ja tema perele ning majaabilistele üheks kuuks vajalikke toiduaineid ega eluhoone kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminevat kütet või, kui selleks ajaks ei ole selliseid varusid ja nende muretsemine ei ole muul teel tagatud, siis varu soetamiseks vajalikku rahasummat; 3) põllumajandusega tegeleva isiku seadmeid, kariloomi, väetisi ega põllumajandussaadusi, kui need on võlgnikule vajalikud tema enda ja tema pere hädavajalikuks ülalpidamiseks või põllumajanduse jätkamiseks kuni järgmise selle kultuuri või sama laadi kultuuri saagini; 4) füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid; 5) raamatuid või muid esemeid, mida võlgnik või tema pere liige kasutab õppetöös või kultustoimingutes; 6) raamatupidamisdokumente, perekonnaürikuid, abielusõrmuseid, ordeneid ega aumärke; 7) kunstjäsemeid, prille ega muid kehapuude tõttu vajalikke abivahendeid, mida võlgnik või tema pere liige kasutab; 8) võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikke esemeid; 9) kinnisasja päraldisi; 10) piiratud tsiviilkäibega riigivara; 11) riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvat museaali; 12) muid esemeid, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega. ( 07.02.2001 jõustunud redaktsioon). Võrreldes hagis loetletud asjade nimekirja TMS § 49 sätestatuga, on järeldatav, et kostja kui üürileandja pandiõigus ei saa laieneda riietele, köögirätikutele, voodipesule ja hädapäraselt kasutatavatele asjadele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on analoogilise vaidluse lahendamisel märkinud, et kostja poolt tagastamata vara on käsitatav hageja kaotsiläinud varana, andes alust kahju hüvitamise nõudeks (kohtuasi nr 3-2-1-02). Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 1043, mille järgi teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekkimise eest vastavalt seadusele. Järgnevalt kohus analüüsib, kas vaidlusaluste asjade omanik oli hageja. Samuti, milliste asjade osas ning, mis ajani pandiõigust üldse teostati, sest osa asju on hagejale juba enne kohtusse pöördumist tagastatud (toim lk 95, hageja allkirja pesu ja riiete vastuvõtmisest, esemete loetelu dokument ei sisalda). Kohus peab mõistlikuks märkida, et hageja on vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele oma tõendamiskohustust puudulikult täitnud.
kohaselt lasub omandi kaitse hagi esitamisel asjaolude tõendamise kohustus omanikul, seega hagejal. 06.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.