Obsah (5)

§ 405§ 230§ 5§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 02. oktoober 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-05-8201 Menetl

§ 405

lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 02.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid ning nõude loovutamise lepingu nr NL200405AO ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid on avaldatud 02.07.2007.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud tähtajaline (tähtajaga üks aasta) XXX Lepingu nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 3163,69 krooni (mis vastavalt 20.04.2005.a. saldo kinnitusele koosneb telefonimaksetest 1770,00 krooni, kõneteenused 393,69 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni) ja viivise põhivõla ulatuses summas 3163,69 krooni. Kostja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksu: 354,00 krooni kuumaks Q60 ja 1800,00 krooni telefoni Nokia 3110 eest, kokku 2154,00 krooni. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 05.03.1999.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale 01.02.1999.a. esitatud lõpparve nr 373543, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksetest 1770,00 krooni, kõneteenused 393,69 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni. 15.05.2007.a. hageja poolt esitatud haginõude selgituses, selgitab hageja, et saldo teatisele on ekslikult kõneteenused märgitud summas 393,69 krooni, tegelikult peab olema 39,69 krooni. XXX Mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste punkt 9.

1. kohaselt esitatakse lõpparve kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise vormistamise päevast. Hageja on aga lõpparve saatnud kuu aega enne lepingu lõpetamist. Kohtule on samuti esitatud 01.02.1999.a. arve nr
2. Samuti ei viidata leppetrahvile 03.98-28.02.2001 kehtinud XXX Mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustes. Kohtule on esitatud arved nr 276731, 303862, 332012, 360935 ja 373543 mille alusel kostja võlgneb hagejale kokku 3163,70 krooni. 2 TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Antud juhul kokkulepet leppetrahvi kohta esitatud ei ole, seega kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole hageja kohtule tõendanud telefoni tegelikku maksumust, seega leiab kohus, et ka lõpparvel nr 373543 toodud telefonimaksumus summas 1000 krooni on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Seega asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus summas 2163,69 krooni, mis koosneb kuumaksetest summas 2124 krooni ja kõneteenustest summas 39,69 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised kohtu poolt välja mõistetud võlgnevuse 2163,69 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4327,38 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud

§ 60lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv.

Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 560,00 krooni ja riigilõiv summas 100 krooni hagimaterjalide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 61

lg 1 kohaselt hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni Taimi Kollom Kohtunik 3