2-07-31233/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-31233 Tsiviilasi EP hagi KP vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EP(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: KP(ik XXX, elukoht, XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
3. oktoober
4. a, Kentmanni Kohtumaja hageja EP ja kostja KP RESOLUTSIOON
5. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
6. Välja mõista KP`lt (ik XXX) EP(ik XXX) kasuks igakuine elatis 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates elatisehagi kohtusse esitamisest s.o 27.08.
7. a kuni XXX lõpetamiseni s.o. kuni XXX.
8. Välja mõista KP`lt riigilõiv 650 (kuussada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse märkida kohtu nimi, tsiviilasja number ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 27.08.
10. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis 1800 krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest. Hageja sai XXX täisealiseks ja kostja lõpetas hageja ülalpidamise. Hageja õpib XXX autoremondi lukksepa erialal päevases õppevormis, mille lõpetab XXX ning seetõttu ei tule hageja ilma kostja majandusliku toetuseta toime. Hageja ema tööl ei käi ja on invaliidist tütre hooldaja. Kostja on pensionär ja talle kuulub XXX kinnisvara. Hagejal kulub minimaalseteks vajadusteks igakuuliselt 3600 krooni, millest toidule kulub 2400 krooni, eluasemekuludele 600 krooni, hügieenitarvetele ja ravimitele 200 krooni, riietele-jalanõudele 200 krooni ja õppevahenditele 200 krooni. Poole oma kulutustest saab hageja emalt ja vanemalt vennalt. Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on pensionär, kelle pensioni suuruseks on 3114.75 krooni kuus, millest kulub toidule 1500 krooni, üürile 500 krooni, ravimitele 470.50 krooni ja alaealise tütre K elatisele 644.25 krooni. Kostja saab rahaliselt hakkama ainult oma elukaaslase abiga, kes on ka pensionär. Kostja on toetanud ja toetab ka edaspidi lapsi, kuid praegu ei ole tal täiskasvanud pojale E võimalik maksta igakuulist elatist. 31.11.2007.a toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma elatist 1000 krooni kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Asja sisulise arutamise käigus on leidnud tõendamist, et poolte ühine poeg sai XXX täisealiseks ja jätkab õpinguid XXX päevases õppevormis. Kohus nõustub hageja poolt välja toodud igakuuliste kulutustega summas 3600 krooni ja leiab, et nimetatud summaga on hageja vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda lapse ülalpidamiskuludena 1800 krooni. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kooskõlas PkS § 61 lg 6 võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
11. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et kostja on vanaduspensionär ja tema pensioni suurus on 3114.75 krooni kuus. Kostja kohtuistungil antud ütluste kohaselt toetab ta hagejat rahaliselt ja maksab sõiduraha kinni kui hageja tal külas käib. Kostja on nõus maksma kahele lapsele kokku elatist 2000 krooni kuus, hagejale 1000 krooni ja tütrele 1000 krooni. Kohus on seisukohal, et kohaldamisele kuulub PkS § 61 lg 4 ja 6, mille kohaselt tuleb vähendada PkS § 61 lõikes 4 sätestatud elatise suurust, kuna kostja on vanaduspensionär, ta maksab alaealisele tütrele elatist ja talle endale peab jääma igakuuliseks toimetulekuks raha. Eeltoodust tulenevalt, arvestades hageja vajadusi, kostja varalist seisundit vanaduspensionärina ja asjaolu, et kostja maksab alaealisele tütrele elatist, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis 1000 krooni kuus. Elatis tuleb PkS § 70 alusel kostjalt välja mõista alates elatisehagi kohtusse esitamisest. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind krooni (9 x 1000 = 9000). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 9000 krooni riigilõivu 650 krooni. Maie Seppo kohtunik